Phoenix (kosmosesond)

Allikas: Vikipeedia
Phoenix (kosmosesond)
Organisatsioon NASA
Alltoovotjad Arizona Ulikool
Missioonituup maandur
Stardi aeg 4. august 2007
Kanderakett Delta II
Stardikompleks Cape Canaverali stardikompleks 17
Missiooni kestus 90 soli (planeeritud)
157 soli (tegelik)
Lopetas tegevuse 2. november 2008
COSPAR ID 2007-034A
SATCAT 32003
Mass 350 kg
Voimsus 450 W
Maandus planeedile Marss
Maandumise kuupaev 25. mai 2008


Phoenix oli NASA kosmoseaparaat , mis laskus Marsile 25. mail 2008 . [1] Teadlased otsisid Phoenixi seadmetega mikroobidele sobilikke keskkondi ja uurisid Marsi vee ajalugu. Projekt maksis 386 miljonit USA dollarit . [2]

Phoenix oli kuues NASA jaam, mis sooritas eduka maandumise Marsi pinnale ja esimene, mis maandus Marsi polaaralale. Maandur taitis oma missiooni eesmargid augustis 2008 ja insenerid said sellega viimast korda uhendust sama aasta 2. novembril , kui seadme paikesepaneelide efektiivsus oli algava Marsi talve tottu langemas. [3] [4] [5] Kui piirkonnas algas taas suvi, proovisid insenerid seadmega uuesti uhendust votta, kuid see ei onnestunud. [6] NASA kuulutas missiooni loppenuks 12. mail 2010 ja luges selle edukaks, sest koik plaanitud eesmargid olid taidetud. [7]

Ulevaade [ muuda | muuda lahteteksti ]

Missioonil oli kaks peamist eesmarki. Esimene oli Marsi vee geoloogilise ajaloo uurimine, et teha kindlaks kuidas minevikus kliima muutus ning teine eesmark oli Marsi pinnase elukolbulikkuse uurimine. [8] Phoenix oli seadmestatud uurima Marsi polaaralade geoloogilist ja voimalikku bioloogilist ajalugu. See oli NASA esimene missioon, mis kogus andmeid Marsi polaaralalt. [9]

Phoenixi pohimissioon pidi kestma 90 soli ehk umbes 92 paeva, kuid maandur suutis oma planeeritud eluiga uletada umbes kahe kuu vorra, enne kui see lopetas algava Marsi talve tottu too. [10] Teadlased lootsid, et Phoenix suudab Marsi talve osaliselt ule elada, et jalgida piirkonnas polaarjaa tekkimist [11] , kuid isegi siis poleks maandur madala temperatuuri ja jaaga kattumise tottu kevadeni vastu pidanud. [12]

NASA otsustas Marsi polaaralale kulguri asemel saata sondi, sest:

  • kulud olid vaiksemad, sest maandur taaskasutas varasematel missioonidel kasutatud seadmeid
  • Phoenixi uuritud piirkond oli usna uhtlane ja seetottu poleks vahemaade labimine missioonile midagi juurde andnud
  • statsionaarse platvormi kasutamine voimaldas ehitada ja lisada missioonile rohkem seadmeid

Missiooni ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Phoenix 2006. aastal

2002. aastal leidis 2001 Mars Odyssey monedest Marsi piirkondadest vesinikku ning ainus usutav selgitus sellele oli jaa leidumine pealispinna all. [13] [14] Seetottu eeldati missiooni rahastamisel, et see leiab Marsi polaaralalt jaad. Augustis 2003 valis NASA ettepanekute seast valja Arizona Ulikooli valjapakutud Phoenixi missiooni ning maaras selle stardi 2007. aastale. NASA rahastas Phoenixi ehitust 325 miljoni dollariga ning see on Arizona Ulikooli ajaloo suurima eelarvega teadusprojekt.

Missioon sai nime mutoloogilise linnu fooniksi jargi, kes taassunnib oma tuhast. Phoenix sisaldas mitmeid varasemate missioonide jaoks ehitatud seadmeid ja naiteks maandur oli algselt ehitatud Mars Surveyor 2001 Landeri missiooni jaoks, mis tuhistati 2000. aastal. Mitmed seadmed parinesid nii Mars Surveyor 2001 Lander missioonilt, aga ka Marsile maandumise ajal kadunuks jaanud Mars Polar Landeri tarbeks ehitatute hulgast.

