See artikkel vajab toimetamist . (Marts 2009) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

See artikkel ootab keeletoimetamist . Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Burundi Vabariik prantsuse Republique du Burundi rundi Republika y'Uburundi
Burundi lipp Burundi vapp
Juhtlause	Unite, Travail, Progres ( prantsuse keeles 'uhtsus, too, progress')
Riigihumn	Burundi bwacu
Pealinn	Gitega
Pindala	27 834 km²
Riigikeel	prantsuse ja rundi
Rahvaarv	11 530 580 (2019) [1]
Rahvastikutihedus	414,3 in/km²
Riigikord	vabariik
President	Evariste Ndayishimiye
Peaminister	Gervais Ndirakobuca
Iseseisvus	1. juulil 1962
SKT	3,478 mld $ (2017) [2]
SKT elaniku kohta	292 $ (2017) [3]
Rahauhik	frank (BIF)
Ajavoond	UTC+2:00
Tippdomeen	.bi
ROK-i kood	BDI
Telefonikood	257

Burundi on merepiirita riik Kesk-Aafrikas ^[4] ekvaatorist veidi lounas. Burundi piirneb Rwanda , Kongo DV ja Tansaaniaga . Riik asub lounalaiuste 2º 30' S ja 4º 30’ S ning idapikkuste 28º 50' E ja 30º 53' 30" E vahel. ^[5]

Asukoha tottu ja territooriumi kuju jargi nimetatakse Burundit ka Aafrika sudameks . ^[5]

Riigi pindala on 27 834 km², ^[6] rahvaarv 9 511 130 (juuli 2010, hinnang). ^[7]

Piir ja mootmed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Burundi piirneb pohjas Rwanda (290 km), kirdes ja laanes Kongo DV -ga (233 km) ning lounas, edelas ja idas Tansaaniaga (451 km). 24 km piirist Tansaaniaga labib Tanganjika jarve.

Burundi, Kongo DV ja Rwanda piiri kolmikpunkt asetseb Tanganjika jarve mediaanjoonel. Kolmikpunkti Rwanda ja Tansaaniaga maaravad Mwibu ja Kagera joe voolunovad . Tanganjika jarvest idas on piir margitud jogede ja piiripostidega. ^[8]

Merepiir puudub, aga piir Kongo Demokraatliku Vabariigiga kulgeb suurelt osalt labi Tanganjika jarve .

Praegune Burundi ja Tansaania vaheline piir on maaratud Inglise-Belgia protokolliga Tanganjika - Urundi piiri tapse kindlaksmaaramise ja demarkeerimise kohta 5. augustist 1924 . Selle jargi jai Bugufi Briti mandaadi alla. Aastal 1934 lepiti kokku veeoigustes. ^[8]

Burundi ja Rwanda vaheline piir kulgeb laanest itta Rusizi ja Kagera joe vahel. Suurem osa piirist kulgeb mooda jogesid, millest pohilised on Ruhwa jogi (Ruwa, Luhwa), Kanyaru jogi (Akanyaru) ja Kagera jogi. Samuti labib piir Cohoha ja Rweru jarve . Osa piirist moodustavad jogedevahelised sirgloigud. Pole teada, et Burundi ja Rwanda vahel oleks piiriposte. Piiri maaras kindlaks Ruanda-Urundi asekindralkuberneri maarus 14. augustist 1949 nr 21/258. ^[8]

Rusizi joe maarasid oma alade piiriks Belgia ja Saksamaa 11. augustil 1910 allkirjastatud leppega. Aastal 1924 maaras Belgia ja Suurbritannia vaheline protokoll Tanganjika ja Rwanda-Urundi piiri kohal, kus praegu on Burundi, Rwanda ja Tansaania piiri kolmikpunkt Mwibu ja Kagera voolunovade liitumiskohal. Parast Esimest maailmasoda anti Kisaka ehk Kissaga ringkond (praegu Gisaka ringkond ) Rwanda kirdeosas luhikeseks ajaks Briti mandaadi alla, et saaks rajada labi Briti alade raudtee Ugandasse . Samuti anti Bugufi piirkond Ruvuvu ja Kagera joe vahel praegusest Burundi-Tansaania piirist laanes Tanganjika osaks. ^[8]

Burundi pindala on 27 834 km² ^[5] voi 25 680 km² ^{[ viide? ]} (umbes pool Eesti pindalast).

Loodus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Burundi asetseb Aafrika suurte jarvede ja riftiorgude voondis.

Suurem osa Burundist asub Kibara voos .

Pinnamood [ muuda | muuda lahteteksti ]

Burundi on suuremalt jaolt magine, enamasti kiltmaa , mille korgus merepinnast on 1400?1900 m ^{[ viide? ]} . Kiltmaa keskmine korgus on 1450 m. Labi Burundi kulgeb Niiluse ja Kongo jogikonna vaheline veelahe .

Burundi laaneosas on pohja?lounasuunaline Mweri ahelik , mille keskmine korgus merepinnast on 2000?2500 m. Selles ahelikus on ka riigi korgeim tipp, mis on eri andmetel Karonja magi (ule 2760 m ^{[ viide? ]} , teistel andmetel 2685 m ^[9] ), Mweri magi (2670 m ^{[ viide? ]} ) voi Heha magi (2670 m) ^[10] . Mweri ahelik on Kesk-Aafrika murrangu perifeerne osa, mis on kerkinud. Piirkonnas on rida piklikke ahelikke ja palju ule 2500 m korgusi massiive. Mweri ahelikust idas on rida 1500?2000 m korgusi kiltmaid.

Tansaania piirini idas laskuvad maenolvad laugjalt. Idas on Mosso nogu , kirdes Bugesera nogu ^[11] ja Bwery piirkonna tasandik.

