See artikkel raagib planeedist. Teiste tahenduste kohta vaata lehekulge Marss (tapsustus) .

Marss

Pildistatud Hubble'i kosmoseteleskoobiga 26. juunil 2001
Orbiidi omadused
Afeel	249,2 miljonit km (1,66 au )
Periheel	206,7 miljonit km (1,38 au )
Keskmine kaugus Paikesest	227 900 000 km (1,52 au )
Kaugus Maast	55?400 mln km
Orbiidi ekstsentrilisus	0,0934
Tiirlemisperiood	687 Maa oopaeva
Sunoodiline periood	779,96 Maa oopaeva
Orbitaalkiirus	24,007 km/s
Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes	23°59' [1]
Fuusikalised omadused
Diameeter	6750 km
Pindala	144 798 500 km 2
Ruumala	1,6318×10 11 km 3
Mass	6,4219*10 23 kg
Tihedus	3,933 g/cm³
Raskuskiirendus ekvaatoril	3,711 m/s²
Paokiirus	5,027 km/s
Poorlemisperiood	24 tundi 39 minutit
Poorlemiskiirus ekvaatoril	241,17 m/s
Pinnatemperatuur	+25 kuni ?125 °C
Kaaslasi	2

Marss on neljas planeet Paikesest ja Paikesesusteemi uks vaiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist . Marss sai nime Rooma sojajumala jargi ning seda huutakse punaseks planeediks, sest planeedi pinnal laialt levinud raud(III)oksiid annab sellele punase varvuse. ^[2] See on Maa tuupi planeet , millel on ohuke atmosfaar ja pinnavormid, mis meenutavad Kuu kraatreid ja Maal esinevaid orgusid , korbeid ja polaaralasid.

Et Marsi ja Maa poorlemistelgede kalle on enam-vahem uhesugune (vastavalt 23°59' ja 23°27') ^[1] , ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavootmed , kuid ringjoonest erineva orbiidi tottu on temperatuuri muutumine keerukam. Planeedil asuvad Olympus Mons , mis on suurim vulkaan ja korguselt teine magi Paikesesusteemis, ning Valles Marineris , mis on uks suurimaid kanjoneid . Marsil on kaks kuud, Phobos ja Deimos , mis on vaikesed ja ebakorraparase kujuga ning teadlased arvavad, et need voivad olla asteroidid , mis on Marsi orbiidile jaanud. ^[3]

Enne esimest moodalendu Marsist, mille sooritas Mariner 4 , spekuleeriti, et selle pinnal voib olla vedelat vett. Marineri moodalennul tehtud pildid kujutasid vastupidi oodatule korbelist ja tuhja planeeti, millelt vett ei leitud. Hilisematel mehitamata missioonidel on leitud toendeid, et Marsil olid kunagi suured alad veega kaetud. 2005 . aastal leiti poolustelt jaad ning kulgur Spirit leidis uhest proovist veemolekule. Phoenixi maandur leidis 2008 . aastal planeedilt vett ning NASA teatas 28. septembril 2015 , et leidis Marsi pinnalt voolavat soolast vett. ^{[4] [5]}

Marsil tegutsevad seitse kosmoseaparaati , millest kuus asuvad orbiidil ja uks planeedi pinnal. Orbiidil tiirlevad 2001 Mars Odyssey , Mars Express , Mars Reconnaissance Orbiter , ExoMars Trace Gas Orbiter , MAVEN ja Mars Orbiter Mission ning planeedi pinnal on Curiosity . ^[6]

Teleskoobiga on see Maast poole vaiksem punakas planeet hasti vaadeldav iga 15?17 aasta tagant suure vastasseisu ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55?60 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus .

Marsi kirjeldus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Marsi diameeter ekvaatori kohal on 6974 km ^[1] , pindala 144,8 miljonit km², ruumala 163,18 miljardit km³ ja tihedus 3940 kg/m³. ^[1] Planeedi mass on 11% Maa omast (6,4219*10 ²³ kg) ja sealne gravitatsioon on umbes 38% Maa omast. Esimene kosmiline kiirus on 3,6 km/s ja paokiirus 5,0 km/s.

Sisestruktuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

Marss on kihilise ehitusega planeet, millel on tihe metalliline tuum ja mida katavad vaiksema tihedusega kihid. Praeguste mudelite jargi on tuuma raadius 1794 ± 65 km ja see koosneb peamiselt rauast ja niklist , ning 16?17% ulatuses vaavlist . Tuuma umbritseb vahevoo , mis on vorminud mitmed tektoonilised ja vulkaanilised pinnavormid. Teadlased pole vahevoos aktiivsust tuvastanud. Planeedi pindmisest kestast ehk koorest on leitud mitmeid keemilisi elemente, peamiselt leidub seal rani , hapnikku , rauda, magneesiumi , alumiiniumi , kaltsiumi ja lammastikku . Koor on keskmiselt 50 km paksune, maksimaalse paksusega 125 km. Maakoor on seevastu 40 km paksune ehk Marsiga vorreldes ohem.

Geoloogia [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Marsi geoloogia

Marss on kiviplaneet , mis koosneb ranist, hapnikust, metallidest ja teistest keemilistest elementidest, mis moodustavad sealseid kivimeid. Marsi pind koosneb peamiselt basaldist , kuid mones piirkonnas on basalt ranirikkam ja sarnaneb Maal leiduvate andesiitsete kivimitega. Planeedi pinnalt on leitud ka hematiiti ja oliviini . Suur osa planeedi pinnast on kaetud raud(III)oksiidi tolmuga.

Marsil puudub magnetvali ^[7] , aga on leitud toendeid et planeedil vois see kunagi olla. Praegu arvatakse, et Marsil esines 4 miljardit aastat tagasi laamtektoonika , aga see loppes, kui planeedi tuum jahtus. ^[8] Marsi tuuma jahtumine oli ilmselt ka pohjuseks, miks planeet kaotas oma magnetvalja. ^[8] Magnetvalja kadumisel ja paikesetuule mojul kaotas Marss peaaegu kogu oma atmosfaari kosmosesse. ^[9]

Parast planeetide tekkimist tabasid planeete mitmed asteroidid ja umbes 60% Marsi pinnalt on leitud sellest perioodist parinevaid kraatreid. Marsi pohjapoolkeralt on leitud hiiglaslik kraater, Pohja polaarnogu , mis on mootmetega 10 600 × 8500 km ja katab 40% planeedist. See kraater on 4 korda suurem kui Aitkeni kraater Kuul ja on suurim kraater, mis Paikesesusteemist on leitud.

Marsil on moningane geoloogiline aktiivsus sailinud ja naiteks 19. septembril 2008 leidis Mars Reconnaissance Orbiter toendeid, et uhel 700 meetri korgusel kaljul oli toimunud laviin .

Marsi pinnas [ muuda | muuda lahteteksti ]

Enamik Marsi pinda on punakas kivikorb . Heledamad alad, nn mandrid, on keskmiselt 3 km korgemad tumedatest, nn meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, mis viitab sellele, et viimased on tekkinud hiljem. Vaiksemad kraatrid (labimooduga alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mojul tasandunud. Maeahelike ja orgude korguste vahe kuunib 14 km-ni. Marsil asub kustunud vulkaan Olympus Mons , mille jalami labimoot on 600 km, kraatri labimoot 80 km ja korgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sugavune lohe Valles Marineris . Osa pinnavorme ? kuivanud joesange meenutavad orud, poolenisti arauhutud valliga kraatrid ? lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett . Seda kinnitavad ka marsikulgurite Spirit ja Opportunity tehtud pinnaseanaluusid .

Hudroloogia [ muuda | muuda lahteteksti ]

Marsil on ohurohk vaga madal ja atmosfaar Maa omast sada korda horedam, mistottu pole Marsil vedelas olekus vett. Poolustel asuvad kaks jaaga kaetud ala, mis voivad koosneda jaatunud veest ja kui lounapooluse jaa sulatada, kattuks kogu planeet 11 meetri paksuse veekihiga. ^[10] Mars Expressi ja Mars Reconnaissance Orbiteri mootmised on tuvastanud jaatunud vett molemal poolusel ja keskmistel laiuskraadidel. 31. juulil 2008 leidis NASA maandur Phoenix Marsi pinnasest jaatunud vett.