NASA andis Phoenixi missioonile lopliku heakskiidu 2. juunil 2005. [15]

Start [ muuda | muuda lahteteksti ]

Phoenix startis 4. augustil 2007 Cape Canaveralilt ning selle viis kosmosesse kanderakett Delta II . [16] Stardil probleeme ei tekkinud. Kuna Marsile lennuks sobiv stardiaken oli avatud 3. augustist kuni 24. augustini, tuli NASA-l lukata edasi teise missiooni, Dawni , start [17] ja see startis septembris 2007, parast Phoenixi starti. [18]

Marsile saabumine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Phoenixi maandumispaik asub Marsi pohjapooluse jaakilbi lahedal
HiRISE-i foto maanduvast Phoenixist

Jet Propulsion Laboratory ja Euroopa Kosmoseagentuur muutsid enne Phoenixi Marsile saabumist Mars Reconnaissance Orbiteri (MRO), 2001 Mars Odyssey ja Mars Expressi orbiite, et need saaksid jalgida Phoenixi maandumist ajal mil see sisenes atmosfaari ja maandus Marsi pinnale. Sondide kogutud informatsiooni kasutavad insenerid tulevikumissioonide taiustamisel.

Phoenix sisenes Marsi atmosfaari kiirusel 21 000 km/h ja seitsme minutiga aeglustus selle kiirus 8 kilomeetrini tunnis. NASA sai maandurilt kinnituse atmosfaari sisenemise kohta 4:46 (PDT) ja kell 4:53 sai NASA kinnituse, et Phoenix oli atmosfaari sisenemise ule elanud ja edukalt maandunud. [19]

Hilisemal maandumisandmete uurimisel avastati, et Phoenixi langevari avanes planeeritust 7 sekundit hiljem ning seetottu asub maandumispaik planeeritust 25?28 km idas. Mars Reconnaissance Orbiteri (MRO) HiRISE kaameral onnestus Phoenixit maandumise ajal pildistada ja see on esimene kord, mil kosmosesond pildistas maanduvat missiooni. HiRISE pildistas Phoenixit ka parast maandumist ning fotod olid sedavord hea kvaliteediga, et nendelt olid eristatavad Phoenix ja selle paikesepaneelid.

Phoenix maandus Vastitas Borealise tasandikule 25. mail 2008, mil piirkonnas oli hiliskevad. Pohjapoolusel paistis Paike terve Marsi paeva valtel ning suvisel pooripaeval (25. juunil 2008) paistis Paike maksimaalse, 47-kraadise nurga all. Missiooni esimene paikeseloojang oli septembri alguses. Phoenix maandus vaga tasasele pinnale ning maandur mootis kaldeks ainult 0,3 kraadi. Vahetult enne maandumist pooras maandur paikesepaneelide tootlikkuse maksimeerimiseks end nii, et selle paikesepaneelid paiknesid ida-laanesuunaliselt. Parast maandumist ootas Phoenix 15 minutit tolmu hajumist ning avas seejarel paikesepaneelid. Esimesed maandumispaiga pildid saabusid Maale 26. mail kell 2:00 (UTC).

Pohimissioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sideprobleem [ muuda | muuda lahteteksti ]

Phoenixi robotkae esmakordne kasutamine tuli lukata edasi 27. maile 2008, kui Phoenix ei saanud Maalt saadud korraldusi katte. [20] NASA tegi kindlaks, et sidejaamana kasutatud MRO sai Phoenixi korraldused katte, kuid selle Electra UHF raadiosusteem, mis pidi korraldused Phoenixile edastama, lulitus ajutiselt valja. [21] Kuna Phoenix polnud parast maandumist uusi juhiseid saanud, asus see taitma tagavarakorraldusi ning 27. mail edastas Mars Reconnaissance Orbiter Phoenixi fotod ja muu informatsiooni Maale.

Maanduri robotkasi sooritas esimesed kaevetood 31. mail (6. solil) ja alustas parast mitu paeva kestnud susteemide testimist, proovide analuusimist.

Jaa leidmine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Phoenixi margatud taringusuurused tukid (vasakpoolsel pildil vasakul all nurgas) aurustusid nelja paeva jooksul

Marsi tehiskaaslased olid varem vaadelnud maandumispaigas asuvat polugonaalpinnast , mis on sarnane Maa poolustel ja korgmaestikus leiduva polugonaalpinnasega. [22] Phoenix pildistas 5. solil enda all olevat pinnast ja teadlased markasid, et maanduri retroraketid olid maandumise ajal paljastanud heledat pinnast, mis hilisemal uurimisel osutus jaaks. [23]

