한국   대만   중국   일본 
Norra ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Norra

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
  See artikkel raagib riigist; samanimelise kula kohta vaata artiklit Norra (Jarva)

Norra Kuningriik

norra Kongeriket Norge
uusnorra Kongeriket Noreg
pohjasaami Norgga gonagasriika
Norra asendikaart
Riigihumn Ja, vi elsker dette landet
Pealinn Oslo
Pindala 385 207 km² [1] *)
Riigikeel norra , uusnorra , saami
Rahvaarv 5 550 203 (31.12.2023) [2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 14,4 in/km²
Riigikord konstitutsiooniline monarhia
Kuningas Harald V
Peaminister Jonas Gahr Støre
Iseseisvus 7. juuni 1905
SKT 398,832 mld $ (2017) [3] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 75 704 $ (2017) [4] Muuda Vikiandmetes
Rahauhik kroon (NOK)
Ajavoond Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .no
ROK-i kood NOR
Telefonikood 47
*) Ilma Svalbardi ja Jan Mayenita 323 808 km². [1]
Vaade Bondusi jarvele Vestlandis Kvinnheradi vallas . Tagaplaanil Bondusi liustik , mis jaab Folgefonna rahvuspargi territooriumile
Droonikaadrid Norra pohjaosa fjordidest ja jogedes 2023. aastal

Norra (ametlikult Norra Kuningriik ) on riik Euroopas , uks Pohjamaadest .

Norra pohiosa asub Skandinaavia poolsaare laane- ja pohjaosas ning paljudel rannikulahedastel saartel. Riik asetseb Rootsist laanes ja loodes, pohjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lounas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega , mida iseloomustavad kuulsad fjordid . Maa asub Atlandi ookeani pohjaosa aares, piirnedes Skagerraki , Pohjamere , Norra mere ja Barentsi merega . Norra pohiosa pindala on 323 771 km².

Peale selle holmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit , mis halduslikult kuulub Norra pohiossa, ja Pohja-Jaameres asuvat Svalbardi , mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga . Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km².

Bouvet' saar Atlandi ookeani lounaosas on Norra soltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma soltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lounaosas Louna-Jaameres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel , kuid Norra noue nendele on Antarktika lepinguga tahtajatult kulmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Nimi [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Norra nimi

Norra nimi on:

Vanad Karmøyst pohja poole purjetamise juhised raagivad "pohjateest" ( vanapohja Norðrvegr ), millest enamiku uurijate arvates tulebki Norra nimi. Hiljem kandus pohjatee nimi ule sellest ida pool olevale maismaale ja lopuks ka Østlandetile .

Asend, piir ja suurus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Norra 2003. aasta veebruarist parineval satelliidipildil

Norra pohiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist laane pool (pohjaosa loode pool) ning selle pohjaosal on maapiir ka Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lounas). Maa asub Atlandi ookeani pohjaosa aares, piirnedes kagus Skagerraki , laanes ja edelas Pohjamere , loodes Norra mere ja kirdes Barentsi merega .

Norra pohiosa asetseb kitsa ribana Skandinaavia poolsaare looderannikul. Selliseid pindala ja rahvaarvu kohta kitsa kujuga maid on maailmas vahe.

Umbes kolmandik territooriumist asetseb pohja pool pohjapolaarjoont .

Pindala [ muuda | muuda lahteteksti ]

Norra pohiosa pindala on 323 771 km², [1] millega ta on maailma maade seas 67. kohal voi 60. kohal. [ viide? ] Sellest holmavad 6% siseveed . Norra pohiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. kohal [5] .

Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². [1] Sellega on ta Euroopa riikide seas pindalalt 6. kohal [5] .

Aarmuspunktid [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Norra aarmuspunktid

Norra pohiosa asub 58. ja 71. pohjalaiuse ning 4. ja 31. idapikkuse vahel.

Norra (ja uhtlasi Euroopa) mandriosa pohjapoolseim punkt on Nordkinn ehk Kinnarodden Troms og Finnmargi maakonnas (71° 08' 02" N). Norra pohiosa pohjapoolseim punkt on skaar Magerøya saarel asuva Knivskjellodden pohjaotsa juures (71° 11' 09" N). [1] Norra Kuningriigi pohjapoolseim punkt on Rossøya saarel Kirdemaast pohjas (80° 49' 44" N).

Norra mandriosa lounapoolseim punkt on Lindesnesi poolsaare otsas paiknev neem Agderi maakonnas Lindesnesi vallas (57° 58' 46" N). Norra pohiosa ja uhtlasi Norra Kuningriigi lounapoolseim punkt on Pyseni skaar Lindesnesi vallas (57° 57' 31" N).

Norra mandriosa laanepoolseim punkt on Vardetangen Lindasi poolsaarel Hordalandi maakonnas Austrheimi vallas (4° 56' 43" E). Norra pohiosa laanepoolseim punkt on Holmebaen Utværi tuletornist edelas (4° 29' 57" E). Norra Kuningriigi laanepoolseim punkt on Høybergodden Jan Mayenil (9° 04' 39" W).

Norra mandriosa idapoolseim punkt on Kibergsneset Troms og Finnmargi maakonnas Vardø vallas (31° 03' 52" E). Norra pohiosa idapoolseim punkt on Hornøya Vardø vallas (31° 10' 07" E). Norra Kuningriigi idapoolseim punkt on Kræmerpynten Kvitøya saarel Svalbard (33° 30' 59" E).

Mootmed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kaugus Nordkinnist Lindesnesini on 1748 km voi 1752 km. Teineteisest kaugeimad punktid Norra mandril on Lista ja Kavringen (vaike neem Vardøst pohja pool). Nendevaheline kaugus on 1790 km.

Norra mandriosa suurim laius on 432 km.

Norra pohiosa vahimaks laiuseks peetakse traditsiooniliselt 6,3 km Hellemobotni juures Nordlandi maakonnas Hamarøy vallas . Troms og Finnmargi maakonna idaosas Sør-Varangeri vallas on siiski vaiksemad vahemaad merest Venemaa piirini, nimelt Bøkfjordenist Elvenesi juurest, Jarfjordenist Jarfjordbotni juurest ja Langfjordenist Boris Glebi juurest (vastavalt 1,5 voi 1,6, 2,6 ja 5,8 km). Sadamalinn Narvik asetseb vaid 8 km kaugusel Rootsi piirist.

Piir [ muuda | muuda lahteteksti ]

Norra pohiosa piirneb Rootsi (1619 km [6] ), Soome (727 km [6] [7] ) ja Venemaaga (196 km [6] ). Maapiiri kogupikkus on 2542 km. [8] Piir Venemaa ja Soomega asetseb arktilises Pohjas. Piir Rootsiga ulatub Lapimaalt pohjas Skagerrakini lounas.

Venemaal ja Norral olid aastaid lahkarvamused Barentsi meres asuvate territoriaalvete vahelise piiri suhtes ning molema riigi hallatud mereala nimetati Halliks tsooniks . 27. aprillil 2010 kirjutati Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi Norra-visiidi ajal alla kahe riigi vahelisele lepingule, mis naeb ette piirituli lahendamise. 15. septembril 2010 kirjutasid Venemaa valisminister Sergei Lavrov ja Norra valisminister Jonas Gahr Støre Murmanskis alla lepingule, mis maaras kindlaks kahe riigi vahelise piiri Barentsi merel ja Pohja-Jaamerel . Piir otsustati tommata keskjoone (Norra seisukoht) ja sektorijoone (Venemaa seisukoht) vahele. Vaidlusalane 176 000 km² suurune ala jagati kaheks enam-vahem vordseks osaks.

Loodus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ulvikfjord

Rannajoon [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rannajoon on koiki saari arvestades 83 281 km pikk [7] (ilma saarteta 25 148 km [7] , saarte rannajoon 58 133 km [5] ) ning seda iseloomustavad sugavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks , samuti suur hulk saari ja saarestikke . Kui fjorde ja muid lahti mitte arvestada, on rannajoone pikkus 2650 km [6] voi 2532 km.

Fjordid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Suurim fjord on Sogne fjord . See on pikim (205 km) ja sugavaim (1308 m).

Geirangerfjorden ja Nærøyfjorden kuuluvad alates 2005 . aastast UNESCO maailmaparandi nimistusse .

Saared [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vega saared kuuluvad UNESCO maailmaparandi nimistusse

Registreeritud saari on 239 057. Tuntumad saarteruhmad on Lofoodid ja Vesteralen .

Suurim saar Norra pohiosas on Hinnøya (2198 km² [5] ).

Vega saared Norra keskosas Nordlandi maakonnas kuuluvad alates 2004 . aastast UNESCO maailmaparandi nimistusse .