Laane poole langevad nolvad jarsult. Seal on Rusizi joe ja Tanganjika jarve vahelised kitsad madalikud , mis moodustavad Burundi madalaima osa (alla 1000 m). Need tasandikud on osa Aafrika murranguvoondist ( Ida-Aafrika riftivoondist ). Riigi madalaim maismaaosa ja ainus madal tasandik on 780?1000 m korgusel paiknev Imbo tasandik kitsa ribana riigi laanepiiril ^[11] . Rusizi jogi suubub Tanganjika jarve , mille pind asub umbes 770 m korgusel merepinnast. Ka Tanganjika jarv asub alangus . Nolvad langevad ka louna poole. Kiltmaa kaguserva korval on veel uks korgem piirkond, mille nolv laskub jarsult Kumoso nokku .

Kliima [ muuda | muuda lahteteksti ]

Burundi asub lahisekvatoriaalses kliimavootmes , nii et ohutemperatuur aasta jooksul peaaegu ei muutu. Troopikakuumuse teeb moodukamaks suur korgus. Aasta keskmine ohutemperatuur soltub korgusest ule merepinna: Rusizi joe aarsel tasandikul ja Tanganjika jarve rannikualadel on see +23 °C (sealhulgas Bujumburas , kus see on nii jaanuari kui ka juuli keskmine temperatuur), veelahkmel +16...+17 °C.

Sademed on aasta loikes ebauhtlaselt jaotunud. Sademete hulk erineb piirkonniti oluliselt, 500?2000 mm aastas. Aasta keskmine sademete hulk Burundis on 825 mm. Riigi kirdeosas on sademeid keskmisest veidi rohkem. Laane magedes sajab rohkem kui ida kiltmaal. Veelahkmel sajab aastas 1300?1600 mm, kiltmaadel umbes 1200 mm, Rusizi joe aarsel tasandikul 750?1000 mm, Tanganjika jarve aares umbes 750 mm.

Eristub neli aastaaega: pikk kuiv aastaaeg kestab juunist augusti voi septembrini, luhike vihmaperiood septembrist voi oktoobrist novembrini voi detsembrini, luhike kuiv aastaaeg detsembrist jaanuarini ning pikk vihmaperiood veebruarist voi martsist maini.

Veestik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Labi Tanganjika jarve kulgeb osa piirist Kongo DV -ga. Burundile kuulub jarve pohjaosa idapool (8% jarvest). Pohjapiiril on Cohoha jarv ja Rweru jarv , Kirundo provintsis on ka Rwihinda jarv . Magedes on palju vaikesi jarvi.

Mweri ahelik on veelahe Kongo ja Niiluse jogikonna vahel. Sealt algabki Niiluse lahtejogi Kagera , mis saab alguse Ruvuvu ja Nyabarongo joe uhinedes Gitega linna lahedal. Rusizi jogi voolab Kivu jarvest Tanganjika jarve ning moodustab osa Burundi ja Kongo DV piirist. Suuremate jogede seas on veel Ruhwa ja Kanyaru pohjapiiril, pohja poolt Tanganjika jarve suubuv Mpanda , Niiluse lattejoeks loetav Ruvyironza , kagupiiril voolav Maragarazi ning osalt idapiiri moodustav Rumpungwe .

Burundi joed on luhikesed ja karestikulised ning aasta labi veerohked. Veetase muutub aasta jooksul soltuvalt sademete re?iimist.

Soid oli enne pouda ule 120 000 hektari, ule 5% riigi piirkonnast. Orupohjad on sageli soised. Akyanyary joe ja selle lisajogede aares on suured turbarabad. Suur osa soodest on juba polluharimiseks kuivendatud.

Taimestik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Varem oli Burundi ala kliima niiskem ning Burundi ala oli uleni kaetud ekvatoriaalse vihmametsaga . Praegu kasvavad looduslikud metsad peaaegu ainult maenolvadel ja moodustavad 2000. aasta andmetel 4% riigi territooriumist (varem 46,3%). Kaks suuremat magimetsaala on lounas Bururi provintsis ( Bururi looduskaitseala ) ja pohjas Kibira rahvuspargis . Kibira metsaala jatkub Rwandas Nyungwe metsa rahvuspargina . Tanganjika jarve aares Kigwena looduskaitsealal on veel sailinud madalama ala vihmametsa.

Kungaste nolvadel kasvavad madalad horendikud. Vihmavarjusarnaselt laiuva voraga akaatsiad , luhter-piimalilled , olipalmid , jaanikaunapuud ja astelpoosastikud varju praktiliselt ei anna. Need "heledad metsad" ( miombo ) soodustavad rohttaimede kasvu, kuid kaitsevad mulda halvasti otseste paikesekiirte ja paduvihmade eest. Seetottu laguneb huumus kiiresti ja toitaineid uhutakse mullast valja, esineb mullaerosioon . Riigi kiltmaaosa on osaliselt kaetud sekundaarse, kohati pargi savanniga . ^[12]

Looduslik taimkate on idas ja kagus enamasti mosaiik Ida-Aafrika igihaljast poosastikust ja sekundaarsest akaatsiapuudega rohumaast. Laanes on Aafrika magikooslused; laanepoolsetel nolvadel on uleminekuvihmamets. Imbo tasandikul on dummpalmi -akaatsiapuistud ( Rusizi tasandikul ) ja miombopuupuistud ( Tanganjika jarve kaldal).

Polluharimise survel on looduslik taimkate (lehtmetsad ja puissavann) kiirelt kadumas. Suurem osa maast on pollu- voi karjamaa. Sekundaarne, inimtekkeline savann on kohati ulekarjatatud.

Loomad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Loomastik on rikkalik: elevandid , lovid , leopardid , joehobud , krokodillid , puhvlid , tuugassead , laanesead , joesead , paavianid ja antiloobid . Imetajaid on 107 liiki . Palju on madusid , sisalikke ja linde .

Joehobud, vesiantiloobid ja arvukalt linnu liike elavad Tanganjika jarve ja Rusizi joe vahelistel margaladel .

Endeemseid linnuliike ei ole. Peaaegu 3/4 Tanganjika jarve ihtuofaunast on endeemid .

?impans ja huaankoer on eriti ohustatud liigid imetajate seas.

