|
Sunniaeg
|
6. juuli 1935
(88-aastane)
|
---|
Tema Puhadus
Tenzin Gyatso
(??????????????????; sundinud
6. juulil
1935
) on praegune ehk XIV
dalai-laama
.
Tenzin Gyatso sundis talupoja peres
Tiibeti
kirdeosas
Amdos
,
Taktseri
(?????????) kulas, mis tema sunniajal kuulus juba
Hiina
Qinghai
provintsi. Tema sunninimi oli
Lhamo Dhondrub
.
Kaheaastaselt labis ta katsed, mille pohjal ta tunnistati XIII dalai-laama
Thupten Gyatso
taaskehastuseks, palvis dalai-laama tiitli ning sai nimeks
Jetsun Jamphel Ngawang Lobsang Yeshe Tenzin Gyatso
(luhendatult
Tenzin Gyatso
). Dalai-laama on
Gelukpa
(kollasemutsiliste) koolkonna eestseisja, keda peetakse
Tiibeti budismis
korgeimaks vaimulikuks juhiks,
bodhisattva
Avalokite?vara
reinkarnatsiooniks
.
Tenzin Gyatso kolis
1939
koos perega
Lhasasse
, kuid tema noorusajal, kuni aastani
1950
taitsid dalai-laama ilmalikke, Tiibeti valitseja kohuseid, regendid. Ta elas Potala palees ja dalai-laamade suveresidentsis Norbulingkas. Kuueaastaselt alustas Tenzin Gyatso valjaopet, saamaks buda mungaks. 11-aastaselt kohtus ta austerlase
Heinrich Harreriga
, kes tutvustas talle elu valjaspool Tiibetit. Harrer viibis dalai-laama lahikonnas kuni
1952
. aastani ning Tenzin Gyatso ja Harrer jaid sopradeks kuni viimase surmani
2006
. aastal.
1959
. aastal lopetas dalai-laama oma opingud, saades buda filosoofias Lharampa kraadi, mis ligikaudu vastab doktorikraadile.
1940. aastatel
sailitas dalai-laama regentide valitsetud Tiibet faktiliselt soltumatuse Hiinast, kuid parast
Guomindangi
luuasaamist tungisid kommunistliku
Hiina Rahvavabariigi
vaed
1950
. aastal Tiibetisse.
1950?
1951
viibis dalai-laama
Indias
maapaos, kuid 1951. aasta mais saavutati labiraakimistel Hiina valitsusega kokkulepe, et Tiibet saab Hiina Rahvavabariigis
autonoomia
. Tenzin Gyatso kohtus mitmel korral ka
Mao Zedongiga
, kes tegi temast Hiina parlamendi liikme ja puudis teda enda mojule allutada. Seejarel oli dalai-laama
Tiibeti
ametlik juht kuni martsini
1959
, mil ta parast tiibetlaste ulestousu brutaalset mahasurumist koos tuhandete pogenikega Lhasast Indiasse siirdus. Dalai-laama seadis end sisse
Dharamsalas
(
Pand?abi osariigis
), kus ta moodustas Tiibeti eksiilvalitsuse, saades selle juhiks.
1963
. aastal vottis ta vastu demokraatliku pohiseaduse, mille pohjal kutsuti kokku parlament ja moodustati valitsus. Hiina valitsus kehtestas dalai-laamale elamiskeelu ja lubas selle tuhistada siis, kui ta hoidub Tiibeti iseseisvuse taotlemisest. Dalai-laama deklareeris, et ei naase kunagi Tiibetisse marionettvalitsejaks ning noudis siseasjades omavalitsust ja Tiibeti sundhiinastamise lopetamist.
1988
. aastal teatas dalai-laama, et tunnustab Tiibeti jaamist Hiina Rahvavabariigi osaks, kuid see peab saama ulatusliku autonoomia, mis tagab Tiibeti rahva, kultuuri ja usu sailimise. Seejarel algasid labiraakimised Hiinaga tema naasmise ule Tiibetisse, kuid pole Hiina vastuseisu tottu siiani lahendust leidnud. Hiina valitsus vaidab, et dalai-laama taotleb siiani Tiibeti eraldamist Hiinast, kuigi Tenzin Gyatso on seda korduvalt eitanud. Hiina valitsuse poliitika jaikuse tottu tekitavad dalai-laama visiidid Euroopasse ja Ameerikasse poliitilisi komplikatsioone, Hiina nouab poliitikutelt dalai-laamaga kohtumiste tuhistamist.
2011
. aasta martsis teatas Tenzin Gyatso, et loobub Tiibeti eksiilvalitsuse juhi kohast, jaades siiski korgeimaks vaimulikuks juhiks. Ta arvas ka, et komplitseeritud poliitilise olukorra tottu voib dalai-laama jargmine reinkarnatsioon aset leidmata jaada.
Dalai-laama on edendanud religioonidevahelisi dialooge ja uksteisemoistmist. Ta on korduvalt kohtunud
paavstide
ja teiste kristlike kirikute juhtidega, aga ka juudi ning islami korgvaimulikega.
Dalai-laama on kolmel korral kulastanud ka
Eestit
. Esimene kulaskaik leidis aset
3.
?
5. oktoobril
1991
ja teine
19.
?
21. juunil
2001
. Teisel korral kohtus ta mitteametlikult ka toonase
Eesti peaministri
Mart Laariga
.
