See on ulevaade Gruusia alade ajaloost.

Eelajalooline aeg [ muuda | muuda lahteteksti ]

Toendid varaseima asustuse kohta tanapaevase Gruusia aladel parinevad 1,8 miljoni aasta tagusest ajast ja need leiti kaevamistelt riigi kaguosas Dmanisis ^[1] . Tegu on vanimate leitud inimtegevuse jalgedega valjaspool Aafrikat ^[2] .

Hilisemast ajast parit Acheuli kultuuri , Moustier' kultuuri ^[1] ja noorema paleoliitikumi leide on tulnud arvukatest koobastest ja asulakohtadest.

Vanim maaviljeluslik asustus, tuntud kui ?ulaveri-?omu kultuur , on teada perioodist 6000 kuni 5000 aastat eKr. Selle kultuuri esindajad valmistasid obsidiaanist tooriistu, karjatasid veiseid ja sigu ning kasvatasid muuhulgas viinamarju ^[3] . ^[4] Samuti hakkasid ?ulaveri-?omu kultuuri esindajad juba 6. aastatuhandel eKr tegelema varajase metallurgiaga .

Aastail u 4000?2200 eKr oli Gruusia koduks Kura-Araxesi kultuurile ning seejarel Trialeti kultuurile ^{[1] [2]} . Viimast iseloomustas suurte kurgaanide rajamine ning korgel tasemel kullassepatoo ^[4] .

12. sajandil eKr tekkis Gruusia aladel Diauehi hoimuliit, mis oli piisavalt tugev, et vastu seista naabruses asuva Assuuria runnakuile ^[5] . 8. sajandil eKr hoimuliit siiski havitati sodades Assuuria ja Urartuga ning osa selle aladest hoivas naabruses asunud Kolchise hoimuliit, mis oli tekkinud Diauehiga umbes samal ajal ^[4] . Ajavahemikus 2100?750 eKr tabasid piirkonda hetiitide , urartulaste , meedialaste , proto-parslaste ja kimmerlaste sissetungid.

Samal perioodil hargnesid proto-kartvelid mitmeks etniliselt erinevaks haruks, mis loi aluse ka erinevate keelte ( gruusia , svani , megreli ja lazi ) tekkeks.

Antiikaeg [ muuda | muuda lahteteksti ]

2. aastatuhande lopus ja 1. aastatuhande algul eKr tekkisid Edela-Gruusias varased riiklikud moodustised Diadohhi ja Vana-Kolchis. Kolchise hoimuliidust kujunes 6. sajandiks eKr Edela-Gruusias valja ( Kolhethi ) Kolchise kuningriik . Kuni 1. sajandini eKr eksisteerinud Kolchis oli tuntud ka antiikkreeklastele ja see mangis keskset osa kuldvillakulegendis . 9. ja 8. sajandi vahetusel eKr purustas Urartu Diadohhi ja 8. sajandil eKr vallu­tasid kimmerlased Kolchise. Urartu kuningriik oli umbes 860 ? 590 eKr Armeenia magismaal asunud kuningriik, mille keskmes oli Vani jarv praeguse Turgi idaosas. Selle pealinn Tu?pa asus Vani jarve kaldal, ligikaudu samas asub tanapaeval Vani linn. Urartu kuningriigi suurima vagevuse ajal 8. sajandil eKr ulatus riik Pohja- Mesopotaamiast Louna- Kaukaasiani ning laanes valja Vahemereni hilisema Kiliikia alal. Riigi territoorium holmas osa tanapaeva Turgi alast, kogu tanapaeva Armeenia ala Sevani jarve umbruses, tanapaeva Iraani ala loodeosa Urmia jarve umbruses, ning tanapaeva Gruusia ala lounaosa ja osa tanapaeva Aserbaid?aani alast.

Laane-Gruusias tekkis 6. sajandil eKr Vana-Kolchise jarglasena Kolheti riik, Musta mere idarannikule rajati Kreeka kolooniad Phasis ja Dioskurias . Ajavahemikus 1000?550 eKr rajasid kreeklased Kolchise rannikualadele mitmeid kolooniaid : Dioscurias (tanapaeval Suhhumi ), Gyenos ( Ot?amt?ire ), Phasis ( Phothi ), Anakopia ( Ahhali Athoni ), Bitius ( Pitsunda ) ja teisi. ^[4]

Ajavahemikus 653?333 eKr kuulusid Kolchis ja Ibeeria Meedia ja selle langemise jarel Ahhemeniidide riigi mojusfaari, kui 6. sajandi keskpaiku eKr allutasid Gruusia oma voimule Ahhemeniidid . Antiikautorite toodest jaab siiski ebaselgeks, millisel maaral suutsid parslased oma voimu Kolchise ja Ibeeria ule kehtestada. Samuti ei kuulunud kumbki riikidest Aleksander Suure Makedoonia impeeriumi koosseisu.