Loodusvarad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Burundis leidub maavaradest niklimaaki (suurel hulgal), uraani , haruldaste muldmetallide oksiide, koobaltit , vaske , vanaadiumimaaki (varud on uhed rikkalikumad maailmas) ja tinamaaki . Leidub ka kulda ja plaatinat (viimast veel ei kaevandata), samuti fosforiiti , turvast ja kaoliini . Tanganjika jarve all ja Rusizi joe orus on naftat (ei ole kasutusele voetud). Maavarad ei ole hasti kaardistatud.

Burundis on ka head polluharimise ja karjakasvatuse ning hudroenergia tootmise voimalused. 140 km² Burundi territooriumist on niisutatav.

Maakasutus on jargmine (2008):

• pollumaa 35,0%
• mitmeaastased kultuurid 15,2%
• mitmeaastased rohumaad 35,0%
• metsad ja poosastik 6,8%
• muu 7,9% ^[13]

Suure rahvastikutiheduse tottu napib maad. Seetottu on maa valja kurnatud ning on tekkinud sotsiaalsed ja poliitilised pinged, mis on muu hulgas viinud hutude ja tutside vaheliste veriste kokkuporgeteni.

Looduskaitse [ muuda | muuda lahteteksti ]

Burundis on kolm rahvusparki : Kibira , Rusizi ja Ruvubu rahvuspark .

Kuni 1980. aastateni puudusid seadused looduskaitsealade kohta. Sellest ajast saadik on moodustatud 8 uut kaitseala. Nende koguarv on nuud 13 ja nad katavad 5% riigi territooriumist.

Sailinud troopilistest metsadest on kaitse all 18%.

Looduskaitset korraldab Maakasutus-, Turismi- ja Keskkonnaministeeriumile alluv Institut National pour L'Environnement et la Conservation de la Nature ( INECN ; varasema nimega Institut National pour la Conservation de la Nature ( INCN )), mis juhib rahvusparke, looduskaitsealasid ja loodusmalestisi ning korraldab bioloogilise mitmekesisuse ja looduskaitse alast uurimistood.

Keskkonna seisund [ muuda | muuda lahteteksti ]

Keskkonnale avaldab tugevat survet suur ja kiiresti kasvav rahvastikutihedus.

Maa nappuse tottu on hakatud harima jarske ohukese mullakihi ja vahese viljakusega suure erosiooniohuga maenolvu, mis on intensiivse polluharimise ja sagedaste tugevate vihmade tottu erodeerunud . Tegu on uhe suurema erosiooniprobleemiga maailmas.

Polluharimine on joudnud ka madalatele margaladele, kus kuivendamine ning vee saastumine maenolvadelt parineva aleuriidi ja saviga havitavad vaartuslikke okosusteeme. Enamikku soid haritakse oskamatult, mistottu moned kuivavad ara. Riik ei hoolitse margalade sailimise eest.

Suur osa algsetest metsadest on pollumaa laienemise ja puidu varumise tottu havinud.

Et puitu pole enam votta, on kutteks hakatud kasutama olgi jm kultuurtaimede jaake. See on mulla viljakust veelgi vahendanud.

Maal on puhas vesi normaalselt kattesaadav umbes 49% elanikele.

Parismaisest loomastikust ja taimestikust on vahe jarel. Naiteks elevandid ja gorillad on Burundis valja surnud. Algne looduslik elustik on sailinud ainult Kibira ja Ruvubu rahvuspargis ja voib-olla monel vaikesel metsakaitsealal.

Sumbolid ja tahised [ muuda | muuda lahteteksti ]

Burundil on riigilipp , riigivapp ja riigihumn " Burundi bwacu ".

Autode eraldusmark on BU .

Uladomeen on .bi .

Rahvastik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Demograafilised naitajad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rahvaarv [ muuda | muuda lahteteksti ]

1. ^{[ viide? ]} juuli 2010 seisuga oli Burundi arvestuslik rahvaarv 9 863 117, kusjuures mehi oli 49,5% ja naisi 50,5%. ^[7]

Rahvaarvu prognoos 2020. aastaks on 10,318 miljonit. ^[14]

Rahvaarv on olnud: ^[14]

• 1950: 2,5 miljonit
• 1975: 3,7 miljonit
• 2000: 6,5 miljonit
• 2005: 7,4 miljonit
• 2007: 8 390 505 (1.6.2007; arvestuslik rahvaarv ; mehi 49,6%, naisi 50,4%) ^{[ viide? ]}

Sundimus ja suremus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Burundile on iseloomulik vaga suur sundimuse uldkordaja (41,43 promilli ^[7] , teistel andmetel 33,3 promilli ^[14] ) ja vaike suremuse uldkordaja (9,87 promilli ^[7] , teistel andmetel 12,9 promilli ^[14] ), mistottu on ka loomuliku iibe uldkordaja vaga suur (vastavalt 31,56 voi 20,4 promilli). Aastatel 1995?2000 oli sundimuse uldkordaja keskmiselt 39,7 promilli ja suremuse uldkordaja keskmiselt 17,4 promilli. ^[14]

Imikusuremus on suur (63,38 ^[7] , teistel andmetel 98,3 surma 1000 elussunni kohta ^[14] ).

Keskmine eluiga on vaike (58,29 aastat, sealhulgas meestel 56,65 aastat ja naistel 59,98 aastat ^[7] , teistel andmetel vastavalt 50,3 aastat, meestel 48,8 ja naistel 51,7 aastat ^[14] ). Aastal 2000 oli see meestel 44,6 ja naistel 47,3 aastat. ^[14] Keskmine eluiga touseb. Eluiga mojutavad malaaria , leetrid , gripp , kiiresti levinud AIDS ja teised haigused, suurest rahvastiku tihedusest ja maanappusest tingitud halvad elutingimused ning kodusoda, massimorvad, pogenikevood ja alatoitlus.

Vanuseline struktuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

Laste osakaal rahvastikus on 46,3%, taiskasvanute osakaal 51,2% ja vanurite osakaal 2,5% ^[7] (teistel andmetel vastavalt 37,9%; 59,3% ja 2,8%). ^[14]

Ranne [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valjaranne on markimisvaarne. ^{[ viide? ]}

Asustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rahvastiku keskmine tihedus on ule 300 inimese ruutkilomeetril: Burundi on naaberriigi Rwanda korval uks koige tihedamini asustatud maid Aafrikas.