Marsi pinnavormid viitavad sellele, et kunagi oli Marsi pinnal vedelat vett. Planeedi pinnal olevad looklevad pinnavormid, mis on tuntud ka kui Marsi kanalid, on uhe hupoteesi kohaselt tekkinud voolavast veest. Uks suuremaid kanaleid on Ma'adim Vallis , mis on 700 km pikk, 20 km lai ja 2 km sugav. Noorim kanal arvatakse olevat moodustunud koigest paar miljonit aastat tagasi. Mujal esinevad orgude vorgustikud sarnanevad maiste valglatega . Nende vorgustike kuju ja levik toetavad teooriat, et Marsil sadas kunagi vihma ja lund .

Kunagisele vedela vee olemasolule viitavad ka teatud mineraalide olemasolu Marsi pinnal. Marsilt on leitud hematiiti ja gotiiti , mis tekivad vahel vee olemasolul. 2004 . aastal leidis Opportunity jarosiiti , mis tekib ainult vedela vee olemasolul ja toestab, et kunagi pidi Marsil olema vedelat vett. Hiljutisim toend, et Marsil oli kunagi vedelat vett, on kipsi leidmine Marsi pinnalt. Kipsi leidis detsembris 2011 marsikulgur Opportunity.

Moned teadlased arvavad, et madalad pohjapoolkera tasandikud voisid kunagi olla kaetud sadu meetreid sugava ookeaniga , kuid see hupotees on veel vastuoluline. Martsis 2015 teatasid teadlased, et see ookean vois olla Pohja-Jaamere suurune. See teooria tekkis, kui teadlased vordlesid vee ja deuteeriumi hulka Marsi atmosfaaris ning nende ainete hulka Maal. Uurimise tulemusel avastati, et Marsil on kaheksa korda rohkem deuteeriumi, kui on Maal ja sellest voib jareldada, et iidsel Marsil pidi olema markimisvaarselt rohkem vett. Curiosity kulgur on Gale'i kraatrist leidnud suure koguse deuteeriumi, kuid see kogus pole piisav, et voiks kindlalt kinnitada ookeani olemasolu. Samas on moned teadlased hoiatanud, et teooria on kinnitamata ja Marsi kliimamudelid pole veel kinnitanud, et planeet oli veekogude olemasoluks piisavalt soe.

Polaaralad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Marsil on molemad poolused kaetud kuni paarikumne meetri paksuse jaaga. Kui poolusel on talv, on see pidevalt varjus ja pohjustab temperatuuri languse. Temperatuuri langemisega sadestub 25?30% atmosfaarist susihappelumena planeedi pinnale. Kui poolus saab taas paikesevalgust, toimub susihappelume sublimeerumine , mis tekitab tuuli kiirusega 400 km/h. Need tuuled transpordivad suuri koguseid veeauru ja tolmu, ning tekitab kiudpilvi . Veeaurust tekkinud pilvi pildistas 2004. aastal kulgur Opportunity. ^[11]

Lounapoolusel voib mones piirkonnas susihappelumi tekkida kuni meetripaksuste tahvlitena. Kevade saabumisel soojeneb planeedi maapou ning sublimeeruv susihappegaas tekitab tahvlite all suure rohu, mis viib pealispinna purunemiseni. Tahvlite purunemine tekitab geisritega sarnanevaid susihappegaasipurskeid. Selliste pursete tagajarjel tekivad jaale mustad laigud ning lehviku- ja amblikukujulised jaljendid.