4. sajandiks eKr oli tekkinud Gruusia idaosas Kharthli riik (antiikallikais Ibeeria kuningriik ^[6] , keskus Mtshetha . Tugevaim oli see 3. sajandil eKr, kui ta holmas Ida- ja Louna-Gruusia ning osa Laane-Gruusiast.

Perioodil 2. sajand eKr kuni 2. sajand pKr olid Kolchis ja Ibeeria koos oma naaberaladega kohalike suurvoimude Armeenia ja Pontuse ning Rooma vaheliste pikkade ja laastavate sodade tallermaaks ^[6] .

Suur-Armeenia [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Armeenia ajalugu#Suur-Armeenia , Suur-Armeenia

Kuningas Arta?ese valitsusajal (189?161 eKr) hoivas kiirelt laienev Suur-Armeenia kuningriik suure osa Ibeeriast ^[7] ning vahemikus 120?63 eKr alistas Suur-Armeenia liitlane Pontuse kuningas Mithridates VI Eupator kogu Kolchise ja liitis selle oma riigiga. Aastal 65 eKr vallutas Pontuse ja Suur-Armeeniaga sodinud Rooma vaejuht Pompeius Ibeeria ^[8] , kuid roomlased oma voimu seal ei kindlustanud. Pompeius voitis Kolchises 63 eKr parast agedaid lahinguid Abhaasias kohalikku pealikku ( sceptuchus ) Olthacest ning seadis valitsema dunast Aristarchuse , kes jai voimule 47. aastani eKr . Parast Pompeiuse langemist kasutas Mithridatese poeg, Bosporuse riigi ja Pontose kuningas, ara, et Caesar oli lainud Egiptusse , ning vallutas Kolchise, Armeenia ja osa Kapadookiast ning voitis Rooma vaejuhti Domitius Calvinust .

1. sajandil eKr allutas Rooma suurema osa Gruusiast. Pharnakese pojapoja Polemon II sundis Nero voimust loobuma ning Pontos ja Kolchis inkorporeeriti 63 pKr Rooma provintsi Galatiasse ja 81 pKr Kapadookia provintsi . Kolchis uhendati Rooma riigiga ^[7] , ning sellest sai Rooma provints Lazicum , mida valitsesid Rooma legaadid . 2. sajandil tugevnes Kharthli taas ja soltuvus Roomast muutus vormiliseks; riigi oitseng oli 130.?150. aastail, Pharsman II valitsemisajal.

Kristluse vastuvott [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alates 1. sajandist oli Ibeerias levinud mitraism ja zoroastrism . Kuningas Mirian III valitsusajal (284?361) sai Ibeeriast uks esimesi riike, mis vottis vastu ristiusu. Sundmuse tapne aeg on teadmata, kuid erinevate allikate andmeil on selleks pakutud muuhulgas aastaid 317, 319, 324, 327 ja 330. 4. sajandi keskpaigaks oli kristlus kujunenud ametlikuks usundiks ka Lazicas. Ristiusu vastuvott lahendas Ibeeriat Butsantsile .

2. sajandil tekkis Laane-Gruusias Lazica ( Egrisi ) riik, mis tugevnedes alistas Kolheti pohjaosa, riigi oitseng oli 3.?4. sajandil. Kolchis koosnes 130. aastatel lounast pohja jargmistest riikidest: Machelons , Heniochi , Lazica , Apsilia , Abazgia ja Sanigia . 3. sajandil hakkas Lazica ( Egrisi ), mida valitses laanegruusia hoim lazoi ( lazid ), domineerima suuremas osas Kolchisest. 337. aastal kuulutas Kharthli kuningas risti­usu riigiusuks .