Linnaelanike osakaal on vaid 10%. Suuremad linnad on Bujumbura (374 766 elanikku ^[15] ), Muyinga (100 624) ^[15] , Ruyigi (46 082) ^[15] , Makamba (26 549) ^[15] , Gitega (24 932) ^[15] , Rutana (24 756) ^[15] , Ngozi (24 367) ^[15] , Bururi (22 173) ^[15] , Muramvya (21 864) ^[15] , Kayanza (20 722) ^[15] .

Linnastumine jatkub.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Burundi linnade loend

Etniline koosseis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Umbes 85% elanikest on hutud , umbes 14% tutsid ja ulejaanutest on enamik pugmeede hulka kuuluvad batvad ehk tvaad. Tutsid on traditsiooniliselt kontrollinud sojavage ja valitsust. Poliselanikud on batvad; hutud ja tutsid immigreerisid 14 ? 15. sajandil . Burundi hutude, tutside ja batvate koondnimetus on rundid .

Burundis elab ka umbes 3000 eurooplast ja 2000 louna-aasialast.

Vorreldes Rwandaga on Burundis etnilised ruhmad rohkem segunenud.

Keeled [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ametlikud keeled on rundi ja prantsuse keel , kuigi koneldakse ka suahiili keelt (kaubanduskeel).

Religioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

67% ^{[ viide? ]} voi 80% ^{[ viide? ]} rahvast on kristlased, sealhulgas 62% ^{[ viide? ]} voi 65% ^{[ viide? ]} on katoliiklased ja 5% ^{[ viide? ]} voi 14% ^{[ viide? ]} protestandid , sealhulgas anglikaanid . 23 protsenti ^{[ viide? ]} voi 19% ^{[ viide? ]} on polisusundite jargijad ja 8?10% ^{[ viide? ]} voi umbes 1,6% ^{[ viide? ]} on muslimid .

Katoliku kirikul on Burundis peapiiskop ja kolm piiskoppi .

Inimareng [ muuda | muuda lahteteksti ]

Inimarengu indeks oli 2007. aastal 0,384 (see andis 169. koha maailmas).

Riik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Riigikord [ muuda | muuda lahteteksti ]

Riigi ametlik nimi on Burundi Vabariik ( Republika y'u Burundi ), ametlik luhivorm on Burundi .

Riik iseseisvus 1. juulil 1962. Rahvuspuha on iseseisvuspaev 1. juuli.

1992. aasta 13. martsi pohiseadus nagi ette pluralistliku susteemi. 6. juunil 1998 hakkas kehtima uleminekupohiseadus , mis suurendas Rahvuskogu ja nagi ette kaks asepresidenti.

Oigussusteem pohineb Saksamaa ja Belgia tsiviilkoodeksil. Rahvusvahelise Kohtu kohustuslikku jurisdiktsiooni ei tunnustata.

Koik taiskasvanud on valimisoiguslikud.

Burundi on presidentaalne vabariik . Riigipea ja taitevvoimu juht on president ( 2005 ? 2020 Pierre Nkurunziza ). President valitakse 2004/2005. aasta uleminekupohiseaduse jargi uldistel valimistel 5 aastaks; esimese presidendi parast uleminekuaega valis Rahvuskogu 2005 . President on ka valitsusjuht ja tal on kaks asepresidenti . Uks asepresidentidest peab olema hutu , teine tutsi .

Parlament oli varem uhe kojaline Rahvuskogu ( Assemblee Nationale ), nuud kahekojaline. Rahvuskogus oli varem 81 kohta, kuid 1998. aasta uleminekupohiseaduse kohaselt ( 1998 ) suurenes see 121-le. Selle valis rahvas 5 aastaks. Valimissusteem oli vordeline. Ulemkoda on Senat , millel on 49 kohta. Neist 34 valib etniliselt tasakaalustatud valijameestekogu 17 provintsis. Alamkoda Rahvuskogu koosneb nuud vahemalt 100 liikmest (parast 2005. aasta valimisi valib rahvas 5 aastaks. Valimissusteem on vordeline . Kummaski kojas peab olema vahemalt 30% naisi. Rahvuskogus on hutude ja tutside proportsioon 60:40; kolm kohta on ette nahtud batvatele .

President nimetab Ministrite Noukogu . 60% ministritest peavad olema hutud ja 40% tutsid. Vahemalt 30% valitsuse liikmetest peavad olema naised.

Korgeim kohtuorgan on ulemkohus ( Cour Supreme ). Esimese astme kohtud on 17 provintsikohust ja 123 vaiksemat kulakohust. On ka kolm apellatsioonikohust. Peale selle on kaubanduskohus, tookohus ja halduskohus. Uue pohiseaduse jargi rajatakse vabamat kohtususteemi; kodusoja tagajarjel on kohtususteem lakanud funktsioneerimast. Seadustiku koostamisel on eeskuju voetud Saksamaalt ja Belgialt.

Pohiseadus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alates 1966. aasta pohiseadusest on Burundi vabariik ja unitaarriik .

"Uleminekupohiseadusteks" on nimetatud 1998. aasta , 2001. aasta ja 2004/2005. aasta pohiseadust .

Pealinn [ muuda | muuda lahteteksti ]

Burundi pealinn on Gitega .

Martsis 2007 kuulutas Burundi president valja, et riigi uueks pealinnaks kavatsetakse teha riigi suuruselt teine linn Gitega, mille asukoht riigi keskel voimaldab elanikke paremini teenindada. Uueks pealinnaks nimetati Gitega 2019. aastal, senise pealinna Bujumbura asemel.

Haldusjaotus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Burundi koosneb 18 provintsist:

1. Bubanza provints
2. Bujumbura Mairie provints
3. Bujumbura Rurali provints
4. Bururi provints
5. Cankuzo provints
6. Cibitoke provints
7. Gitega provints
8. Karuzi provints
9. Kayanza provints
10. Kirundo provints
11. Makamba provints
12. Muramvya provints
13. Muyinga provints
14. Mwaro provints
15. Ngozi provints
16. Rumonge provints
17. Rutana provints
18. Ruyigi provints

Poliitika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tihe asustus ja maanappus on tinginud sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid, mis on viinud vagivaldsete kokkuporgeteni hutude ja tutside vahel. Etnilised vastuolud on olnud riigi poliitilises elus domineerival kohal.