Norra 10 suuremat saart on:

Valjaspool Svalbardi on suurimad saared:

Vaata ka: Norra saarte loend

Pinnamood [ muuda | muuda lahteteksti ]

Galdhøpiggen on korgeim magi Norra Kuningriigi territooriumil (2469 m ule merepinna) ja kogu Pohja-Euroopas

Peaaegu kogu mandriosa votab enda alla Skandinaavia maestik .

Norra on vaga magine. Ta moodustab suure magismaa . Iseloomulikud on maeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (naiteks Hardangervidda ). Norra idaosas on suured orud . Paljudes kohtades on maed umarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad, kus orud ja lahed ei anna tooni.

Norra korgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m) Jotunheimenis , kus on kogu Skandinaavia korgeimad tipud. Varem oli korgeim tipp Glittertind , kuid selle liustikumuts on praeguseks nii palju sulanud, et mae korgus on 2464 m. Ule 2300 korgusi maetippe on 26.

31,7% pindalast on kuni 299 m korgusel merepinnast, 28,7% pindalast 300?599 m korgusel, 19,5% pindalast 600?899 m korgusel ja 20,1% pindalast korgemal. 39 000 km² on vahemalt 1000 km korgusel merepinnast, 91 000 km² 500?1000 m korgusel. Keskmine korgus merepinnast on umbes 490 m (Euroopa keskmine korgus on 300 m).

Jaatumine ja muud loodusjoud kulutasid pinna ning tekitasid paksud liivakivi-, konglomeraadi- ja lubjakivisetted ( sparagmiit ). Tekkisid ka suuresti erodeerunud peneplaanid . Nendest on tekkinud muu hulgas Louna-Norras asetsev Hardangeri platoo 900 m korgusel merepinnast, Euroopa suurim magiplatoo (11 900 km), Pohja-Norras suurema osa endisest Finnmargi maakonnast holmav Finnmarksvidda .

Kambriumist Silurini oli suurem osa territooriumist allpool merepinda. Sel ajal tekkis 100?160 m paksune lubjakivi, kiltja savi, tahvelkilda ja konglomeraadi kiht. Kaledoonia orogeneesi jatkuna tekkisid maed.

Laane suunas voolavad joed olid vaga erodeerivad. Mooda maakoore murdumisjooni uuristasid nad sugavale rannikusse loikuvaid kuristikke ja kanjoneid. Idas oli kallak laugem ja kujunesid laiemad orud. Kvaternaari suure jaaaja korduvate jaatumiste valtel moodustas V-kujulistest orgudest laskuvate liustike toime U-kujulised mereveesse uppunud fjordid Norra laanerannikul. Liustikud viisid tohutud mulla-, kruusa- ja kivimassid praeguse Taani ja Pohja-Saksamaani valja. Need materjalid lihvisid 40% Norra territooriumist paljanduva aluspohja.

Norra lounaotsast kulgeb pohja poole maeahelike susteem Langi maed, mis eraldab idas asetsevat Østlandeti laanes asetsevast Vestlandetist . Vestlandeti kitsal rannikul on palju saari ning jarskude nolvadega kitsad fjordid loikuvad sugavale magedesse. Erandiks on Jæreni tasandik Stavangerist lounas. Ida poole suunduv maeahelik eraldab Østlandeti pohjaosa Trondheimi umbrusest ehk Trøndelagist . Pohja-Norra algab peaaegu Norra keskelt. Enamik sellest on pohjapolaarjoonest pohjas. Suure osa sellest katavad maed, mis ulatuvad ka arvukatele saartele.

Vaata ka: Norra magede loend ja Norra fjordide loend

Geoloogiline ehitus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lysefjorden nahtuna Preikestolenilt

Suur osa Norrast kuulub Kaledoonia orogeneesi piirkonda. Mesosoikumis eraldus sellest fragment, mis paikneb pohja pool tinglikust joonest, mis kulgeb Hardangerfjordeni suudmest labi Mjøsa jarve Rootsi piirini. Maeahelik moodustus siluri lopus.

Sellest louna pool paiknev ala ja endise Finnmargi maakonna lounaosa asetsevad eelkambriumi vaga kovade kristalsete kivimitega ( graniit ja muud moondekivimid ) 1?2 miljardi aasta vanusel Fennoskandia kilbil . Eelkambriumi aluskorral on kohati hilis-eelkambriumi settekivimid (650 miljonit aastat vanad ja vanemad) ja kambrosiluri kihistused (542?416 miljonit aastat). Aluskord koosneb gneisist , graniidist ja muudest arhaikumi ja paleosoikumi moodustistest.

Vestlandet ja Trøndelagis on devoni kivimid (umbes 370 miljonit aastat vanad).

Oslo fjordi piirkond on alang ( Oslo alang voi Oslo vali ), uks vaheseid kohti Skandinaavias, kus kristalne kilp on kaetud ulatusliku nooremate moodustiste kihiga.

Norra paikneb norga seismilisusega alal. Ta kujutab endast vordlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa. Maakoore kerkimine kvaternaaris on glatsioisostaatiline (maismaa taaskumerdumine parast jaakuplist vabanemist). See on toonud ja toob kaasa suuremaid ja vaiksemaid pingeid, kuid kerkimine toimub uldiselt sujuvalt. Louna-Norras ei ole kahel viimasel sajandil olnud uhtki tahelepanuvaarset maavarinat.

Loodusvarad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Maavaradest leidub Norras naftat , maagaasi , vase- , nikli- , raua- , tsingi- , titaani- , tina- ja molubdeenimaaki ning kromiiti ja puriiti , samuti kivisutt ja koobaltit [9] . Naftal on vaga suur majanduslik tahtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt.

Tahtis loodusressurss on ka hudroenergia ; umbes 99% elektrienergiast toodetakse hudroelektrijaamades .

Kunkliku ja korge pinnamoe tottu leidub Norras suhteliselt vahe viljakat pollumajandusmaad .

Kalavarud on suured.

Tahtis loodusvara on ka mets . Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses.

Norra ranniku lahedal on haruldasi muldmetalle . [9]

Norra keskmine aastane temperatuur moodetuna vahemikus 1961?1990

Kliima [ muuda | muuda lahteteksti ]

Norras lahutab Skandinaavia maestik kitsast humiidset rannikuriba laanes kontinentaalsema kliimaga idaosast.

Norra laanerannikul on laiuskraade arvestades vaga mahe ja niiske kliima. Pohjuseks on Golfi hoovus , mille haru Norra hoovus toob 4?5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast parit vett. Rannik jaab seetottu isegi Finnmargis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jaavabaks. Mere mahendav moju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka ohutemperatuurides, eriti talvel (umbes ?5 °C kuni +2 °C).

Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla magedest laane pool. Nonda on Bergeni linn uks Euroopa vihmarikkamaid. Magedest ida pool on sademeid vaga vahe. Sademete hulk kasvab louna poolt pohja poole. Kogu rannikuribal on see mais margatavalt vaiksem kui sugisel.

Mida sugavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jaab vahemaks, suved on soojemad, talved margatavalt kulmemad.

Laanerannikul on aasta keskmine temperatuur 7 °C, mis on 30 °C vorra laiuskraadi keskmisest korgem. Pohjapolaarjoonest pohja pool paiknevatel Lofootidel on jaanuari keskmine temperatuur 24 °C maailma keskmisest korgem. See on uks maailma suuremaid temperatuurianomaaliaid.

Ule Norra kulgevad Atlandi ookeani pohjaosa tsuklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi.

Laane-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on 2250 mm. Magede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja kulmade talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on alla 360 mm.

Veestik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jarved ja joed moodustavad 6,0% Norra pindalast.

Joed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Iseloomulikud on korged joad ja kalarikkad joed.

Ulekaalukalt pikim jogi on 601 km pikkune Glama , mis suubub Fredrikstadi lahedal Oslo fjordi . Teised Louna-Norra suuremad joed suubuvad merre Drammeni ja Skieni lahedal. Teine pikk jogi on Teno (360 km), mis voolab piki Soome piiri kirdesse.

Korgeim juga on kahest jarjestikusest joast koosnev Mardalsfossen (705 m).

Vaata ka: Norra jogede loend ja Norra jugade loend

Jarved [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Norra jarved

Ule 1,5 hektari suurusi jarvi on umbes 65 000. Ulekaalukalt suurim on Mjøsa 80 km Oslost pohjas.

514 meetri sugavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sugavaim jarv .