3. sajandil oli Ibeeria Sassaniidide riigi maksualune, kuid sajandi lopus oldi taas Rooma vasalli rollis ^[9] . Arda?ir I vallutas 3. sajandi alguses kodusojast ning Rooma-Partia sodades norgenenud Artabanos V valitsetud Partia ning laiendas umbes 222. aastaks oma valdusi kuni Rooma vabariigi valdusteni Lahis-Idas ja Vaike-Aasias . Sassaniidide dunastia Valitseja (293?302) Narsehi ajal tungisid sassaniidide vaed Rooma Armeeniasse , kuid voideti 298 . aastal hilisema keisri Galeriuse vagede poolt ning loovutasid rahulepingu alusel nende kontrolli all olnud viis provintsi Tigrisest laane pool, kuni aastal 337 vallutas need alad ajutiselt valitseja Shapur II . Shapur II noudis 358. aastal Constantiuselt , et Rooma loovutaks talle Mesopotaamia ja Armeenia provintsid, kuid keiser keeldus. Nii algas 359. aastal uus parslaste pealetung. ?apur II vagede katte langes parast 73 paeva kestnud piiramist strateegilise tahtsusega Amida kindlus. Jargmisel aastal vallutasid parslased veel mitu kindlust, millest koige olulisem oli Singara . 361. aastal oli Constantius impeeriumi laanealal esile kerkinud siseohu tottu sunnitud idapiirilt lahkuma ja soda parslastega jatkus tema jarglase Julianus Apostata ajal, kes saavutas esialgu ka moningast edu.

3. sajandi alguses sai Lazicumi provints teatud ulatuses autonoomia ning sajandi lopuks taieliku iseseisvuse Rooma riigist ? tekkis Lazica-Egrisi kuningriik , mis 6. sajandil liideti Butsantsiga ^[10] .

Keiser (361?363) Julianus Apostata ebaonnestunud sojakaigu ja hukkumise jarel laks kontroll Ibeeria ule parslaste katte ning kuningas Varaz-Bakur I -st sai Parsia vasall. Sassaaniidid maarasid Ibeeriasse oma asekuningad, kes pidid hoidma vasalle kontrolli all. Asekuningate valduses olnud Khvemo Kharthli kujunes parsia kultuuri keskuseks Gruusias ning 5. sajandi keskpaigaks oli parslaste zoroastrismist saanud kristluse korval teine ametlik usund Ida-Gruusias.

Sassaniidide Parsia ja Butsants [ muuda | muuda lahteteksti ]

4. ? 6. sajandil oli Kharthli vasallisoltuvuses Sassaniidide Sassaniidide Parsia riigist ja Lazica Butsantsist . Kharthli kuningas Vahtang I Gorgasal juhtis 5. sajandi II poolel Sassaniidide-vastast voitlust. Vahtang I avardas ja tugevdas riiki: Kartliga liideti Klard?eti , Ereti , Kambet?ovani ja T?uketi , rajati kindlusi. Suurenes Thbilisi tahtsus ning 6. sajandil sai sellest Kharthli riigi ning Ida-Gruusia poliitiline, majanduslik ja kultuurikeskus.

5. sajandi lopus juhtis vurst Vahtang I Parsia-vastast ulestousu, kuid selle kaigus saavutatud iseseisvust ei jatkunud kauaks ^{[11] [12]} . Vahtang I jarglased jatkasid soda Sassaniididega, kuid said 523. aastal luua ja Ibeeria liideti uuesti Parsiaga. 580. aastal likvideerisid parslased Ibeeria kuningriigi ^[13] , ning muutsid selle Sassaniidide riigi provintsiks, mida valitseks marzpan (asehaldur).

Justinianus I valitsemisperioodil (527?565) suutis Butsants paljud endised Rooma riigi laaneprovintsid tagasi vallutada. Riigi idapiiride kindlustamiseks solmis keiser 532. aastal parslastega tahtajatu rahulepingu ("igavese rahu"), mille jargi noustus Butsants maksma Sassaniidide riigile iga-aastast markimisvaarse suurusega tribuuti. Sojategevus taasalgas 550. aastail Kaukaasia alade kuulumise ule, 580. aastal likvideerisid parslased Ibeeria kuningriigi , ning muutsid selle Sassaniidide riigi provintsiks. Parsia ja Butsantsi vahelise lepinguga ( 562 ) jai Lazica Butsantsi alluvusse. 591. aastal jagasid Butsants ja Parsia omavahel Ibeeria alad ? Mtshetha laks Butsantsile ning Thbilisi jai parslastele ^{[11] [13]} . 7. sajandi alguses kindlustus Butsantsi mojuvoim ka Kharthlis .