Riigivalitsemine on olnud vaga ebastabiilne, sagedased on olnud riigipoorded ja kodusojad.

Parteid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mitmeparteisusteem kehtestati 1998. Pohilised uleriiklikud parteid on:

• FRODEBU (Rinne Demokraatia Eest Burundis): pohiliselt hutude partei, mida juhib Jean Minani
• UPRONA (Rahvuslik Uhtsus- ja Progressipartei): pohiliselt tutside partei, mida juhib Luc Rukingama .

Teisi parteisid ja ruhmitusi:

• PARENA (Rahvusliku Taastamise Partei; tutsid)
• ABASA (Burundi Rahvuslik Liit Paastmiseks, tutsid, liider Jean-Baptiste Bagaza )
• PRP (Rahva Lepitamise Partei, tutsid)
• CNDD/FDD (Rahvuslik Noukogu Demokraatia Kaitseks, mis koosneb praegu kahest ruhmast, hutud)
• PALIPEHUTU (Partei hutu rahva vabastamiseks, hutud)
• FROLINA/FAP (Rinne Burundi Rahvuslikuks Vabastamiseks/Rahva Relvajoud, hutud).

Martsis 1992 legaliseeritud opositsiooniparteide seas on

• ABASA
• Burundi Sotsialistlik Partei (PSB)
• RADDES (Koondumine Demokraatia ja Majandusliku ja Sotsiaalse Arengu Eest; esimees Cyrille Sigejeje
• PARENA
• PRP

Poliitiliseks survegrupiks on ka lodvalt organiseeritud tutsi vabatahtlikud voitlejad.

Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides [ muuda | muuda lahteteksti ]

Burundi riigipuhad [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1. jaanuar ? uusaasta
• 5. veebruar ? uhtsuspaev
• 1. mai
• taevaminemispuha
• 1. juuli ? iseseisvuspaev
• 15. august ? Maarja uinumispuha
• 13. oktoober ? Rwagasore paev
• 21. oktoober ? Ndadaye paev
• 1. november ? puhakutepaev
• 28. november ? Vabariigi paev
• 25. detsember ? joulupuha

Riigikaitse [ muuda | muuda lahteteksti ]

Burundi kaitsejoududesse kuulus 2006. aastal 35 000 inimest. Poolsojavaeliste uksuste koosseisus on 31 000 inimest.

Majandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Majanduse uldnaitajad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Burundi on loodusvarade poolest vaene merepiirita riik, uks maailma kumnest vaesemast riigist.

Majanduses on ulekaalus pollumajandus , selle osa sisemajanduse kogutoodangust umbes 35% ja hoivatus on ule 90% rahvastikust. Majandus ja eksport on pollumajandusest tugevas soltuvuses.

Sekundaarne sektor on madala arengutasemega.

Burundi sisemajanduse kogutoodang on vaga vaike: sisemajanduse kogutoodang ostujoupariteedi jargi on 2009. aasta andmetel 3,245 miljardit USA dollarit ^[16] . Selle pohjuste seas on etniliste pohjustega kodusojad, mille tagajarjel hukkus ule 200 000 inimese ning ule 48 000 inimese pogenes Tansaaniasse ja 140 000 elanikku kolis riigi sees.

Burundi rahvamajanduse kogutoodang inimese kohta on 105 USA dollarit (2007).

Riigis on suur korruptsioon , hariduse kattesaamatus (kahest lastest ainult uks kaib koolis) ning HIV ja AIDS , mis on peaaegu igal taiskasvanul. Riigis on toidu, ravimite ja elektri nappus.

Elatist hangitakse pohiliselt traditsioonilisel viisil. Raske on toime tulla, raakimata tulu saamisest.

Polluharimisest, karjakasvatusest, metsandusest ja kalapuugist saadakse 33,4% sisemajanduse kogutoodangust ^[16] , nende arvele tuleb umbes 90% ekspordist ning need hoivavad 93,6% toojoust ^[16] (2009). Viimastest enamik on naturaalmajanduslikud talunikud, kellest 90% on naised. Toostuse osa SKT-s on 20,7% ja hoivatud 2,3%, teeninduse osa on 45,9% ja hoivatud 4,1% rahvastikust. ^[16]

1990. aastate algul alanud kodusoda kahjustas Burundi majanduslikku arengut tunduvalt. Turvalisuse puudumise tottu vahenesid investeeringud maendusse ning langes toostus- ja pollumajandustoodang. Olukorda halvendasid veelgi 1990. aastate teisel poolel kehtestatud rahvusvahelised majandussanktsioonid. Need olid suunatud peamiselt tutsidest koosneva linnaeliidi vastu, kuid koos sojaga toid nad kaasa suure majanduslanguse. Tekkis importkaupade nappus ja valjavedu raskenes, kuigi sanktsioonide moju leevendas salakaubandus. Soda naaberriigis Kongo DV -s 1990. aastate keskel toi kaasa kaupade, sealhulgas maendussaaduste illegaalse valjaveo sealt Burundi kaudu.

Kodusoda halvendas tunduvalt Burundi majanduslikku ja sotsiaalset olukorda. 1990. aastate keskel elas umbes 60% rahvastikust absoluutses vaesuses (enne kodusoja algust 1993 umbes 30%). Umbes 15% rahvastikust pogenes riigist; see vahendas tunduvalt toidu tootmist ning suurendas alatoitlust.

Aastatel 2004?2006 kasvas Burundi SKT igal aastal umbes 4% vorra. Poliitiline stabiilsus ja kodusoja lopp parandasid abi saamise voimalusi, kasvas ariaktiivsus. Vaeste inimeste suur osakaal, madal haridustase ning juriidilise susteemi ja voimu norkus voivad viia majandusreformide labikukkumiseni. Burundi soltub jatkuvalt valisabist.