Kobbvatneti jarv Nordlandi maakonnas Sørfoldi vallas

Norra 10 suurema pindalaga jarve on:

Liustikud [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Norra liustikud

Jostedalsbreen on Euroopa korgeim mandriliustik ja suurim liustik Norra pohiosas (487 km²) [11] .

Liustikud moodustavad 1,0% pindalast (7000 km²).

Sood [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sood ja margalad moodustavad 5,8% pindalast.

Mullad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jaavaheaegadel ujutas meri suured alad ule, sest jaa oli maad tohutu raskusega rohunud. Piki praegust rannikut ning Oslo ja Trondheimi piirkonnas, mis tousid 200 meetri korgusele merepinnast, settisid paksud savi -, aleuriidi - ja liivakihid . Nende kunagiste rannikupiirkondade all leidub vaga haid muldi. Suurtel metsaaladel kaotas muld suure osa mineraalainetest, nii et tekkis halb pollumaa.

Østlandeti sisemaal on talud suurte orgude nolvadel. Orupohjades on ainult valjapestud mullasetted. Koige saagikamad pollud on Jæreni tasandikul , kus on head liustikutekkelised mullad, vaga mahedad talved, pikad polluharimishooajad ja rikkalikult sademeid.

Louna-Norra mullakatte kujunemisel on kullaltki luhike ajalugu. Muldade noorus, nappus ja kohati taielik puudumine tuleb sellest, et Kvaternaaris oli seal valdav liustikukate, mis varem kujunenud mullakatte mehaaniliselt havitas. Selleparast tuleb tanapaeva muldade kujunemise alguseks pidada liustiku taganemise aega. Sel ajal ladestasid fluvioglatsiaalsed vood periglatsiaalses voondis materjali, mis sai tasandikualade mulla lahtekivimiks, eriti Østlandetis, mis on koige tasasem.

Teiselt poolt hakkasid mullad kujunema ka korgemate alade paljanduvatel emakivimitel. Seal on lahtekivimiteks enamasti gneisid , gabro , lubjakivi , kildad ja liivakivid .

Koigi Norra muldade lahtekivimitele (valja arvatud lubjakividele) on iseloomulik madal karbonaatsus , mille tottu nad on vahearenenud ja vaheviljakad.

Sageli ei lange taiga- ja segametsa piir kokku neile tsonaalselt vastavate leet- ja pruunmuldade piiriga. See on seotud kliima vaheldumisega Euroopas Holotseeni valtel. Seal, kus pruunmuldade areaal ulatub pohja ja on kaetud taigataimestikuga, kasvasid varem soojematel perioodidel segametsad, ja vastupidi.

Taimed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Harilik kanarbik valiti 1976 . aastal Norra riigiringhaalingu poolt korraldatud rahvahaaletuse tulemusel Norra rahvuslilleks

Parismaiseid taimeliike on umbes 2000. Endeeme on vahe.

Laiades liustikuorgudes kuni 850 m korgusel merepinnast Ida-Norras ja kuni 700 m korgusel Trondheimi piirkonnas on valdavad paksud kuuse- ja mannimetsad . Ka koige paksemates kuusemetsades leidub sammalt ja kanarbikku .

Koige jarsematelgi maenolvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kaske , saart , pihlakat ja haaba . Kasevoond on 900?1200 m korgusel merepinnast. Korgemal on paju ja kaabuskase voond.

Laane-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam-vahem vordselt.

Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glama joe vahel Oslost idas. Østlandetist on umbes pool metsaga kaetud. Seal on umbes pool Norra metsavarudest ja pool Norra pollumaast.

Trøndelagist on metsaga kaetud umbes kolmandik.

Pohjapolaarjoonest pohja pool on kuuske vahe. Mand kasvab peamiselt mitmekesise taimestikuga sisemaaorgudes.

Igal pool on rikkalikult metsamarju, sealhulgas mustikaid , johvikaid ja rabamurakaid .

Metsad moodustavad pindalast 38,2%, majandatavad metsad 21,6%.

Norra rahvuslill on harilik kanarbik .

Loomad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kvaternaari jooksul kattus Norra ala suurte liustikega vahemalt neli korda. Jaavaheaegadel tombusid liustikud tagasi. Norrast on teada vaid uksikud seal viimasel jaavaheajal voi viimase jaaaja interstadiaalsetel pehmematel perioodidel, kui vahemalt orupohjad olid jaavabad, elanud imetajate luutukke. Varem elanud imetajate jaanused on jaa hiljem minema kandnud voi purustanud.

Leitud on 20 muskusveise voi mammuti jaanust. Kuigi kindlasti on olnud ka pohjapotru ja teisi Arktika loomi, pole nende jalgi leitud. Moned teised maismaaloomad, sealhulgas moned pornikad , voisid jaaajad Pohja- ja Laane-Norra jaavabadel rannaribadel ule elada, teised randasid sisse, pohiliselt kagust. Parast viimast jaaaega tulid esimesed sisserandavad maismaaloomad arvatavalt Louna-Rootsi ja Taani alalt (Norra ja Taani vahel merd ei olnud). Hiljem voisid moned loomad tulla ka Soome kaudu Pohja-Norrasse.

Mageveekalade sisserannet idast piirasid ajutiselt soolase vee tokked osas praegusest Laanemerest. Jarkjarguline maakerge parast jaa kadumist mojutas veekogusid ja tingis levikuvoimaluste ahenemise, eriti hiljem sisserannanutele.

Norra loomastik koosneb arktilistest ja lounapoolse paritoluga liikidest. Riigi suure pohja-lounasuunalise ulatuse ja korguserinevuste tottu on loomastik mitmekesine.

Koikjal Norras leidub pohjapotru, ahme , lemminguid ja muid Arktika loomi, kuigi louna pool elavad nad ainult magedes.

Suurtes okasmetsades on tavaline poder . Laanerannikul on arvukalt hirvi .

Karu , hunt ja ilves olid 150 aastat tagasi tavalised, praegu aga leidub neid vahestes kohtades, peamiselt pohjas.

Rebased , saarmad ja moned karplased on tavalised. Paljudes kohtades on makrasid ja kopraid .

Enamik jogesid ja jarvi on kalarikkad, leidub ka forelli ja lohet . Viimane elab vahemalt 160 joes. Lohepuudjaid koguneb Norrasse kogu maailmast.

Lindude seas on palju randlinde , kellest moned talvituvad koguni Louna-Aafrikas.

Pohja-Norras kogutakse miljonite merelindude mune ja aluskarva.

Naiteks Alesundis on vaikesed kaljusaared peaaegu taielikult kaetud sadade ja tuhandete pesitsevate lindudega.

Magedes ja metsades on tavalised puud , kes on populaarsed jahilinnud.

Norra rannikult ja avamerest voib leida tuhandeid suvaveekorallide elupaiku. Neist tuntuim on Lophelia pertusa .

Vaata ka: Norra lindude sustemaatiline nimestik

Maakasutus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Maast on:

  • asulate all ? 0,7%;
  • siseveekogude all ? 6,0%;
  • liustike all ? 1,0%;
  • soode ja margalade all ? 5,8%;
  • pollumajanduslikus kasutuses ? 3,2%;
  • metsade all ? 38,2%;
    • produktiivsete metsade all ? 1,6%;
  • muud maad ? 45,1%.

Asustamata maed, sood jne votavad enda alla 235 000 km².

Looduskaitse [ muuda | muuda lahteteksti ]

1. jaanuaril 2006 oli Norra pohiosas 753 looduskaitseala kogupindalaga 3846 km², mis vastab 1,2 protsendile pindalast. Lisaks on Svalbardil 21 looduskaitseala, mille kogupindala on 25 314 km² ehk 41,5% Svalbardi pindalast.

Norras on 36 rahvusparki , neist 7 Svalbardil. Norra pohiosas holmavad rahvuspargid 22 000 km², Svalbardi rahvuspargid holmavad 14 500 km².

Vaata ka: Norra rahvusparkide loend

Riik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Riigikord [ muuda | muuda lahteteksti ]

Norra on demokraatlik parlamentaarse valitsemissusteemiga konstitutsiooniline monarhia ja unitaarriik .

Riik on demokraatlik : voimu allikas on rahvas (vordoiguslikud kodanikud) ja selle legitiimsus parineb rahvalt. Rahva voim valjendub eeskatt parlamendi Stortingi , maavolikogude ( fylkesting ) ja vallavalitsuste valimistes.

Kuningas [ muuda | muuda lahteteksti ]

Praegune Norra kuningas on alates 17. jaanuarist 1991 Harald V
  Pikemalt artiklis Norra kuningas

Kuningal puudub poliitiline voim.

Praegune kuningas on Harald V .