  Pikemalt artiklis Butsantsi-Sassaniidide sojad

Butsantsi keiser Maurikiose ajal sekkus Butsants Sassaniidide riigi kodusotta. Maurikios aitas Sassaniidide riigi troonile tagasi Husrav II ja naitis tolle oma tutrega. Parslasest vaimehe ja kuningaga solmitud rahulepingu jargi laienes Butsants ida poole (Parsia provintside Armeenia ja Gruusia arvelt, Thbilisini ja Sevani jarveni Ibeerias ) ning tuhistati Butsantsile koormaks olnud andam.

7. sajandi lopus joudsid Kaukaasiasse araablastest vallutajad ^[11] ja aladele laienes Kalifaat . Moslemivaed alistasid suurema osa Gruusiast ja Butsantsi ulemvoim jai pusima ainult osas Laane-Gruusias.

Gruusia keskaeg [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uhtse Gruusia riigi loomine [ muuda | muuda lahteteksti ]

8. sajandi lopus hakkas Gruusia jark-jargult araab­laste ikkest vabanema, vallutajate vastu peetud voitluses tekkisid 8. sajandi lopul ja 9. sajandi alguses soltumatud riigid Kahhethi, Ereti, Tao-Klard?ethi ja Abhaasia. Abhaasia vurst Leon II uhendas oma voimu alla kogu Laane-Gruusia.

9. sajandi esimestel kumnenditel vallutas Bagrationi dunastiast A?ot I araablastelt tagasi mitmeid Louna-Ibeeria alasid. A?ot tunnistas Butsantsi oma suseraanina ning uhendas Tao ja Klarjeti vurstiriigid ja ?av?eti , Khikhata , Samtshe , Trialeti , D?avahhethi ning A?otsi krahvkonnad uhtseks Tao-Klarjeti kuningriigiks . Formaalselt allus see Butsantsile, kuid tegelikult oli tegu iseseisva riigiga, mille keskuseks oli Artanuji . Kouropalat?s Davith Bagrationi laiendas oma valdusi, vallutades Theodossiopolise ning Armeenia provintsi Basiani . Samuti kehtestas ta protektoraadi Armeenia provintside Kharqi , Apakhuni , Malazgirti ja Ahlati ule.

Esimene uhendatud Gruusia kuningriik loodi 10. sajandi lopus, mil kouropalat?s Davith vallutas Kharthli-Ibeeria krahvkonna. Kolm aastat hiljem paris Davithi kasupoeg Bagrat III , oma onu Theodosius Pimeda surma jarel Abhaasia trooni. 1001. aastal paris Bagrat III ka Tao-Klarjeti ning 1008?1010 vallutas ta Kahhethi ja Ereti ning sai esimeseks Gruusia kuningaks (1008?1014), kes valitses nii maa ida- kui laaneosa ule. ^[11]

1071. aastal loi seld?ukid Manzikerti lahingus Butsantsi, Armeenia ja Gruusia uhendvage. 1081. aastaks olid seld?ukid hoivanud suurema osa Gruusiast. Vaid magised Abhaasia , Svaneti, Racha ja Khevi-Khevsureti jaid turklaste voimu alt valja.

Davith IV ja Gruusia tagasivallutamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Voitlust seld?ukkidest sissetungijate vastu juhtis noor kuningas (1089?1125) Davith IV Ehitaja, kes oli trooni parinud 16-aastaselt 1089. aastal ^[14] . Esimene ristisoda (1096?1099) ja ristisodijate sojakaik seld?ukkide vastu Anatoolias andsid voimaluse ka edukaks sojategevuseks Gruusias. 1099. aastaks lopetas Davith Ehitaja andami maksmise seld?ukkidele ning oli suutnud vabastada suurema osa Gruusiast. 1118. aastaks oli vaid Thbilisi endiselt seld?ukkide kaes.

11. ? 12. sajand oli Gruusia riigi oitseng. Seld?ukkide lahkumise jarel oli vabaks jaanud tohutu hulk pollumaad, ning Davithi sojavagi vajas taiendavat inimjoudu, mistottu saabus aastatel 1118?1119 kuninga kutsel 40 000 kipt?aki sodalast uhes oma peredega Gruusiasse. 1120. aastal saabus Gruusiasse tuhandeid alaane , kes asusid elama Kharthlisse . Kristliku Gruusia vakke tuli ka palgasodureid Saksamaalt, Itaaliast, Skandinaaviast ja Kiievi-Venest .