Peamised eksportkaubad on kohv (valdav ekspordiartikkel) ning tee , mis annavad 90% valuutatulust. Ekspordi osakaal SKT-s on vaga vaike. Ekspordi maht ja tulud soltuvad ilmastikust ja maailmaturu kohvi- ja teehindadest. Kohvikaubandust kontrollivad tutsid.

Burundi on liitunud Ida-Aafrika Uhendusega , mis voib parandada riigi kaubandussidemeid.

Burundi majandus on vaga soltuv valisabist, sealhulgas otsesest eelarvetoetusest. Peamised doonorid on Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Jaapan. Abi osutavad ka Euroopa Liit ja teised rahvusvahelised organisatsioonid. Aastal 1986 hakati Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondiga solmitud lepingu alusel ellu viima programmi majanduse struktuuri mitmekesistamiseks, et vahendada Burundi soltuvust kohviekspordist.

Pollumajandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Burundi on kivine maa, kus inimesed elatuvad naturaalmajanduslikust polluharimisest voi karjakasvatusest. Umbes 90% tootajatest on tegev pollumajanduses. Pollumajandus moodustab umbes 50% rahvuslikust kogutoodangust.

Maaharimine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Peamine kaubanduslik pollukultuur ja eksportartikkel on kohvipuu ( kohvioad moodustavad 90% ekspordist). Kohvi kasvatavad hutud , tootlevad ja turustavad aga tutsid . Kaubaks kasvatatakse ka teepoosast ja puuvilla . Oma tarbeks kasvatatakse ube , maniokki , maisi , riisi , bataati , jamssi , maapahkleid , hernest ja sorgot . Kasvatatakse ka banaane , soja , aafrika olipalmi ja suhkruroogu . Jamssi, maniokki, riisi, bataati ja ube kasvatatakse madalamatel nolvadel. Korgemal kasvatatakse hirssi , nisu ja otra .

Toidu tootmine on maa nappuse ja mulla viljakuse vahenemise tottu katastroofiliselt vahenenud.

Tahtsamad ekspordikultuurid on kohv ja tee. 1980. aastate lopus sai oluliseks ekspordiartikliks puuvill , kuid 1990. aastate keskel selle tootmine langes jarsult. Ka suhkrut jaab ekspordiks veidi ule. Suurema osa kohvist moodustab araabika. Kohvi kasvatab umbes miljon vaiketalupoega. 2000. aastal moodustas kohv umbes 70% riigi ekspordituludest, tee umbes 25%. Tootmine, eriti kohvitootmine on 1990. aastate algusest tugevasti koikunud, pohjuseks kodusoda ja maailmaturuhindade koikumine. 1990. aastate teisel poolel kahjustasid kohvi tootmist ka majandussanktsioonid, kuigi kohvi veeti valja ka salakaubana. 1999. aastal moodustasid kohvitulud veel ainult 30 miljonit USA dollarit. Peale soja vahendas tootmist ka poud.

Karjakasvatus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vaheviljakaid alasid kasutatakse karjamaadena, kus peetakse kodukitsi , lambaid , veiseid . Karjatamise intensiivsus on suur. Karjamaad katavad umbes kolmandiku riigi pindalast. Veiseid ja kitsi kasvatatakse liha- ja piimaloomadena. Kasvatatakse ka sigu . Tootlikkus on vaike. 1990. aastate alguses olid ka nahad tahtis ekspordiartikkel. Soda kahjustas ka karjakasvatust.

Metsandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Metsad on maanappuse ja puiduga kutmise tottu vaheseks jaanud.

Kalandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tanganjika jarv on kalarikas. Seal toimub palju vaikekalapuuki, millel pole rahvamajanduslikku tahtsust. 1990. aastatel vahenes kalapuuk soja tottu tunduvalt. Kala puutakse ka teistest veekogudest.

Toostus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Toostusettevotteid on vahe. Peamiselt tootlevad nad puuvilla ja kohvi voi toodavad tarbekaupu. Vahesel maaral toodeldakse puitu.

Kohalik turg voimaldab pohiliselt ainult kohaliku tooraine tootlemist sisetarbimiseks. Toostuse arengut parsib kaugus sadamatest. Seda on pidurdanud ka 1990. aastate kodusoda ja majandussanktsioonid.

Koos Kongo DV-ga on rajatud hudroelektrijaam Rusizi joele. Burundi impordib elektrienergiat rohkem kui ekspordib.

Burundi rikkalikud maavarad on pohiliselt kasutusele votmata. Monesid neist saaks kasutada pollumaa viljakuse tostmiseks. Takistuseks on olnud muu hulgas valjaveosadamate kaugus ja vahene julgeolek. Toodetakse mingil maaral kulda , volframit ja kolumbiit-tantaliiti . Suur osa valjaveetavast kullast parineb Kongo DV -st ja Tansaaniast . Paljud kaevandamise projektid peatas 1990. aastate kodusoda.

Transport [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kaubandust takistavad halvad transpordiolud.

Raudteid ei ole. 1987. aastal esitleti plaani uhendada Burundi ja Rwanda raudteega, mis viib Mombasast (Keenia) Kampalasse (Uganda) ja Kigomasse (Tansaania); neid ei ole ellu viidud.

Maanteede vork on tihe, kuid nad on halvad.

Pohiosa ekspordist kaib labi Bujumbura, suundudes Kigoma-Ujiji (Tansaania sadama Tanganjika jarve aares) kaudu mooda raudteed Tansaania peamisse sadamasse Dar es Salaami voi Kalemie jarvesadama (Kongo DV) kaudu mooda raudteed ja jogesid Matadisse .

Suurimas linnas Bujumburas on Bujumbura rahvusvaheline lennujaam .

Valiskaubandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tahtsamad ekspordiartiklid on kohv , tee ja suhkur .

Burundil on suur valiskaubanduse defitsiit. Ta soltub tahtsaimast ekspordiartiklist kohvist; 1980. aastate lopust on tahtis tuluallikas ka tee.

Tahtsaimad eksporditurud on Suurbritannia ja Saksamaa.