Storting [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Storting
Storting

Norra parlamendis, Stortingis on 169 liiget ja see koosneb kahest kojast ? Lagtingist ja Odelstingist .

Storting valib oma liikmete hulgast uhe neljandiku saadikuid, et moodustada Odelsting, ja see valimine viiakse labi parast parlamendivalimisi uue parlamendi esimesel korralisel istungjargul. Lagting jaab sellesse koosseisu kogu Stortingi istungjargu ajaks, kui ainult ei tule osaliste valimiste kaudu taita selle liikmete vakantseks jaanud kohti.

Iga koda peab oma istungeid eraldi ja nimetab oma esimehe ja sekretari. Kumbki koda ei saa viia labi istungit, kui sellest votab osa alla poole koja liikmetest. Kuid eelnoud, mis kasitlevad konstitutsiooni muutmist, voivad olla voetud arutusele vaid vahemalt kahe kolmandiku Stortingi liikmete kohalolekul. Parast Stortingi istungjargu avamist on peaministril ja teistel Riiginoukogu liikmetel oigus votta osa Stortingi molema koja istungitest vordsete liikmetena, kuid nad on haaleoiguseta ja neil on vaid lahtistel istungitel toimuvatest aruteludest osavotu oigus. Kinnistel istungitel voivad nad osaleda vaid siis, kui neile on selleks vastavast kojast antud luba.

Peaaegu koik seadused avaldatakse kuninga nimel koos Norra Kuningriigi pitsatiga jargmises vormis: "Meie, nimi ..., teatame, et meile oli esitatud Stortingi otsus sellel teatud kuupaeval, milles on oeldud (jargneb otsus); selle tulemusel me kiitsime selle heaks ja kinnitasime ning kaesolevaga kiidame heaks ja kinnitame juba seadusena isiklikult ja Kuningliku pitsati lisamisega".

Valitsus [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Norra valitsus

Valitsuse moodustamisel on noue, et enam kui pooled ministritest (praegu 19-st 10) on Norra kiriku liikmed. Luterlus on riigiusk .

Aastast 2021 on voimul Jonas Gahr Støre valitsus .

Vaata ka: Norra keskkonnakaitseministrite loend
Vaata ka: Norra ministeeriumite loend
Vaata ka: Norra peaministrite loend
Vaata ka: Norra rahandusministrite loend
Vaata ka: Norra valisministrite loend

Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse [ muuda | muuda lahteteksti ]

Erinevalt naabermaadest Rootsist ja Soomest ei ole Norra astunud Euroopa Liitu , kuid erinevalt nendest on ta NATO liige.

Norra teeb naabermaadega koostood Pohjamaade Noukogu raames.

Pealinn [ muuda | muuda lahteteksti ]

Norra pealinn on alates 1814 . aastast Oslo .

Haldusjaotus [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Norra haldusjaotus
Norra maakonnad

Norra on jaotatud 11 maakonnaks ( fylke ):

Enne 2020. aastal joustunud haldusreformi oli maakondi 19.

Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks ( kommune , mitmus kommuner , uusnorra kommunar ). Neid on 356.

Vaata ka: Norra ajaloolised piirkonnad
Vaata ka: Norra ajaloolised maakonnad
Vaata ka: Norra linnapiirkonnad

Erakonnad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alates Venstre ja Høyre kujunemisest Stortingi fraktsioonidena on Norra poliitika pohitegijad olnud erakonnad , kuigi Norra pohiseadus neid kaua ignoreeris. Nende tahtsus on osalt tulenenud proportsionaalsest valimissusteemist , osalt olnud selle uks eeldusi. Parteid on olnud markimisvaarselt stabiilsed: enamik Norra poliitikas praegu domineerivatest parteidest on olnud Stortingis esindatud 1930. aastatest saadik, kuigi valijate lojaalsus parteidele on vahenenud. Seda seletab voib-olla suhteliselt tugev parteidistsipliin : Stortingi liikmed astuvad seal suhteliselt harva oma partei vastu valja. Parast Teist maailmasoda on Stortingis olnud esindatud 6?9 parteid. Samad parteid, mis konkureerivad parlamenti, konkureerivad ka kohalikel valimistel; see voib seletada parteiorganisatsiooni suhtelist tugevust.

Esimese parteina tekkis Venstre, teisena Høyre.

Stortingis on esindatud jargmised parteid:

Vaata ka: Norra erakondade loend
Vaata ka: Norra peaministrite loend
Vaata ka: 1997. aasta Norra parlamendivalimised
Vaata ka: 2001. aasta Norra parlamendivalimised
Vaata ka: 2005. aasta Norra parlamendivalimised
Vaata ka: 2009. aasta Norra parlamendivalimised

Rahvastik [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Norra rahvastik

Inimareng [ muuda | muuda lahteteksti ]

Norra on URO inimarengu indeksi poolest maailma riikide seas esikohal. Aastatel 2001?2006 oli Norra esikohal (arvestatud 1999? 2004 [ kusitav ] andmete pohjal) ning 2007. ja 2008. aastal (andmed 2005. ja 2006. aasta seisuga) teisel kohal Islandi jarel (kuigi inimarengu indeks oli Islandil ja Norral praktiliselt sama ? vastavalt 0,967 ja 0,968).

Norra inimarengu indeksi muutumine aastatel 1980?2006 [12]

Rahvastiku naitajad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Norra rahvaarvu areng 1734?2012

Rahvaarv [ muuda | muuda lahteteksti ]

Norra rahvaarv on 5 051 275 (seisuga 1.01.2013). [13] Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal ( Turgit arvestamata). [14]

Rahvaarvu dunaamika
1801 883 487
1900 2 240 032
1940 2 953 028
1960 3 568 000
1990 4 233 000
2000 4 319 000
2008 4 737 200
2009 4 799 252
2010 4 858 200
2011 4 920 305

Asustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Norra rahvastikutihedus

Rahvastikutihedus on 14,82 in/km².

Kuigi ligi pool rahvastikust elab riigi lounaosas (pealinnas Oslos ja selle umbruses), ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vahem uhtlaselt, kusjuures riigi lounaosa on tihedamalt asustatud.

Asulate all on 0,7% pindalast.

Norra suuremad asulad (2013)
Jrk Linn Rahvaarv Jrk Linn Rahvaarv
1 Oslo 925 228 6 Fredrikstad/Sarpsborg 106 758
2 Bergen 247 731 7 Porsgrunn/Skien 90 621
3 Stavanger/Sandnes 203 771 8 Kristiansand 58 662
4 Trondheim 169 972 9 Tønsberg 49 735
5 Drammen 110 503 10 Alesund 49 528
Vaata ka: Norra linnade loend

Etniline koosseis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Norra on uks etniliselt homogeensemaid riike.

Norralaste korval, kes moodustavad 90?91% rahvastikust, on suurim polisrahvas saamid , keda on 30?40 tuhat. Pohja-Norras elab ka soome paritolu kveene .

Norras on markimisvaarsel hulgal immigrante muu hulgas Poolast , Pakistanist , Kurdistanist , Iraagist , Vietnamist , Somaaliast ja Turgist . 2009 . aastal oli Norras 303 000 valisriigi kodanikku ehk 6,3% elanikest.

Majandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Norra majandus

Norra on arenenud majandusega riik. Traditsioonilised tegevusalad on olnud kalapuuk ja metsandus . Parast Teist maailmasoda on hoogsalt laienenud maendus ja toostus . Majandus pohineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketoostusel.

Norra majandus kujutab endast segamajandust , milles on uhendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine.

Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta , hudroenergia , kalavarud , mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad .

Tanu energia heale kattesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Laane-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja korgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks , mis on uks maailma joukamaid. Riik on suuresti soltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel.

Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra.

Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ja novembris 1994 .

Aastal 2000 muus valitsus uhe kolmandiku varem taielikult riigi omanduses olnud firmast Statoil . Majanduskasv oli 0,8% aastal 1999 , 2,7% aastal 2000 ja 1,3% aastal 2001 . Parast majanduskasvu pidurdumist aastatel 2002 ja 2003 hakkas 2004. aastal majandus taas kiiremini arenema. 2009. aastal langes majandus 1,4% ja aastal 2010 taas 1,5% tousis [15] .

Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftavarude all peitub suuri koguseid kivisutt . Sutt on praegu voimatu kaevandada, aga sellega voidakse hakata tegelema tulevikus.

Norra on traditsiooniline mereriik . Tuhatkond aastat tagasi joudsid Norra viikingitest meresoitjad Suurbritannia saare , Islandi , Groonimaa ja isegi Pohja-Ameerika mandrini . Kalapuuk , laevaehitus ja laevandus on etendanud Norra majanduses tahtsat osa. Kuigi laevanduse osatahtsus on tasapisi langenud, on Norral suur kaubalaevastik.