1121. aastal kuulutas Seld?ukkide sultan Mesud I Gruusiale d?ihaadi , kuid sai Didgori lahingus Gruusia vagedelt luua. 1122. aastal vallutasid Gruusia vaed ka Thbilisi, millest sai riigi pealinn. Jargnevatel aastatel vallutati ?irvan ^[15] ning suur osa Armeeniast. Davith IV suri 1125. aastal, jattes endast maha riigi, millest oli saanud piirkondlik suurvoim ^[15] . Davith Ehitaja ajal tugevnes tsentra­liseeritud riik, moodustati alatine sojavagi.

Kuninganna Tamar [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jargnevate valitsejate, Kuningas Giorgi III (1156?1184) ja kunin­ganna Tamari ajal (1184?1213) tugevnes Gruusia poliitiline mojuvoim Pohja-Kaukaasias ja naabermaades. Gruusia oli tollal Lahis-Ida tugevaid riike. Hasti olid arenenud pollundus, viinamarjakasvatus, kasitoo ja kaubandus, rajati teid ja niisutuskanaleid, korge taseme saavutas kultuur.

Kuninganna Tamari valitsemisajal tousis Gruusia oma voimsuse tippu. Aastatel 1194?1204 loid Gruusia vaed korduvalt tagasi turklaste uusi sissetunge ning korraldasid edukaid sojakaike turklaste voimu all olnud Louna-Armeeniasse. Nende tulemusel laks suurem osa Louna-Armeeniast Gruusia voimu alla. ^[16] 27. juulil 1202 , voitsid Gruusia vaed praeguse Turgi pohjaosas toimunud Basiani lahingus suurt seld?ukkide armeed, millega pandi seisma moslemite ekspansioon pohja, Gruusia aladele.

1204. aastal langes Butsants ristisodijate katte ja Gruusiast ning Bulgaaria tsaaririigist said voimsaimad kristlikud riigid Vahemere idaosas. Samal aastal vallutasid Tamari vaed Anatoolia kirdeosa, kuhu rajati Trapezundi keisririik , mille valitsejaks krooniti Tamari sugulane, Butsantsi endise keisri Andronikos I Komnenose pojapoeg Alexios Komnenos . 1210. aastal vallutasid Gruusia vaed Parsia pohjaosa (nuudse Iraani Aserbaid?aani ). Tol hetkel saavutas Gruusia suurima territoriaalse ulatuse oma ajaloos.

Tamar Suure valitsusaega peetakse Gruusia kuldajaks ? lisaks sojalistele ja poliitilistele saavutustele oitses tollal ka gruusia kultuur.

Mongolite sissetung [ muuda | muuda lahteteksti ]

1220. aastatel tungisid Kaukaasiasse ja Vaike-Aasiasse mongolite vaed ja Gruusia kuningriik haabus. Gruusia-Armeenia uhendvae ja nende liitlaste tugevast vastupanust hoolimata suutsid mongolid vallutada suurema osa piirkonnast. ^[16]

1243. aastal solmis kuninganna Rusudan mongolitega rahuleppe, millega Gruusia jai ilma oma vasallidest, noustus maksma andamit ning lasi mongolitel okupeerida ule poole Gruusia riigist. Lisaks sellele hakkas lagunema ka riigi see osa, mis ei olnud mongolite ikke all ? Samtshe sojapealikud ei allunud enam keskvoimule ja 1266. aastaks olid nad sisuliselt Gruusiast eraldunud. ^[16]

1259. aastal puhkes kuningas Davith VI juhtimisel mongolitevastane ulestous ^[16] . Voitlust jatkasid ka kuningad Demetre II (1270?1289) ja Davith VIII (1293?1311). Giorgi V (1314?1346) suutis ara kasutada Ilkhanaadi norgenemist ning lopetas mongolitele andami maksmise ^[17] ja taastas riigi piirid kujul, nagu need olid olnud enne 1220. aastaid. Samuti toi ta Trapezundi keisririigi tagasi Gruusia mojusfaari.

Aastatel 1386?1403 tungisid Timuri vaed kaheksal korral Gruusiasse ^[17] . Gruusia (valja arvatud Abhaasia ja Svaneti) majandus, rahvastik ja linnad said rangalt kannatada.