Tahtsamad impordimaad on Belgia, Prantsusmaa, Sambia ja Tansaania.

Valiskaubandust parsib meresadamate kaugus ja vajadus transiidiks kolmandate riikide kaudu. Tahtsamad valiskaubandussadamad on Dar es Salaam Tansaanias (1400 km Bujumburast) ja Mombasa Keenias (2000 km Bujumburast). Kaubad liiguvad ule jarve Tansaaniasse ja vahesel maaral Kongo DV-sse ning maitsi Rwanda ja Uganda kaudu Keeniasse. 1990. aastate keskel kehtestatud sanktsioonide tottu naaberriikide poolt kasutas Burundi teisi teid, eriti Sambia kaudu Durbanisse (Louna-Aafrika Vabariik).

Valuuta [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valuuta rahauhik Burundi frank ( valuutakood BIF). See jaguneb 100 santiimiks.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Maa esmaasukad olid praegu valitseva seisukoha jargi batvate ehk tvaade esivanemad.

Hiljutise ajani valitses arvamus, et sajandeid tagasi vallutasid riigi koigepealt hutud (4.?7. sajandil pKr), siis tutsid (14.?17. sajandil), kusjuures viimased saabusid kahe lainena praeguse Etioopia voi Egiptuse alalt, ning viimastest moodustusid kaks omavahel vaenujalal olevat tutside ruhma; parast tutside saabumist kujunes ka uhine rundi keel . See seisukoht kujunes 19. sajandi lopul. 1990. aastate algul levis seisukoht, et hutude ja tutside vahel puuduvad etnilised erinevused ning need postuleeriti alles koloniaalajal. Uuema seisukoha jargi on need kaks ruhma algselt nimetatud erineva sotsiaalse staatuse jargi ( tutsi tahendab 'veisterikas' ja hutu 'allutatud') ning parast nimede saamist hakkasid need ruhmad eralduma, omavahelised abielud muutusid harvaks ja nonda kujunes erinev genofond , mis avaldub ka valimuses. On olemas ka arvamus, et hutud ja tutsud voivad kull olla eri paritolu, kuid praegune grupikuuluvus ei ole etnilise iseloomuga. ^{[ viide? ]}

Burundi oli 16. sajandil kuningriik ^[17] ( Burundi kuningriik ). Burundi kuningas ( mwami ) oli 300 tutside sugukonnast koosneva ulikkonna ( gwana ) eesotsas ^[17] . Ulikud noudsid polluharijatelt ja karjakasvatajatelt andamit voi maksu ^[17] . Kohalikul tasandil olid ulikud kuningast usna soltumatud. Oigused kuningaseisusele olid ainult neljal sugukonnal: Bataga sugukonnal (kuninganimi Mutaga ), Bezi sugukonnal (kuninganimi Mwezi ), Bambutsa sugukonnal (kuninganimi Mwambutsa ) ja Batare sugukonnal (kuninganimi Ntare ). Ulikkonnast allpool olid tavalised tutsid. Ainult tutsidel oli oigus omada maad ja veiseid. Hutud, kes moodustasid alama seisuse, harisid maad. Arvukate segaabielude tottu hutude ja tutside vahel kujunes etniline kuuluvus sajandite pikku eluhoiaku kusimuseks: karjakasvatajaid peeti tutsideks, polluharijaid hutudeks. Molemad konelesid rundi keelt .

18. sajandil kindlustasid tutsidest kuningad oma voimu maa , tootmise ja jaotamise ule, arendades valja ubugabire susteemi: elanikud olid kuninga kaitse all ning pidid selle eest maksma andamit ja jatma maa kuninga valdusse ^[17] .

19. sajandil pidid Burundi elanikud end kaitsma Ida-Aafrika orjakaubanduse eest: Aafrika idarannikult tulnud araablastest orjakaupmehed pidasid orjajahti .

Euroopa maadeuurijad ja misjonarid kulastasid seda piirkonda juba 1856 ^[17] . Esimesed nimeliselt teada olevad eurooplased, kes praeguse Burundi alal viibisid, olid Richard Francis Burton ja John Hanning Speke . Niiluse latteid otsides joudsid nad Tanganjika jarveni . Neile jargnesid 1871 Henry Morton Stanley ja David Livingstone . Jargmistena tulid 1879 misjonarid valgete isade ordust; aastal 1881 suudistati neid sopruses orjakaupmeestega ning kohalikud tapsid nad.

Kongo konverentsil maarati Burundi ala 8. novembril 1884 Saksamaa mojupiirkonda . Esialgu sakslased maad ei hoivanud. Aastal 1885 maarati kindlaks piir Kongoga, 1886 Briti aladega. Aastal 1892 kais austerlane Oscar Baumann maal, mis moodustas Ruanda-Urundi ala Saksa Ida-Aafrika koosseisus. Alles 1896 saabusid esimesed saksa sodurid ja misjonarid. Rajati sojaline jaam Usumbura (praegu Bujumbura linn).

Aastal 1899 sai Burundi alast osa Ruanda-Urundi protektoraadist Saksa Ida-Aafrika koosseisus; ^[17] pealinnaks sai Usumbura. Saksa koloniaalvoimud valitsesid maad kohaliku kuninga ja aadlike abiga. Kuni 1906 moodustas Burundi ala sojavaelise ringkonna, hiljem oli ta tsiviilhalduse all.

Aastal 1916 okupeerisid Ruanda-Urundi protektoraadi Esimese maailmasoja kaigus Belgia vaed ^[17] . Versailles' rahuga anti Burundi ala 28. juunil 1919 Belgiale. Aastal 1923 andis Rahvasteliit Belgiale mandaadi Ruanda-Urundi ule, mis holmas tanapaeva Rwanda ja Burundi territooriumi ^[17] . Belglased haldasid seda ala kaudselt, toetudes ulikkonnale, milles domineerisid tutsid ^[17] . Aastal 1924 keelustas Belgia igasuguse orjanduse. Alates 1925 . aastast valitseti Burundi ala Kongost.