27. mail
2005
nimetati Tenzin Gyatso
Tartu Ulikooli
audoktoriks
.
[1]
Kolmandat korda kais Tenzin Gyatso Eestis
16.
?
18. augustil
2011
. Ta kohtus mitteametlikult
Eesti presidendi
Toomas Hendrik Ilvese
, kaitseminister Laari,
haridusminister
Jaak Aaviksoo
, mitmete
Riigikogu
liikmete ning Tallinna saabunud
Lati
ja
Leedu
poliitikutega.
17. augustil
pidas Tenzin Gyatso Tallinnas Vabaduse valjakul avaliku kone, kus puudutas kaasaja poliitilisi, eetilisi ja moraalseid kusimusi. 18. augustil sai dalai-laama katte
Tartu Ulikooli audoktori
medali ning kohtus veel mitmete poliitikutega. Oma visiidi ajal andis Tenzin Gyatso pikemad intervjuud
Eesti Televisioonile
,
Kanal 2
-le ja
Postimehele
.
- Vabadus paguluses: XIV dalai-laama Tendzin Gjatsho autobiograafia. Elmatar 1999.
- Kunst olla onnelik: elamisopetus. K-Kirjastus, 2000.
- Iidne tarkus, moodne maailm: uue aastatuhande eetika. Elmatar 2001.
- Avali suda: kaastunne igapaevaelus. Koostanud Nicholas Vreeland. Pegasus 2003.
- Kuidas anda elule mote. Tanapaev 2005.
- Kunst olla tool onnelik. Pegasus, 2005 (koos Howard C. Cutleriga).
- 1901
Dunant
,
Passy
- 1902
Ducommun
,
Gobat
- 1903
Cremer
- 1904
IDI
- 1905
Suttner
- 1906
Roosevelt
- 1907
Moneta
,
Renault
- 1908
Arnoldson
,
Bajer
- 1909
Beernaert
,
d'Estournelles de Constant
- 1910
IPB
- 1911
Asser
,
Fried
- 1912
Root
- 1913
La Fontaine
- 1917
Punane Rist
- 1919
Wilson
- 1920
Bourgeois
- 1921
Branting
,
Lange
- 1922
Nansen
- 1925
Chamberlain
,
Dawes
- 1926
Briand
,
Stresemann
- 1927
Buisson
,
Quidde
- 1929
Kellogg
- 1930
Soderblom
- 1931
Addams
,
Butler
- 1933
Angell
- 1934
Henderson
- 1935
Ossietzky
- 1936
Lamas
- 1937
Cecil
- 1938
Nanseni Pagulasburoo
- 1944
Punane Rist
- 1945
Hull
- 1946
Balch
,
Mott
- 1947
FSC
ja
AFSC
(kveekerid)
- 1949
Boyd Orr
- 1950
Bunche
- 1951
Jouhaux
- 1952
Schweitzer
- 1953
Marshall
- 1954
UNHCR
- 1957
Pearson
- 1958
Pire
- 1959
Noel-Baker
- 1960
Lutuli
- 1961
Hammarskjold
- 1962
Pauling
- 1963
Rahvusvaheline Punase Risti Komitee
ja
Punase Risti Seltside Liiga
- 1964
King
- 1965
UNICEF
- 1968
Cassin
- 1969
ILO
- 1970
Borlaug
- 1971
Brandt
- 1973
Kissinger
,
Le
(keeldus auhinnast)
- 1974
MacBride
,
Sat?
- 1975
Sahharov
- 1976
B. Williams
,
Corrigan
- 1977
AI
- 1978
as-S?d?t
,
Begin
- 1979
Ema Teresa
- 1980
Esquivel
- 1981
UNHCR
- 1982
Myrdal
,
Garcia Robles
- 1983
Wał?sa
- 1984
Tutu
- 1985
IPPNW
- 1986
Wiesel
- 1987
Arias
- 1988
URO rahuvalvejoud
- 1989
XIV dalai-laama
- 1990
Gorbat?ov
- 1991
Suu Kyi
- 1992
Menchu
- 1993
Mandela
,
de Klerk
- 1994
‘Araf?t
,
Peres
,
Rabin
- 1995
Pugwashi konverentsid
,
Rotblat
- 1996
Belo
,
Ramos-Horta
- 1997
ICBL
,
J. Williams
- 1998
Hume
,
Trimble
- 1999
MSF
- 2000
Kim
- 2001
URO
,
Annan
- 2002
Carter
- 2003
‘Eb?d?
- 2004
Maathai
- 2005
IAEA
,
al-Bar?da‘?
- 2006
Grameen Bank
,
Yunus
- 2007
Gore
,
IPCC
- 2008
Ahtisaari
- 2009
Obama
- 2010
Liu
- 2011
Sirleaf
,
Gbowee
,
Karm?n
- 2012
Euroopa Liit
- 2013
OPCW
- 2014
Satyarthi
,
Y?safzay
- 2015
Tuneesia rahvusliku dialoogi nelik
- 2016
Santos
- 2017
ICAN
- 2018
Murad
,
Mukwege
- 2019
Ahmed
- 2020
WFP
- 2021
Ressa
,
Muratov
- 2022
Bjaljatski
,
Memorial
,
kodanikuvabaduste keskus
- 2023
Mo?ammad?