Gruusia uusaeg [ muuda | muuda lahteteksti ]

Turgi ja Parsia ulemvoim [ muuda | muuda lahteteksti ]

15. sajandi keskpaigaks olid kaardilt puhitud Gruusia vanad naaberriigid. 1453. aastal Osmanid vallutasid Konstantinoopoli ja Butsantsi , ning kontroll Vahemere ja Musta mere vahelise labipaasu ule laks Osmanite riigile . Gruusia sailitas sideme laanega vaid labi Genova kolooniate Krimmi poolsaarel . 15. sajandi II poolel, Aleksander I Gruusia troonist loobumise jarel, uhtne Gruusia riik lagunes, tekkisid Bagrationi dunastia Aleksander I jarglaste iseseisvad Kharthli, Kahhethi ja Imerethi kuningriik ning Samtshe-Saathabago (ka Meskheti) vurstiriik.

Gruusia kuningriik lagunes 1460. aastatel mitmeks vaiksemaks riigiks:

• Giorgi VIII Kharthli , Kahhethi ja Bagrat VI Imerethi kuningriigiks
• Guria , Svaneti , Samtshe , Abhaasia ja Samegrelo vurstiriigiks

15. sajandi lopuks ahvardas Gruusiat laanest Osmanite riik ning alates 1501. aastast Parsia Safaviidide riik idast. Jargnevatel sajanditel oli Gruusia kahe suurvoimu vahelise voimuvoitluse tandriks. 1555. aastal solmisid Osmanite riik ja Safaviidide Parsia Amasya rahu , mis lopetas Turgi-Parsia soja ja jagas Gruusia mojusfaarideks. Imerethi , Laane-Gruusias laks Osmanitele ning Kharthli-Kahhethi, Ida-Gruusias Safaviidide Parsiale. Jargnevates Turgi-Parsia sodades oli kaalukauss kord uhe, kord teise poole kasuks, kuid 17. sajandi alguses, jarjekordse soja kaigus, suutis Safaviidide Parsia kehtestada oma voimu pea kogu Gruusias.

Gruusia iseseisvuspuudlused suruti julmalt maha, 1616. aastal surusid Parsia ?ahhi ‘Abb?s I Suure vaed julmalt maha ulestousu Karthlis ja Kahhetis . Hulk sodureid ja elanikke hukati ning 130 000?200 000 Kahheti elanikku kuuditati Parsiasse. Samuti lasi ‘Abb?s I surnuks piinata kuningas Teimuraz I ema Ketevani , kes oli saadetud ?ahhi juurde labiraakimistele ^[18] . 1625. aastal puhkes Giorgi Saakadze juhtimisel Kharthlis ja Kahhethis Parsia-vastane ulestous, 1659. aastal toimus Kahhetis uus ulestous.

17. sajandil langes Gruusia pideva sojategevuse tottu suurde vaesusse. ^[19] 16. ? 17. sajandil killustumine jatkus, Imerethist eraldusid Samegrelo , Guria , Abhaasia ja Svanethi vurstiriik. Voitluses Parsia ja Osmanite ulemvoimu vastu, otsisid Gruusia valitsejad tuge ja sojalist abi Vene tsaaririigilt ; paljud Gruusia poliitikud ja kultuuritegelased leidsid Venemaal varjupaiga, 17. sajandi lopus tekkis Moskvas gruusia koloonia.

Kharthli kuningas Vahtang VI (1703?1712, 1719?1724) puudis kindlustada keskvoimu ja edendas ehitustegevust, valispoliitikas orienteerus ta Venemaale.

Parsia voimu alt Vene voimu alla [ muuda | muuda lahteteksti ]

Safaviidide riik lagunes sisetulide tottu 18. sajandi algul ning Osmanite riik ja Venemaa keisririik jagasid suure osa Parsia valdustest 1724. aasta Konstantinoopoli rahuleppega . Kaheks jagati ka Gruusia. N?der-?ahh taastas aga kiirelt Parsia vagevuse ning 1735. aastaks olid osmanid Gruusiast minema loodud. Nadir-?ahh maaras Kharthli wali ks (asevalitsejaks) Bagrationi dunastiast Teimurazi . Reaktsioonina korgete maksude kehtestamisel, puhkes gruusia aadli hulgas vastuhakk parlastele. Teimuraz ja tema poeg Erekli IIErekli aga jaid ustavaks Nadir-?ahhile ? osalt seetottu, et takistada Bagrationide Mukhrani-haru naasmist voimu juurde. Tanutaheks ustavuse eest andis Nadir-?ahh Teimurazile Kharthli kuninga ning Ereklile Kahhethi kuninga tiitli.