Majanduspoliitikas on olnud eesmargiks rahvastiku sissetulekute voimalikult ulatuslik vordsustamine. Seetottu on uhiskond sotsiaalselt suhteliselt homogeenne.

SKT ja toojou jaotumine sektoritesse [15]
Sektor SKT osakaal
(2010) 		Toojou osakaal
(2008)
Pollumajandus 2,1% 2,9%
Toostus 40,1 21,1%
Teenindus 57,8% 76%

Valiskaubandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Peamiselt tanu nafta ja maagaasi ekspordile on Norra valiskaubandusbilanss alates 1990. aastast olnud positiivne. Aastal 2008 oli valiskaubanduse ulejaak 466 miljardit krooni . [16]

Eksport [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste ekspordi kogumaht 1196 miljardit norra krooni , sellest 928,6 miljardit krooni moodustas kaupade eksport. Toornafta , kutuste ja elektrienergia eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63%.

Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ja maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Muud suuremad kaubagrupid ekspordis on varvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel ), kalatooted , toodeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused masinad ja seadmed. [17]

Teenuste ekspordis on tahtsamad valdkonnad laevandus , finantsteenused , turism ja naftapuurimine .

Norra suuremad ekspordipartnerid on Suurbritannia , Saksamaa , Holland , Prantsusmaa , Rootsi ja USA .

Suurbritannia on esikohal tanu sellele, et nafta ja maagaasi eksport sinna moodustab umbes 40% Norra nende kaupade koguekspordist. Kui nafta ning laeva- ja naftaplatvormide ehitus korvale jatta, on Norra olulisim partner nii ekspordi kui ka impordi puhul Rootsi.

Norra eksportis 2007. aastal Eestisse kaupu umbes 700 miljoni Norra krooni eest. [18]

Import [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste impordi kogumaht 731,4 miljardit Norra krooni, sealhulgas kaupade impordimaht umbes 511,8 miljardit krooni.

Norra impordib peamiselt mootorsoidukeid , masinaid, seadmeid, metallitooteid , metallimaake ja vanametalli . [19]

Teenuste impordist moodustavad suurema osa turism, finantsteenused ja laevandustasud.

Norra suuremad impordipartnerid on Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Taani , Hiina ja USA.

Norra importis 2007. aastal Eestist kaupu umbes 2,5 miljardi Norra krooni vaartuses. [18]

Vaalapuugilaev Hektoria

Kalandus ja vaalapuuk [ muuda | muuda lahteteksti ]

Norra on uks maailma suurimatest kalapuugi- ja kalakasvatusriikidest. Norra kalapuugitsoon ulatub Atlandi ookeani laaneosas Newfoundlandini . Kalapuugi maht Norra vetes on ajaloo jooksul varieerunud, peamiselt ulepuugi ja looduslike kalavarude koikumise tottu. Parast madalseisu 1990. aastatel on kalapuugi maht kahekordistunud. Samal ajal on kalurite ja kalapuugialuste arv langenud rohkem kui kolmandiku vorra. Tanapaeval nimetab oma peamise tegevusalana kalapuugi ule 10 600 inimese, kuna 1950. aastatel oli vastav arv ule 68 000 [20] . Puutakse peamiselt turska , heeringat , kiltturska , makrelli ja krevette .

Viimase 20 aasta jooksul on arenenud kalade, eelkoige lohe ja forelli , kasvatus akvakultuuris . Kalakasvandusi hakati rohkem looma 1980. aastate alguses. Tanapaeval moodustab lohe 85% kogu Norra kalakasvatuse muugimahust. Teine tahtis kalaliik on vikerforell [20] .

Kalad ja kalatooted moodustavad 5,3% Norra ekspordist.

Norras on vaga pikk vaalapuugi traditsioon, kuid parast kaubandusliku vaalapuugi keeldu 1986 . aastal on vaalapuuk tunduvalt vahenenud, kuid mitte loppenud hoolimata Rahvusvahelise Vaalapuugikomisjoni ja Euroopa Liidu kriitikast. Puutakse vaid kaabusvaala , mis ei ole ohustatud liik. 2007. aastal oli vaalapuugilimiit 1052 isendit, puuti 592 vaala.

Pollumajandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Norra pollumajandus

Pollumajanduslikus kasutuses on 3,2% maast. Maastiku suure magisuse tottu on kunnimaad ainult 2400 km².

Meedia [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Norra meedia

Norra suurimad uleriigilised paevalehed on Verdens Gang , Aftenposten ja Dagbladet . Suurimad regionaalsed paevalehed on Bergens Tidende , Stavanger Aftenblad ja Adresseavisen . Suurim majandusleht on Dagens Næringsliv .

Riiklikul ringhaalingul NRK on kolm telekanalit: NRK1 , NRK2 ja NRK3 ning lastekanal NRK Super . Suurimad eratelekanalid on TV 2 ja TVNorge .

Vaata ka: Norra ajakirjade loend , Norra ajalehtede loend ja Vinmonopolet
Oslo Ulikool on Norra vanim ja suurim ulikool

Haridus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Norras on koolikohustus lastele vanuses 6?16 aastat.

Korgharidusasutused jagunevad ulikoolideks ja korgkoolideks. Bakalaureuseope kestab 3 aastat, magistriope 2 aastat ja doktoriope 3 aastat.

Vanim korgkool on 1750 asutatud sojavaeakadeemia Krigsskolen . Vanim ja suurim ulikool on 1811 rajatud Oslo Ulikool . 1946 avati Bergeni Ulikool ja 1972 Tromsø Ulikool . Hiljem on ulikooliks saanud Stavangeri Ulikool (2005), Agderi Ulikool (2007).

Norra oli juba 19. sajandil uldise kirjaoskusega maa [21] , praeguseks on kirjaoskuse tase peaaegu 100%.

Norra Leopard I tankid lumes

Riigikaitse [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Norra kaitsevagi

Norra kaitsevakke kuulub 23 000 inimest, sealhulgas teenindav personal. Mobilisatsiooni korral voib see tousta umbes 83 000 sojavaelaseni. [22] Igal aastal on sojavaes umbes 10 000 kutsealust. Sojavaeteenistus on kohustuslik koigile 18-aastaseks saanud meestele ja kestab 6?12 kuud. Naistel on teenistus vabatahtlik.

Kaitsevagi koosneb maavaest , merevaest , ohuvaest , kuberkaitsest ja kodukaitsest .

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Norra ajalugu

Norra oli kuni 1397 . aastani eraldi kuningriik, seejarel oli ta koos Taani ja Rootsiga Kalmari unioonis . Kui Rootsi 1521 unioonist lahkus, sai Norrast sisuliselt Taani provints. Aastast 1814 oli Norra laialdase autonoomiaga ja oma pohiseadusega riik, mille pea oli Rootsi kuningas. Aastal 1905 lahkus Norra unioonist Rootsiga ja sai iseseisvaks kuningriigiks, mille esimene kuningas oli Haakon VII .

Esiaeg [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alta kaljujoonised

Arheoloogiliste leidude pohjal voib jareldada, et peatselt parast Weichseli jaatumise mandrijaa taandumist tekkis Norrasse inimasustus. Arvatakse, et esimesed inimesed joudsid Norra aladele 11 000 ? 12 000 aastat tagasi. Toenaoliselt laksid nad labi Juutimaa ja Doggerlandi jaavabale Norra rannikule. Nende kivist tooriistad lubavad oletada kuulumist Ahrensburgi kultuuri . Ahrensburgi kultuuri esindajad parinesid ilmselt Ukraina aladelt Dnepri aarest ja asustasid hiljem alasid Kesk- ja Pohja-Euroopas (Poola, Saksamaa, Taani ja mitme teise hilisema riigi alal). DNA -uuringud on naidanud tanapaeva norralaste lahedast sugulust Pohja-Saksamaa elanikega. [23]

Monevorra hiljem saabusid Pohja-Norrasse soome-ugri keeli konelevad inimesed. [23]

Norra esiaja olulisimaks malestiseks peetakse umbes 2500?6500 aasta vanuseid Alta kaljujooniseid .