Geograafia ja pinnavormide nimetamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Marsi geograafia

Esimestena kaardistasid Marsi pinda Johann Heinrich Madler ja Wilhelm Beer . Nad pustitasid hupoteesi, et enamus Marsi pinnavormidest on pusivad ja maarasid tapsemalt ara Marsi poorlemisperioodi. 1840 . aastal joonistas Madler kumne aasta vaatlusmaterjalide pohjal esimese kaardi Marsist. Beer ja Madler jatsid pinnavormidele nimed panemata ja tahistasid need tahtedega, pannes naiteks Sinus Meridiani tahiseks "a". ^[12]

Tanapaevased Marsi kohanimed parinevad mitmest kohast. Naiteks kraatrid, mis on laiemad kui 60 km, on nimetatud surnud teadlaste ja kirjanike jargi, kes on panustanud Marsi uurimisse. Kraatrid, mille diameeter on alla 60 km, on nimetatud linnade jargi, kus elab vahem kui 100 000 elanikku. Suurte tasandike nimed on kas "Marss" voi "taht" eri keeltes ja vaikesed tasandikud on nimetatud jogede jargi. ^[13]

Suurte pinnavormide nimesid on ka muudetud, et kajastada uusi teadmisi nende kohta. Naiteks Nix Olympica nimetati umber Olympus Mons'iks, kui saadi teada, et see on magi. ^[14] Marss on jaotatud kaheks eri piirkonnaks, mille albeedo on erinev. Heledamaid piirkondi nimetati kontinentideks ja neile anti nimesid nagu Arabia Terra (Araabia maa) voi Amazonis Planitia (Amazonase tasandik). Tumedamaid piirkondi peeti meredeks ja sellest tulenevad nimed Mare Erythraeum , Mare Sirenum ja Aurorae Sinus .

Marsi ekvaator maarati planeedi poorlemise jargi, kuid keerulisem oli maarata Marsi algmeridiaan . Esimestena panid selle paika Madler ja Beer, kui nad koostasid esimesi Marsi kaarte. Parast seda kui Mariner 9 saatis 1972 . aastal Maale rohkelt pilte Marsi pinnast, maarati algmeridiaan vaikese kraatri Airy-0 jargi, mis asub Sinus Meridianis.

Kuna Marsil pole ookeane ja seetottu pole seal ka merepinda, tuli korguse nullpunkt samuti kokku leppida. Korguse nullpunktiks sai korgus, kus atmosfaarirohk on 610,5 Pa (6,105 mbar ). ^[15]

Vulkaanid

  Pikemalt artiklis Marsi vulkanism

Olympus Monsi kilpvulkaan, on kustunud Marsi vulkaan, mis asub Tharsise platool , kus asub ka muid suuri vulkaane. Olympus Mons on umbes kolm korda korgem kui 8,8 km korgune D?omolungma. Olympus Mons on Paikesesusteemi korgeim vulkaan ja soltuvalt mootmismeetodist Paikesesusteemi korgeim voi korguselt teine magi. Eri allikad pakuvad mae korguseks 21,9?27 km. ^[16]

Augud

NASA kosmosesond Mars Odyssey on Arsia Monsi kulgedelt avastanud seitse auku, mis voivad olla voimalikud sissepaasud Marsi koobastesse. Koobaste sissepaasude laiused varieeruvad 100?252 meetrini ja need on vahemalt 73?96 meetrit sugavad. ^[17] Koopad on saanud nimed avastajate abikaasade jargi ja need on tuntud kui seitse ode. Kuna valgus ei paase eriti sugavale, voib nende sugavus ja laius olla tunduvalt suuremad. Ainsaks erandiks on Dena, mille sugavus on 130 meetrit. Teadlased arvavad, et koopad voivad olla kaitstud paikeseloidete , vaikeste meteoriitide ja UV-kiirguse eest. ^[18]

Atmosfaar [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Marsi atmosfaar

Marss kaotas oma magnetvalja ilmselt 4 miljardit aastat tagasi ^[19] ja selle pohjuseks arvatakse olevat asteroidide tabamused. ^[20] Magnetvalja puudumise tottu mojutab paikesetuul ionosfaari. Paikesetuul horendab valiskihist aatomeid eemaldades Marsi atmosfaari ning seetottu on rohk Marsi pinnal on vorreldav ohurohuga Maal 35 km korgusel maapinnast.