Nadir-?ahh morvati 1747. aastal ning Teimuraz ja Irakli kasutasid riigis tekkinud ebastabiilsust, et Parsiast lahku luua ^[20] . Parsia garnisonid sunniti Gruusiast lahkuma ning koostoos uksteise ning Aserbaid?aani khaanidega moodustasid Parsia-vastase liidu. 1752. aastal saatsid nad Venemaale saatkonna, et paluda sojalist toetust, mis aga kujunes edutuks.

Teimuraz II suri 1762. aastal ning Erekli II paris temalt ka Kharthli trooni, uhendades nii Gruusia esmakordselt kolme sajandi jooksul. Kuningas Irakli II ajal taastus majandus, rajati manufaktuure, elustusid linnad. Ta poordus uuesti Venemaa poole, et saada kaitset Turgi ja Parsia eest. 1783. aastal solmiti Irakli II ja Katariina II vahel Georgijevski leping , millega Ida-Gruusia Kharthli-Kahhethi kuningriik tunnistas Venemaa ulemvoimu, kuid tagas Bagrationi dunastia voimulpusimise ning Gruusia oigeusu kiriku iseseisvuse. ^[20]

1787?1792 aastate Vene-Turgi soja soja eel noudis Osmanite riik sojaga ahvardades Krimmi tagastamist ja Venemaa loobumist protektsioonist Ida-Gruusia suhtes. Viies Vene-Turgi soda oli Venemaa keisririigile edukas ning jareleandmisi Osmanitele Ida-Gruusia suhtes ei tehtud.

1795. aastal vallutas Parsia ?ahh ?gh? Mo?ammad Kh?n Gruusia ning vallutas ja ruustas Thbilisi. ^[21]

Irakli II surma jarel puhkes trooninoudlejate vahel kodusoda ning uks osapooltest palus sekkuda Venemaal ja olukord lahendada. 1801. aastal allkirjastas keiser Paul I maaruse, millega Kharthli-Kahhethi kuningriik liideti Venemaa keisririigi koosseisu. Sama aasta mais korvaldas kindral Karl Heinrich von Knorring trooniparija prints David Batoni?vili ning ametisse astus valitsus kindral Ivan Petrovit? Lazarevi juhtimisel.

Osa Gruusia aadlikest ei noustunud maarusega kuni 1802. aasta aprillini, mil kindral Knorring piiras nad Thbilisi katedraalis sisse ning sundis neid andma truudusvannet Venemaa keisrile. Koik keeldujad arreteeriti. ^[22] 1803 . aastal liideti Venemaa keisririigiga ka Laane-Gruusia Megreelia , 1810. aastal Imerethi ja Abhaasia ning 1811. aastal Guria vurstiriik .

Parsia uritas tagasi vallutada Gruusiat ja Dagestani , kuid sai 1804?1813 aastate Vene-Parsia sojas luua. 1810. aastal hoivasid Venemaa keisririigi vaed ka Ida-Gruusia Imerethi kuningriigi . 19. sajandil peetud sodades Turgi ja Parsiaga vallutas Venemaa keisririik neilt mitmeid varem Gruusiale kuulunud alasid.

1806?1812 aastate kuuenda Vene-Turgi soja tulemusel ja Bukaresti rahuga (1812) tunnustas Osmanite riik Bessaraabia ja Laane-Gruusia allutamist Venemaa keisririigile ning Serbia iseseisvust.

1828?1829 aastate seitsmenda Vene-Turgi soja tulemusena vallutas Venemaa keisririik Kaukaasias Kars , Phothi ja mitu teist kindlust, mille valdamine kinnistati 1829. aastal solmitud Adrianoopoli rahulepinguga .