Viikingite ajast keskajani [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Vana-Norra kuningriik
Osebergi laev Oslo viikingilaevade muuseumis

Viikingite ajal 8.?11. sajandini langesid praeguse Norra alad, mis olid allunud vaiksematele kuningriikidele, jark-jargult uhtse kuningavoimu alla. Kuningas Harald Kaunisjuus alistas Norra edelaosa Hafrsfjordi lahingus umbes 880?885 ja rajas oma residentsi Avaldsnesi kuningatalu . Seda peetakse traditsiooniliselt Norra riikluse alguseks. Rahvastiku tuuma moodustas vabade talupoegade seisus, kuid varanduslik kihistumine oli alanud. Harald Kaunisjuus rakendas karme meetmeid tekkivate kohalike feodaalvoimude vastu, sundis neid oma ulemvoimu tunnistama ning laskis maa maksustada. Feodaalisandad seisid sellele survele vastu. Nad lahkusid maalt ning rajasid Islandil ja mujal uusasundusi.

Kuni 11. sajandini tegid Norra viikingid pikki roov- ja kaubaretki, mis ulatusid Groonimaa , Pohja-Ameerika ranniku, Laane-Prantsusmaa ja Vahemereni.

Østlandet laks kuningavoimu kontrolli alla 11. sajandi keskpaigas. Samal ajal suri valja Norra pohjaosa valitsenud Lade jarlide suguvosa.

Parast Harald Kaunisjuukse surma lagunes Norra vaikekuningriikideks, mille kuningas Olav Tryggvason taasuhendas. Aastal 995 rajas kuningas Olav Tryggvason Mosterile Norra esimese kiriku ( Mosteri vana kirik ) ja hakkas maad vagivaldselt ristiusustama . Ta suri Taani-vastases sojakaigus Svolderi merelahingus 1000 . aastal.

Kuningavoim sai nuud toetuda kogu maad holmavale kirjaoskajate organisatsioonile, millel olid sidemed ladinakeelse Euroopa kultuuriga. Olav Haraldsson edendas Norra feodaliseerumist. Juhtivad aadlisuguvosad said erilised eesoigused. Aastal 1027 Taani kuninga Knut Suure vastu ettevoetud sojakaik loppes edutult. Aastal 1028 tegi Taani vasturunnaku ning paljud Norra aadlikud alistusid Knutile, kuningas Olav pidi aga pogenema. Puudes oma riiki tagasi voita, langes ta Stiklestadi lahingus . Parast seda sai kristlusest riigiusund.

Parast Knuti surma suutis Olavi poeg Magnus Norra riiki kindlustada. 1042. aasta pariluslepinguga sai ta Taani kuningaks.

11. sajandil oli arvukalt sisesodasid. Kiriku voim tugevnes ja hakkas mojutama kuningavoimu. Aastal 1104 asutati Lundi peapiiskopkond ja Norra kirik vabanes Bremeni peapiiskopkonna voimu alt. Parast Sigurd Magnussoni surma 1130 . aastal sai alguse Norra kodusoda . Kuningavoimu kindlustas uuesti Sverre Sigurdssoni suguvosa. Aastal 1153 rajati Nidarosi peapiiskopkond .

Kuningas Hakon Hakonsson suutis parast moningaid segadusi Norrat sisepoliitiliselt kindlustada ja oma voimu laiendada. Hansa Liiduga solmiti leping. Alates 1236 . aastast olid Bergenis alalised esindused. Norra pohjapiiri ( Finnmargi ) piiritulid Aleksander Nevskiga lahendati 1252 lepinguga. Kindlustati liitu Rootsiga. Head suhted olid ka Saksa-Rooma keisri Friedrich II-ga ja Kastiilia kuninga Alfonsoga. Kuningas leppis ara varem sageli kuningale vastu seisnud kirikuga, kusjuures kuningale jaid olulised oigused kuninga ule. Peale selle vallutas Norra Groonimaa ja valmistati ette Islandi votmine Norra voimu alla 1262?1263. 13. sajandi lopus tegi kirik koik, et oma positsiooni kuninga suhtes tugevdada. Tuli loppes kokkuleppega, millega kiriku soltuvus kuningast vahenes (1283). Norra katsed Hansa kaupmeeste eesoigusi Bergenis kitsendada ning oma kaubandust arendada nurjusid. Aastal 1294 pidi kuningas koguni noustuma Hansa eesoiguste olulise laiendamisega. Aastal 1343 parast norralaste kaotust Kopenhaagenis sojas taanlaste ja Hansa vastu tuli Norral neid eesoigusi taas kinnitada. Hakon V surmaga suri Kaunisjuukse dunastia valja.

Selleks ajaks oli Norra saavutanud kultuurilise oitsengu, mis valjendus rikkalikus oukonnaluules, ajalookirjutuses ning uleskirjutatud saagades ja legendides. Feodaliseerumine ei loonud Norras selgeid soltuvussuhteid.

1397. aastast parinev liiduleping Norra, Taani ja Rootsi vahel, mis sellel kujul siiski kunagi ei joustunud

Allakaik ja Taani aeg [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mustal surmal , mis maratses 1348 ? 1350 , ja hilisematel epideemiatel olid katastroofilised tagajarjed: suri umbes pool rahvast. Paljud hooned jaeti maha. Endise rahvaarvu taastumine vottis mitu sajandit. Riigitulud olid jargneval sajandil ligi 80% vaiksemad; see oli Norrale suurem hoop kui Rootsile ja Taanile. Norra aadelkond vahenes 600 suguvosalt 200-le ning oli vorreldes naabermaadega vaikesearvuline. Musta surmaga kaotas aadel suure osa oma majanduslikust baasist.

Norra kuningate dunastia uhendati 1319 Rootsi omaga ja 1380 Taani omaga ning suri 1387 valja. Norra astus 1397 teiste Pohjamaadega Kalmari uniooni ning parast selle lagunemist 1450 jai pusima unioon Taaniga. Aastast 1536 oli Norra Taani vasallriik. Oldenburgi dunastia survel kaotati 1537 Riiginoukogu ( Riksradet ). Aastal 1537 kaotati reformatsiooni kaigus Nidarosi peapiiskopkond ning kiriku tulusid hakkas Kopenhaagenist valitsev kuningas kasutama oma oukonna rahastamiseks.

434 aasta pikkust uniooni Taaniga nimetati 19. sajandil sageli 400-aastaseks ooks, sest Norra oli uniooni norgem pool, mida valitseti Kopenhaagenist. Aastaid 1570?1721 iseloomustasid suured maksud ning pikad sojad Taani-Norra ja Rootsi vahel. Kalmari soda kinnistas 1613 kull Pohja-Norra pohjaosa loplikult Norrale, kuid peaaegu koik muud sojad viisid territooriumi kaotamiseni. Parast Torstensoni soda loovutati Bromsebro rahulepinguga 1645 Rootsile Jamtland ja Harjedalen , 1658 Bahuslen . Aastal 1660 tegi kuningas riigipoorde, saatis Taani Riiginoukogu laiali ning kehtestas absoluutse monarhia , mis kestis 1814. aastani. Praegune Rootsi-Norra piir maarati kindlaks rahuajal 1751 .

1814. aasta demokraatlik pohiseadus [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Norra pohiseadus
Oscar Arnold Wergeland . "Pohiseaduskogu Eidsvollis 1814". Wergeland maalis selle maali 70 aastat hiljem ning kinkis 1885 Stortingile

Taani-Norra kuningas Frederik VI astus liitu Napoleoniga ning jai seetottu Napoleoni sodades kaotajaks. Kieli rahuga 1814 loovutati Norra Rootsi kuningale Karl XIV Johanile . Kevadel 1814, kui Rootsi vaed olid louna pool sojakaigul, onnestus Riigikogul ( Riksforsamlingen ) Eidsvollis valja tootada ja anda 17. mail 1814 liberaalne Norra pohiseadus , mis pohineb rahva suveraansuse printsiibil . Parast luhikest soda Rootsiga lepiti kokku personaalunioonis Rootsiga. Norra kuninga suveraansus Groonimaa , Islandi ja Faari saarte ule jai Taani kuningale. Norra sai 1814 oma pealinna (Christiania), valitsuse, armee, sojalaevastiku, seadused, valuuta, keskpanga ja parlamendi. Haaleoigus oli peaaegu pooltel taisealistest meessoost elanikest. Ainult valispoliitikat juhtis uhine Rootsi-Norra kuningas Rootsi valisministeeriumi kaudu.

19. sajandil juhtis Norrat mitteaadlikest ametnike eliit, kuid opositsiooni organiseerumine toi kaasa parteide kujunemise. Aastal 1884 otsustas Riigikohus ( Riksrett ), et valitsus hakkab pohiseadust jargides olema Stortingi poolt nimetatud komitee, mitte kuninga poliitika elluviija. Sellest sai aluse Norra tanapaevane riigikord.