19. juunil 2008 teatas NASA, et robotkae kaevatud augus olnud taringusuurused tukid olid nelja paeva jooksul aurustunud. NASA sonul pidid need tukid koosnema jaast, mis sublimeerusid parast valjakaevamist. NASA valistas voimaluse, et tukid olid kuiv jaa, sest kuigi ka see oleks piirkonnas valitsenud tingimuste tottu aurustunud, oleks protsess toimunud mitu korda kiiremini. [24] [25]

31. juulil 2008 teatas NASA, et Phoenix kinnitas vee olemasolu Marsil, millele oli viidanud 2002. aastal 2001 Mars Odyssey sooritatud vaatlused. Phoenix toestas vee olemasolu, kui kuumutas voetud proovi ning kui temperatuur joudis 0 °C , tuvastas spektromeeter veeauru. [26]

Kuna Phoenixi too tulemused olid head, teatas NASA, et missiooni rahastatakse plaanitust kauem ja missiooni teadlased asusid uurima, kas leitud vett saaksid kasutada elusolendid ning kas vees leidub elule viitavaid keemilisi uhendeid.

Missiooni lopp [ muuda | muuda lahteteksti ]

Phoenixi pohimissioon kestis kolm kuud ja maandur tootas parast seda veel kaks kuud. 28. oktoobril 2008 (152. solil) lulitus Phoenix turvare?iimile, sest paikesepaneelid ei tootnud ootusparaselt enam piisavalt elektrit. Insenerid lulitasid Phoenixi tavaparase too taastamiseks valja robotkae, uhe teadusseadme ja kaks neljast radiaatorist.

10. novembril teatas NASA, et Phoenix ei vasta enam kutsungitele ja viimane sideseanss oli toimunud 2. novembril. Maanduri paikesepaneelide tootlikkus oli Marsi algava talve tottu madal ja kuigi teadlased lootsid, et Phoenix peab novembri lopuni vastu, jai Phoenix ootamatult tolmutormi katte, mis vahendas niigi madalat paikesepaneelide tootlikkust sedavord, et maandur lopetas too. [27]

Missiooni tulemused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Maastik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Erinevalt Vikingite ja Pathfinderi maandumispaikadest on koik Phoenixi umbruses olevad kivid vaikesed ja seal pole ka liivaduune. Phoenixi piltidelt on naha, et maapind on tasane, kuid jaotunud 2-3-meetrise diameetriga polugoonideks, mille aartes on 20?50 cm sugavad suvendid. Need on tekitanud pinnases olev jaa, mida mojutavad suured temperatuurikoikumised. Maandumispaiga pinnases on mone tolli sugavusel jaad ja polugoonide aartes olevate suvendite juures on jaa paksus vahemalt 8 tolli. Jaa sublimeerus aeglaselt, kui see paljastati Marsi atmosfaarile. [28] Maandumispaigas margati ka monesid tolmukuradeid.

Panoraamfoto Phoenixi umber olevast maastikust

Ilm [ muuda | muuda lahteteksti ]

Missiooni ajal vaatles Phoenix lumesadu. Pilved moodustusid korgusel, kus temperatuur on umbes ?65 °C, mis tahendab, et need pidid koosnema veejaast, sest kuiv jaa tekib tunduvalt madalamal temperatuuril, umbes ?120 °C juures. Teadlased jareldasid sellest, et lumi tekib Phoenixi maandumispaigas arvatust tunduvalt hiljem. Tuule kiirus missiooni ajal oli 11 kuni 58 km/h ja keskmine tuulekiirus oli 36 km/h. Korgeim missiooni ajal moodetud temperatuur oli ?19,6 °C ja madalaim ?97,7 °C. [29]

Pinnase keemia [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pinnase keemilised uuringud naitasid, et see on moodukalt aluseline ja selle pH oli 7,7 ±0,5. Uldine soolasuse tase on moodukas. Proovide uurimisel leiti neist vesinikkarbonaadi , magneesiumi , naatriumi , kaaliumi , kaltsiumi ja sulfaate .

Uuringute kohaselt pole pinnasest leitud kaltsiumperkloraat umbes kuni 600 miljonit aastat vedela veega kokku puutunud.