1830. aastail arenes rahuperioodil Gruusia majandus, hoogustus kasitoondus, tekkisid vaikeettevotted, suurenes linnaelanikkond. 1864. aastal kao­tati parisorjus Ida-Gruusias, aastatel 1865?1871 Laane-Gruusias. See mojus soodsalt kapitalistlike suhete arengule. 1873. aastal avati Thbilisi?Phothi raudtee ja 1883. aastal Bathumi?Thbilisi?Bakuu raudtee . Rajati tekstiili-, naha-, tubaka- ja konjakitoostuse ning metallitootlemise ettevotteid; 1890. aastail andis Gruusia 50% maailmaturu mangaanist . Haldusjaotuselt oli Gruusia 1917. aastani Venemaa keisririigi Taga-Kaukaasia asehaldurkonna osa.

20. sajand Gruusias [ muuda | muuda lahteteksti ]

Veebruaris 1917 organiseeriti rahvakogu, kes seadis sihiks luua iseseisev Gruusia. 22. mail 1918 valiti uus Gruusia rahvakogu ( Asutav Kogu ): Zurab Avali?vili , Noe ?ordania, Akaki T?enkeli (men?evik), Niko Nikoladze ja Petre Surguladze . Parast seda koostas Avali?vili deklaratsiooni iseseisvast Gruusia riigist. Selle kuulutas rahvakogu valja 26. mail 1918. Kokkuleppel Gruusia valitsusega tulid 1918. aasta mai lopus ja juuni alguses Gruusiasse Saksa ja Osmanite riigi vaed, Gruusia loovutas peamiselt muslimitega asustatud Musta mere aarsed alad Osmanite riigile. Detsembrist 1918 kuni juulini 1920 oli Gruusia Suurbritannia ja Iirimaa Uhendkuningriigi protektsiooni all, riigis viibisid Briti vaed.

Gruusia Demokraatlik Vabariik [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Gruusia Demokraatlik Vabariik

7. mail 1920 solmiti Vene SFNV ja Gruusia DV vahel diplomaatilised suhted ^{[ viide? ]} ja kirjutati alla lepingule, millega Vene SFNV tunnustas Gruusia suveraansust. ^[23]

12. veebruaril 1921, korraldasid bol?evikud Gruusias massu, mille kaigus hoivati voim suurtel aladel, mis holmasid Gorit , Du?ethit ja palju teisi vaiksemaid linnu. Valja kuulutati Gruusia Noukogude Sotsialistlik Vabariik, mille liider Filipp Maharadze palus 16. veebruaril Punaarmeelt sojalist abi. Noukogude Venemaa vallutas Gruusia sojaliselt, 17. martsil langes Batumi kui viimane vaba Gruusia Vabariigi tugipunkt.

Gruusia NSV [ muuda | muuda lahteteksti ]

1921 . aasta veebruaris tungis Punaarmee Gruusiasse, Tbilisi hoivati 25. veebruaril 1921 ja kehtestati noukogude voim, Gruusia NSV ja samal aastal moodustati Gruusia NSV koosseisus Ad?aari ANSV, Abhaasi ANSV ja Louna-Osseedi autonoomne oblast .

12. martsist 1922 kuni 5. detsembrini 1936 kuulus Gruusia NSV Taga-Kaukaasia Foderatsiooni ja Taga-Kaukaasia SFNV koosseisu. Taga-Kaukaasia Foderatsioon nimetati 13. detsembris Taga-Kaukaasia SFNV-ks.

  Pikemalt artiklis Gruusia NSV

28. augustist 1924 kuni 5. septembrini 1924 toimus Gruusias iseseisvusmeelne ja noukogudevastane ulestous ( Augustimass ), mis aga maha suruti.

Gruusia iseseisvuse taastamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

1990 voitsid Gruusia NSV Ulemnoukogu valimised Zviad Gamsahhurdia toetajad. Nad hakkasid koostama Gruusia kodanike nimestikke. Taasloodi Gruusia Komitee, mille juhiks sai Zviad Gamsahhurdia. 9. aprillil 1991 andis komitee ulemnoukogule loa taastada Gruusia Demokraatlik Vabariik.

Augustis 2008 leidis Venemaa ja Gruusia vahel aset Gruusia soda .

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Gruusia NSV
• Gruusia Demokraatlik Vabariik
• Gruusia asevalitsejate loend
• Gruusia riigipeade loend
• Gruusia valitsusjuhtide loend
• Augustimass
• Gruusia soda (2008)
• Rooside revolutsioon
• Thbilisi veretoo

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Alexander Mikaberidze " Historical Dictionary of Georgia ". Rowman & Littlefield , 2015
• Ronald Grigor Suny " The Making of the Georgian Nation ". Indiana University Press , 1994