Marsi atmosfaar koosneb peamiselt susihappegaasist (96%), argoonist (1,93%), lammastikust (1,89%) ja hapnikust (0,3%). ^[21] Atmosfaaris leidub ka veeauru, kuid seda on nii vahe, et kui kogu veeaur sadestuks Marsi pinnale, moodustaks see vaid 0,02 mm paksuse veekihi.

Marsi atmosfaarist on leitud ka metaani, kuid seda on seal vaga vahe ja see parineb kindlatest piirkondadest. Teadlased on leidnud kaks piirkonda, kus seda tekib ja arvatakse, et Marss toodab 270 tonni metaani aastas. ^[22] Metaan pusib Marsi atmosfaaris luhikest aega (0,6?4 aastat) ja selle tekkimise pohjusteks on pakutud vulkanismi, komeete ja mikroorganismide tegevust.

Kliima [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Marsi kliima

Koigist Paikesesusteemi planeetidest sarnaneb Marss koige enam Maaga, sest nende poorlemistelgede kalle on enam-vahem uhesugune. Marsi aastaajad on Maa omadest kaks korda pikemad, sest Marsi aasta on peaaegu kaks Maa aastat. Pinnatemperatuur on soltuvalt aastaajast +35 °C kuni ?143 °C. Suur temperatuuri koikumine on pohjustatud ohukesest atmosfaarist mis ei suuda suurt hulka Paikese soojust sailitada, madalast rohust ja Marsi pinna madalatest soojuskadudest. Planeet on Paikesest 1,52 korda kaugemal kui Maa ja Marss saab seetottu 57% vahem paikesevalgust. ^[23]

Marsi orbiidi ekstsentrilisusel on kliimale ja aastaaegadele suur moju. Kui Marss on periheeli lahedal, on lounapoolkeral suvi ja pohjapoolkeral talv ja kui planeet on afeeli lahedal, on pohjapoolkeral suvi ja lounapoolkeral talv. Selle tulemusena on aastaajad lounapoolkeral aarmuslikumad kui pohjapoolkeral. Lounas voivad suvised temperatuurid olla 30 °C soojemad kui pohjapoolkeral.

Marsil on Paikesesusteemi suurimad tolmutormid. Tormid varieeruvad vaikesel alal olevast kuni kogu planeeti katvate tormideni. Need tekivad enamasti siis, kui Marss on Paikesele lahedal, sest see tostab planeedi temperatuuri. ^[24]

Orbiit ja poorlemine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Marsi keskmine kaugus Paikesest on 230 miljonit kilomeetrit ja ta teeb taistiiru 687 Maa paevaga. Marsi kaugus Maast on 55?400 miljonit km. Marsi oopaev ehk sol kestab 24 tundi 39 minutit ja 35,244 sekundit ja Marsi aasta kestab 1,8809 Maa aastat ehk 1 aasta 320 paeva ja 18,2 tundi. ^[21]

Marsi on orbiidi ekstsentrilisus on 0,09 ? Paikesesusteemi planeetidest on sellest ekstsentrilisem ainult Merkuuri orbiit. 1,35 miljonit aastat tagasi oli Marsi orbiidi ekstsentrilisus umbes 0,002 ehk tunduvalt vahem kui tanapaeval Maal (0,0167). Marsi orbiidi ekstsentrilisus on teiste planeetide gravitatsiooni moju tottu tasapisi suurenemas ja Marsi ja Maa vaheline kaugus on jargmise 25 000 aasta jooksul tasapisi vahenemas. ^[25]

Kaaslased [ muuda | muuda lahteteksti ]

Marsi kuud Phobose ( kreeka keeles 'hirm') ja Deimose ('ahastus') avastas 1877 Asaph Hall . Nad on kogu Paikesesusteemi kaks planeedile koige lahemal asuvat looduslikku kaaslast: nad asuvad Marsi keskmest vastavalt 9370 ja 23 520 km kaugusel. ^[1] Molemad suurused on vaiksemad Paikesesusteemi nelja suurima planeedi labimoodust.