Uniooni katkestamisest tanapaevani [ muuda | muuda lahteteksti ]

Norra kasvav rahulolematus uniooniga 19. sajandi lopus viis Norra-Rootsi uniooni katkestamiseni 1905 rahvahaaletuse alusel. Norra valitsus pakkus Norra trooni Taani printsile Carlile . Parast uut rahvahaaletust valis Storting ta kuningaks ja ta vottis nimeks Haakon VII .

Alates 1905. aastast voeti kasutusele hudroenergia. 1970. aastatel voeti kasutusele nafta. See on riigi joukust ja rahva heaolu margatavalt suurendanud. Norra on heaoluriik .

Esimeses maailmasojas jai Norra neutraalseks , kuid Norra laevaehitus etendas sojas suurt osa. Ka Teises maailmasojas kuulutas Norra end neutraalseks, kuid Saksamaa okupeeris Norra.

Aastal 1972 tuhistas rahvahaaletus Euroopa Uhendusega liitumise lepingu, 1994 haaletati Euroopa Liiduga uhinemise vastu. Norra on NATO liige.

Kultuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

Norrast on parit maailmakuulsaid kirjanikke, sealhulgas Ludvig Holberg , Henrik Ibsen , Bjørnstjerne Bjørnson ning Nobeli auhinna laureaadid Knut Hamsun ja Sigrid Undset . Norrast on parit ka ekspressionistlik kunstnik Edvard Munch ja skulptor Gustav Vigeland ning helilooja Edvard Grieg . Tuntud on ka polaaruurijad Roald Amundsen ja Fridtjof Nansen ning maailmarandurist etnoloog Thor Heyerdahl .

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Norra kirjandus
Henrik Ibsen , uks tuntumaid Norra naitekirjanikke

Norral on rikkalik kirjanduslik traditsioon, mis ulatub tagasi vanapohja laulude ja kuningasaagadeni, mille pani kirja Snorri Sturluson Islandil 13. sajandil.

Keskaegsetest teostest on tuntum dialoogivormis " Konungs skuggsja ", mis koostati opetuseks isa poolt kuningas Magnus Lagabøtele .

Taani-Norra ajal olid kuulsamad kirjamehed Petter Dass , kes kirjutas kirikulaule ja luuletusi, millest tuntuim on Nordland poeetiline kirjeldus " Nordlands Trompet ", ja taani-norra naitekirjanik Ludvig Holberg , kes kirjutas ka romaani " Nils Klims reise til den underjordiske verden ".

19. sajand oli norra kirjanduse oitseaeg. Rahvusromantiline Henrik Wergeland ja euroopalikum Johan Sebastian Welhaven olid kaks valjapaistvat luuletajat, kellest kumbki pani aluse ise laadi traditsioonile. Henrik Ibsenit peetakse uheks maailma suuremaks naitekirjanikuks ja suurimaks realistiks naitekirjanduses. Teised tolle aja valjapaistvad kirjanikud olid Bjørnstjerne Bjørnson , Alexander Kielland ja Jonas Liega said 19. sajandi lopuks " neljaks suureks ". Tahtsad kirjanikud olid ka Arne Garborg ja Amalie Skram . Peter Christen Asbjørnsen ja Jørgen Moes andsid valja norra rahvamuinasjutte, mis esimest korda ilmusid 1840ndatel. Rahvamuinasjuttude rahvalikul keelel oli suur tahtsus norra kirjakeele ja norra kirjanduse kujunemisel.

20. sajandi esimese poole mojukamad kirjanikud olid Sigrid Undset ja Knut Hamsun , kes molemad olid poliitiliselt konservatiivsed. Molemad on saanud Nobeli kirjandusauhinna .

Teise maailmasoja jarel oli norra kirjandus vaga mitmekesine, ulatudes Jens Bjørneboe ja Agnar Mykles kultuuriradikalismist Dag Solstadi vasakradikaalse modernismini ja Erlend Loe naivismini. Tanapaeva autoritest on tuntud Jan Kjærstad , Lars Saabye Christensen ja Erik Fosnes Hansen . Jon Fosse on Henrik Ibseni korval mangituim norra naitekirjanik; 21. sajandi alguses oli ta Euroopa mangituim nuudiskirjanik. On ka populaarseid kriminaalromaanikirjanikke, kelle seas on Gunnar Staalesen ja Anne Holt .

Trollid on norralaste rahvausundi tahtsaimad tegelased, kes on andnud ainest arvukate kunstiteostele loomisel ning inspireerinud paljusid Norra muusikuid, kirjanikke ja kunstnikke
Hans Gude maal 1847. aastast

Kunst [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Norra kunst

Alguparane norra maalikunst kujunes valja maastikumaalist 19. sajandi alguskumnenditel. Varem olid Norras domineerinud Saksamaalt ja Hollandist sisseveetud teosed ning Taani voimu mojul valminu.

Algul loodi peamiselt maastikumaale, hiljem valdavalt impressionistlikke ja realistlikke teoseid.

Tanapaeval on Norras palju rahvusvaheliselt tuntud kunstnikke.

Muusika [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Norra muusika

Koige kuulsam Norra helilooja labi aegade on olnud Edvard Grieg .

Norra popmuusika lipulaevadeks on sellised bandid ja esinejad nagu Royksopp , Turbonegro , Serena Maneesh , Sissel , Annie , Madrugada ja Jaga Jazzist .

Norra on olnud regulaarne osavotja Eurovisiooni lauluvoistlustel ja korduvalt ka esikohti saavutanud ? Norra Eurovisiooni lauluvoistlusel .

Teater [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Norra teater

Norras on teater suhteliselt uus kunstiliik. Vanim teater ? Den Nationale Scene ? rajati 1850 . aastal Bergenis . Esimene riiklik teater, Rahvusteater Oslos, avas uksed peaaegu 50 aastat hiljem, aastal 1899 . Pohjuseks voib olla asjaolu, et teater on linlik kunstivorm, Norra aga oli ja on tanapaevalgi riik, kus on vahe suuri linnu. Siiski kerkisid vahehaaval teisedki teatrimajad ? koigepealt Trondheimis ja Stavangeris ning 1970. aastatest alates juba peaaegu igas Norra osas.

Tants [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Norra tantsukunst

Rahvatants [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Norra rahvatants

Kaljujoonistel 1. aastatuhande teisest poolest eKr on motiive, mida on tolgendatud esiaegsete rituaalsete ja maagiliste tantsude kujutistena.

Keskaegsest norra tantsust on vahe teateid, kuid voib arvata, et nagu mujalgi Pohjamaades, tantsiti aheltantse (laulutantse). Keskajal on "dans" olnud mone isiku lisanimi (Sverting dans (1292), "Sigurd dans" (15. sajand)). Arvatakse, et see margib head tantsuoskust.

Kulatants ( bygdedans ) on norra rahvatantsu kihistus, mis on valja kujunenud vanemast paaristantsust . Seda mangitakse viiuli ( hardingfele ) saatel.

Pohilised tantsud on kolmeosalise taktimooduga springar (Laane-Norra) ja pols (Ida-Norra) ning kaheosalise taktimooduga gangar ja halling . Hardfele saatel tantsitavad pohitantsud on springar , halling , gangar ja rull ( vossarull ). Pols 'i tantsitakse tavalise viiuli voi lootspilli saatel. Springar tuli arvatavasti enne 1600. aastast Saksamaalt voi Austriast ; oletatakse sugulust lendleriga .

Kulatantsud on improvisatsioonilised. Neis vahelduvad uksik- ja paaristants. Paarid liiguvad mooda ringi nagu valsis , mis joudis Norrasse 19. sajandil.

19. sajandi lopus olid kulatantsud valja suremas, kuid Noregs ungdomslag , Landslaget for Spelemenn jt organisatsioonid hakkasid neid kultiveerima.

Vanatantsud ( gammeldans ) joudsid Norrasse 18. sajandi lopust. Koigepealt tuli valss , siis hoppvals , skotsk , hamburger ja lopuks reinlender . 19. sajandi lopus tulid polkamasurka , masurka ja Pariisi polka . Parast 1950. aastat tuli Lati polka .

On ka laulumange ja mitme paari ringtantse.

20. sajandi esimese poole rahvatantsuliikumises tekkisid Faari saarte eeskujul laulutantsud.

Ballett [ muuda | muuda lahteteksti ]

Norra Rahvusteatri maja Oslos
  Pikemalt artiklis Norra ballett

20. sajandi esimesel poolel oli Norra balleti keskus Norra Rahvusteater . Tolle aja tahtsamad nimed on Gyda Christensen ja Lillebil Ibsen .