Perkloraat [ muuda | muuda lahteteksti ]

1. augustil 2008 hakati meedias spekuleerima, et NASA on leidnud Marsilt toendeid kunagise voi praeguse elu kohta. Spekulatsioonide lopetamiseks avaldas NASA planeeritust varem esialgsed uurimistulemused, mille kohaselt sisaldab Marsi pinnas perkloraati ja seega ei pruugi olla nii eluks sobiv kui varem arvati. Juulis 2017 toestati laboris tehtud katsetega, et perkloraat muutub Marsil oleva UV-kiirguse foonil bakteritele surmavaks. [30]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ JPL: Phoenix Overview
  2. ↑ Mars Phoenix Lander
  3. ↑ Dead Spacecraft on Mars Spotted in New Photos
  4. ↑ Mars: The Spacecraft Graveyard
  5. ↑ Space.com:Frozen Death Looms for Phoenix Mars Lander
  6. ↑ BBC News:Probe ends historic Mars mission
  7. ↑ Space.com:NASA Declares Mars Lander Broken and Dead
  8. ↑ "Phoenix Mission Objectives" . JPL . Originaali arhiivikoopia seisuga 7. mai 2017 . Vaadatud 16. oktoobril 2017 .
  9. ↑ "Phoenix Mars Lander Overview" . NASA . Originaali arhiivikoopia seisuga 16. marts 2018 . Vaadatud 16. oktoobril 2017 .
  10. ↑ "Phoenix Surpasses 90-day Milestone" . Sky&Telescope . Vaadatud 16. oktoobril 2017 .
  11. ↑ "Mars Lander, Still for a Day, Stirs Again" . The New York Times . Vaadatud 16. oktoobril 2017 .
  12. ↑ "Odds Slim for Resurrecting Defunct Mars Lander" . Space.com . Vaadatud 16. oktoobril 2017 .
  13. ↑ "Mars Phoenix Lander" . Aerospace Guide . Originaali arhiivikoopia seisuga 9. august 2014 . Vaadatud 16. oktoobril 2017 .
  14. ↑ "Mars Odyssey's Measurements Reveal a Wet, Red Planet" . Scientific American . Vaadatud 16. oktoobril 2017 .
  15. ↑ "NASA's Phoenix Mars Mission Begins Launch Preparations" . NASA . Originaali arhiivikoopia seisuga 2. juuni 2016 . Vaadatud 18. oktoobril 2017 .
  16. ↑ "Phoenix Mars Mission Launch" . University of Arizona . Originaali arhiivikoopia seisuga 25. oktoober 2018 . Vaadatud 22. oktoobril 2017 .
  17. ↑ "NASA Mission to Asteroid Belt Rescheduled for September Launch" . NASA . Originaali arhiivikoopia seisuga 1. mai 2017 . Vaadatud 22. oktoobril 2017 .
  18. ↑ "Dawn completes historic arrival at Ceres" . NASA Spaceflight . Vaadatud 22. oktoobril 2017 .
  19. ↑ "Phoenix Lands on Mars" . NASA Science . Originaali arhiivikoopia seisuga 16. mai 2017 . Vaadatud 11. jaanuaril 2018 .
  20. ↑ "Phoenix Sol 2 press conference, in a nutshell" . The Planetary Society . Vaadatud 11. jaanuaril 2018 .
  21. ↑ "Mars mission delayed by Phoenix lander's radio and robotic arm glitches" . The Telegraph . Vaadatud 11. jaanuaril 2018 .
  22. ↑ "Satellite orbiting Mars imaged descending Phoenix" . Spaceflight Now . Vaadatud 12. jaanuaril 2018 .
  23. ↑ "Holy Cow, Snow Queen! Phoenix Landed on Ice, Team Thinks" . The Planetary Society . Originaali arhiivikoopia seisuga 5. juuni 2008 . Vaadatud 12. jaanuaril 2018 .
  24. ↑ "Bright Chunks at Phoenix Lander's Mars Site Must Have Been Ice" . NASA . Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2017 . Vaadatud 12. jaanuaril 2018 .
  25. ↑ "NASA Phoenix Mars Lander Confirms Frozen Water" . NASA . Originaali arhiivikoopia seisuga 19. mai 2017 . Vaadatud 12. jaanuaril 2018 .
  26. ↑ "It's true: There is water on Mars" . Los Angeles Times . Vaadatud 12. jaanuaril 2018 .
  27. ↑ "Sun Sets on Phoenix, NASA Declares End of Mission" . The Planetary Society . Originaali arhiivikoopia seisuga 30. detsember 2008 . Vaadatud 12. jaanuaril 2018 .
  28. ↑ "The Dirt on Mars Lander Soil Findings" . Space.com . Vaadatud 7. detsembril 2018 .
  29. ↑ "Canadian Scientists Find Clues to the Water Cycle on Mars" . CSA . Originaali arhiivikoopia seisuga 5. juuli 2011 . Vaadatud 7. detsembril 2018 .
  30. ↑ "Perchlorates on Mars enhance the bacteriocidal effects of UV light" . PubMed Central . Vaadatud 30. novembril 2020 .
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Phoenix_(kosmosesond)&oldid=6500430 "