Phobos ja Deimos on arvatavasti juhuslikult Marsi kulgetombejou mojupiirkonda sattunud asteroidid . Need on korraparatu kujuga kaljurahnud: nende mootmed on vastavalt 25×21×19 km ja 15×12×11 km. ^[1] Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lohesid. Phobos touseb (laanest) ja loojub (itta) kolm korda oopaevas, sest ta tiirleb kiiresti: tema tiirlemisperiood on 0,32 Maa paeva. ^[1] Deimose tiirlemisperiood on 1,26 paeva ^[1] , ehk teisisonu touseb ja loojub ta 4 paeva jooksul 3 korda.

Marsi uurimine [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Marsi uurimise ajalugu

Marssi on uuritud tuhandeid aastaid ja esimesed vaatlusandmed parinevad Vana-Egiptuse astronoomidelt. Marssi on vaadeldud Maalt, kuid suurem osa infost parineb 20. ja 21. sajandil Marsile saadetud kosmosesondidelt, automaatjaamadelt ja kulguritelt. Seisuga 19. veebruar 2021 olid Marsi orbiidil 2001 Mars Odyssey, Mars Express, Mars Reconnaissance Orbiter, ExoMars Trace Gas Orbiter, MAVEN, Mars Orbiter Mission ja Mars Hope Mission ning planeedi pinnal kulgurid Curiosity ja Perseverance . Marsile on oma kosmoseaparaate saatnud Ameerika Uhendriigid, Euroopa , Noukogude Liit , India , Hiina ja Araabia Uhendemiraadid .

Mehitatud missioone Marsile plaanivad mitmed agentuurid ja tahtajaks on planeeritud 2030. aastad . Thomas Gangale leiutas 1985 Marsi tulevaste kolonistide jaoks kalendri , mille nimetas oma poja jargi Dariuse kalendriks .

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Marsi atmosfaar
• Gale'i kraater
• Marsi laavatunnelid
• Marsi maasarnastamine
• Nakhliit
• Victoria kraater
• Marsi missioonide loend

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Ulo-Ilmar Veltmann . "Marss: planeet, kus on elu?". Tallinn, Valgus 1968 . 79 lk

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Marss

Tsitaadid Vikitsitaatides: Marss

• Marss Interaktiivne astronoomiaopik
• Marsil avastati susihappegaasi purskavad geisrid Eesti Paevaleht, 21. august 2006
• Salaparane valgatus NASA Marsi-fotol ajab inimesed arevile Eesti Paevaleht, 12. juuni 2008
• NASA leidis Marsilt jaad Postimees, 21. juuni 2008
• Kaivo Kopli . Marsi kahepalgelisuse saladus voib olla lahendatud ? asteroiditabamus Eesti Paevaleht, 27. juuni 2008
• Kaivo Kopli. Marsi-kulgureil viis tooaastat tais Eesti Paevaleht, 13. jaanuar 2009
• Kalev Kask . Marsil vois vett leiduda 1,25 miljonit aastat tagasi Eesti Paevaleht, 2. marts 2009
• Siim Sepp. Metaan kaob Marsi atmosfaarist vahem kui aastaga Novaator, 22. september 2010
• Jaan-Juhan Oidermaa. Marsi kaaslase vastuolulisse paritolusse hakkab selgus saabuma ERR Teadus, 29. september 2010
• Heiki Suurkask. Marsi kroonika: tahtsime parimat, valja kukkus nii nagu alati Eesti Paevaleht, 26. oktoober 2016

v r Paikesesusteem
Planeedid	Merkuur   · Veenus   · Maa   · Marss   · Jupiter   · Saturn   · Uraan   · Neptuun
Kaabusplaneedid	Ceres   · Pluuto   · Eris   · Haumea   · Makemake
Muud	Paike   · Kuu   · Asteroidid   · Komeedid   · Kuiperi voo   · Opiku-Oorti pilv
Vaata ka	Taevakehad   · Paikesesusteemi objektide loend   · Astronoomia moisteid