Esimese kutselise balletiansambli loid 1948 Gerd Kjølaas ja Briti paritolu Louise Browne . Parast mitut nimevahetust sai trupist 1958 loodud Den Norske Opera osa. Balletitrupi kunstiliseks juhiks sai Harcourt Algernoff Austraaliast. Klassika korvale toodi repertuaari kaasaegset koreograafiat ( George Balanchine , Antony Tudor , Birgit Cullberg , Glen Tetley ). Norra uute koreograafide seas olid Kjersti Alveberg ja Kari Blakstad . Trupi juhtide seas olid Sonja Arova ja Anne Borg .

Aastatel 1990?2002 juhtis taanlane Dinna Bjørn truppi, mis palvis rahvusvahelise tunnustuse. Talle jargnes ballettmeistrina Espen Giljane . Alates 1992. aastast kannab trupp nime Den Norske Nationalballet .

Moderntants [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Norra moderntants

Moderntantsu harrastab Norras naiteks Nye Carte Blanche Bergenis . Sealsed koreograafid on Ingun Bjørnsgaard ja Ina Christel Johannessen .

Filmikunst [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Norra filmikunst

Norra kultuuris ei ole filmikunst kesksel kohal.

Esimeseks Norra mangufilmiks peetakse 5?6-minutilist draamafilmi " Fiskerlivets farer ", mis on kaduma lainud. Selle valmimisajaks peetakse 1907 . aastat, kuigi esilinastuse aeg pole teada.

Tummfilmi ajastul tehti kokku umbes 45 luhemat voi pikemat mangufilmi. Ule kolmandiku neist on kaduma lainud, sealhulgas peaaegu koik enne 1920. aastat valminud filmid.

Esimene helifilm oli Tancred Ibseni ja Einar Sisseneri " Den store barnedapen " ( 1931 , Oskar Braateni raamatu jargi).

1970. ja 1980. aastatel paranes filmikunsti riiklik toetamine.

Silmapaistev nukufilmire?issoor oli Ivo Caprino .

Alates 1980. aastatest on Norras valminud rahvusvahelist tahelepanu aratanud filme. 2000. aastatel on toodetud 20 taispikka kinofilmi aastas. Aastal 2001 loodi Norsk Filmfond .

Domineeriv filmitootmisettevote on 1932 . aastast Norsk Film A/S .

1997 . aastal asutati Lillehammeris Norra esimene filmikool.

Urnesi pustpalkkirik kanti 1979. aastal UNESCO maailmaparandi nimistusse

UNESCO maailmaparandi nimistu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Norra kultuurimalestistest kuuluvad UNESCO maailmaparandi nimistusse Bryggeni hansalinnaosa Bergenis (1979), Urnesi pustpalkkirik (1979), Rørosi kaevandusasula (1980), Alta kaljujoonised (1985) ja Struve geodeetiline kaar (10 riigi uhisparand; 2005).

Uks Oslo peatanavaid rahvuspuhal 17. mail ? vaade Kuningalossi poolt

Rahvuspuha [ muuda | muuda lahteteksti ]

Norralased tahistavad 17. mail Norra pohiseaduspaeva . Kantakse rahvaroivaid ja osaletakse (eriti lapsed) linnaparaadidel, mis leiavad aset ule kogu maa.

Keeled [ muuda | muuda lahteteksti ]

Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmal ja uusnorra keel ( nynorsk ). Varem, kui Norra oli uhinenud Taaniga , kasutati ka riksmal ?'?i. Tanapaeval kasutatakse nii meedias kui ka kirjanduses rohkem bokmal ?'?i.

Norra pohjaosas raagivad vahemusrahvused saami ja kveeni ( soome ) keeli.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Arealstatistics for Norway 2019" (norra). Kartverket, mapping directory for Norway. 2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. juuni 2019 . Vaadatud 11. martsil 2020 .
  2. ↑ https://www.ssb.no/befolkning/folketall/statistikk/befolkning
  3. ↑ Maailmapanga andmebaas , vaadatud 17.10.2018.
  4. ↑ Maailmapanga andmebaas , vaadatud 27.05.2019.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Store Norske Leksikon
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 Норвегия. Беларуско-норвежский информационный центр "Informative Communication"
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 "Norway. The World Factbook" . Originaali arhiivikoopia seisuga 16. oktoober 2015 . Vaadatud 28. martsil 2009 .
  8. ↑ EE 15. kd
  9. ↑ 9,0 9,1 Adomaitis, Nerijus (27. jaanuar 2023). Neely, Jason (toim). "Norway finds 'substantial' mineral resources on its seabed" [Norra avastas merepohja all suurtes kogustes vaartuslikke tooraineid]. Reuters (inglise) . Vaadatud 27. jaanuaril 2023 . {{ uudiseviide }} : CS1 hooldus: url-olek ( link )
  10. ↑ "Sources of Environmental Contaminants into Lake Mjøsa ? Action-oriented prestudy" (PDF) . Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 30. detsember 2006 . Vaadatud 22. aprillil 2009 .
  11. ↑ "Pohja-Norra" . Originaali arhiivikoopia seisuga 31. oktoober 2020.
  12. ↑ "New UN data shows progress in human development" . Originaali arhiivikoopia seisuga 25. juuni 2009 . Vaadatud 22. mail 2009 .
  13. ↑ Statistika Keskburoo
  14. ↑ Store Norske Leksikon
  15. ↑ 15,0 15,1 cia.gov vaadatud 8.05.11
  16. ↑ Utenriksøkonomi
  17. ↑ The European Free Trade Association's1 trade, by area. 2012. USD million
  18. ↑ 18,0 18,1 Imports to the Nordic countries. 2011. EUR million and per cent
  19. ↑ Imports and exports, by country and commodity group1. 2012. NOK million
  20. ↑ 20,0 20,1 "Statistics Norway ? Fishing and fish farming" . Originaali arhiivikoopia seisuga 22. mai 2009 . Vaadatud 22. aprillil 2009 .
  21. ↑ Kangilaski, J. Norra : maa, rahvas, kunst. Tallinn, Koolibri, 2000. Lk 155
  22. ↑ "Arhiivikoopia" . Originaali arhiivikoopia seisuga 12. aprill 2009 . Vaadatud 13. septembril 2010 . {{ netiviide }} : CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana ( link )
  23. ↑ 23,0 23,1 Giuseppe Passarino, Gianpiero L. Cavalleri, Alice A. Lin, Luigi Luca Cavalli-Sforza, Anne-Lise Børresen-Dale ja Peter A. Underhill (2002). "Different genetic components in the Norwegian population revealed by the analysis of mtDNA and Y chromosome polymorphisms" (pdf) . European Journal of Human Genetics 10-2002. Lk. 521?529 (inglise keel). Nature Publishing Group. {{ netiviide }} : CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend ( link ) CS1 hooldus: tundmatu keel ( link )

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Albaania  | Ameerika Uhendriigid  | Belgia  | Bulgaaria  | Eesti  | Hispaania  | Holland  | Horvaatia  | Island  | Itaalia  | Kanada  | Kreeka  | Leedu  | Luksemburg  | Lati  | Montenegro  | Norra  | Poola  | Portugal  | Prantsusmaa  | Pohja-Makedoonia  | Rumeenia  | Saksamaa  | Slovakkia  | Sloveenia  | Soome  | Suurbritannia  | Taani  | T?ehhi  | Turgi  | Ungari

Iseseisvad riigid: Albaania  | Andorra  | Armeenia ¹  | Aserbaid?aan ¹ | Austria  | Belgia  | Bosnia ja Hertsegoviina  | Bulgaaria  | Eesti  | Gruusia ¹ | Hispaania  | Holland  | Horvaatia  | Iirimaa  | Island  | Itaalia  | Kasahstan ² | Kosovo  | Kreeka  | Kupros ¹ | Leedu  | Liechtenstein  | Luksemburg  | Lati  | Malta  | Moldova  | Monaco  | Montenegro  | Norra  | Poola  | Portugal  | Prantsusmaa  | Pohja-Makedoonia  | Rootsi  | Rumeenia  | Saksamaa  | San Marino  | Serbia  | Slovakkia  | Sloveenia  | Soome  | Suurbritannia  | ?veits  | Taani  | T?ehhi  | Turgi ² | Ukraina  | Ungari  | Valgevene  | Vatikan  | Venemaa ²

  Soltuvad alad: Ahvenamaa  | Akrotiri ja Dhekelia ¹ | Gibraltar  | Guernsey  | Faari saared  | Jan Mayen  | Jersey  | Man  | Svalbard

  Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad : Abhaasia ¹ | Louna-Osseetia ¹ | Pohja-Kupros ¹ | Transnistria

1 loodusgeograafiliselt asub Aasias       2 suurem osa territooriumist Aasias

Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Norra&oldid=6600158 "