Parast Teist maailmasoda sai Ruanda-Urundist 13. detsembril 1946 URO hooldusterritoorium Belgia halduses ^[17] . 1948 lubas Belgia tekkida voistlevatel parteidel ^[17] . Kohalikel valimistel voitsid 1953 hutude parteid, piirkondlikel valimistel tutside parteid. See viis tutside ja hutude voordumiseni, sest viimased tundsid end endiselt rohututena. Alates septembrist 1959 loodi arvukalt parteisid, mis jargisid etnilisi voi sugukonnapiire. Erandiks oli tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud partei Liit Rahvusliku Progressi Eest ( UPRONA ), mille juhtkonna seas oli nii tutsisid kui ka hutusid. Teine suurem partei oli Kristlik-Demokraatlik Partei , mida toetas Belgia ^[17] . Novembris 1959 puhkesid hutude ja tutside vahel suured rahutused, mille belglased alla surusid.

Kevadel 1961 sai maa autonoomse ajutise valitsuse Joseph Cimpaye juhtimisel ( Joseph Cimpaye valitsus ), milles osalesid paljud parteid. 26. septembril 1961 toimusid URO jarelevalve all esimesed parlamendivalimised; UPRONA sai selge voidu. Uueks peaministriks sai prints Louis Rwagasore. Juba 13. oktoobril 1961 morvas peaministri, kes oli abielus hutuga, kreeka paritolu palgamorvar Ioannis Kageorgis . Morva tellimises suudistati Kristlik-Demokraatlikku Parteisse kuulunud Batare sugukonna liikmeid; nad hukati avalikult jaanuaris 1963 . UPRONA lohenes etnilisel alusel. Uueks valitsusjuhiks sai 20. oktoobril 1961 Tare sugukonna tutsi Andre Muhirwa , kes jai sellele ametikohale 1963. aastani, nii et temast sai iseseisva Burundi esimene peaminister.

6. juunil 1962 otsustas URO anda iseseisvus Rwandale ja Burundile eraldi. 1. juulil 1962 iseseisvusid Rwanda Vabariik ja Burundi Kuningriik . Burundis tekkis konstitutsiooniline monarhia tutsi kuninga Mwambutsa IV juhtimisel, mis nagi ette hutude ja tutside vordse esindatuse voimu juures ^[17] .

1. juulil 1962 lohenes valitsuspartei rivaalitsevateks ruhmitusteks. Monrovia ruhm koosnes moodukatest laanemeelsetest tutsidest ja hutudest hutu Paul Mirerekano juhtimisel, Casablanca ruhm radikaalsetest tutsidest. Esialgu paases mojule Monrovia ruhm, kust tulid peaministrid Andre Muhirwa ning 18. juunist 1963 Pierre Ngendandumwe . Kui kuningas Mwambutsa IV viis labi nelja hutust ministri vabastamise, astus Ngendandumwe peaministri ametist tagasi. Ta asendati radikaalse tutsi Albin Nyamoyaga , kes moodustas 6. aprillil 1964 uue valitsuse. Nyamoya loobus oma eelkaijate laanemeelsest poliitikast ning toetus Hiina Rahvavabariigile . Tekkisid piiritulid Kongo DV -ga. Kui detsembris leiti suuremal hulgal Hiina paritolu relvi, kaotas Nyamoya kuninga usalduse. 8. jaanuaril 1965 vabastati ta ametist. Tema asemele nimetati tema eelkaija Ngendandumwe, kelle aga 15. jaanuaril morvas ruhm radikaalseid tutsisid. Kuningas nimetas uueks peaministriks UPRONA esimehe Joseph Bamina . 10. mail 1965 toimusid esimesed parlamendivalimised parast iseseisvuse valjakuulutamist. UPRONA saavutas 64% haaltega veenva voidu. Radikaalne tutside Rahvapartei sai 30% haaltest ning laks UPRONA-ga konfrontatsioonile. Hoolimata valimisvoidust sundis kuningas hutust peaministri Bamina tagasi astuma. 24. juulil kuulutas kuningas valja erakorralise seisukorra . Uueks valitsusjuhiks sai 13. oktoobril 1965 kuninga erasekretar , Bezi sugukonda kuulunud tutsi Leopold Biha . Nii radikaalsed tutsid kui ka voimust ilma jaetud hutud uritasid oktoobris 1965 riigipooret. Tutsidest koosnev armee tappis seoses sellega ule 5000 hutu, sealhulgas endise valitsusjuhi Bamina ja UPRONA endise esimehe Mirerekano. Diskrediteeritud kuningas suundus Euroopasse. Riik oli kodusoja aarel. 24. martsil 1966 maaras kuningas regendiks prints Charles Ndizeye . Tegeliku voimu parast riigis voitlesid armee ulemjuhataja Michel Micombero ja prints Charles Ndizeye.

8. juulil 1966 kukutas kuningas Mwambutsa tema poeg prints Charles Ndizeye ( Ntare V ) ^[17] ja pohiseaduse kehtivus peatati. 11. juulil 1966 sai Biha asemel valitsusjuhiks Michel Micombero Ntare V asus troonile 1. septembril .

Esimene Vabariik [ muuda | muuda lahteteksti ]

28. novembril 1966, kui kuningas viibis valismaal, kukutas ta veretu riigipoordega peaminister kapten Michel Micombero ^[17] , kes kuulutas valja vabariigi ja enda selle presidendiks ^[17] . Michel Micomberost sai esimene Burundi Vabariigi president. Seda loetakse Esimese Vabariigi alguseks. Uhtlasi kaotati peaministri ametikoht. Tegelikult tekkis sojavaeline re?iim ^[17] . Micombero oli Rahvusliku Revolutsiooninoukogu (kaotati 1968) eesotsas.

Mone aastaga korvaldas Micombero koik hutud juhtivatelt kohtadelt sojavaes, politseis ja halduses. Septembris 1969 tekid viimased sojavakke jaanud hutudest ohvitserid riigipoordekatse. See ebaonnestus ning detsembris 1969 hukati 23 inimest. Micombero toetus uha enam oma kodukandi tutsidele ning pahandas sellega teisi tutside sugukondi. Aastal 1971 , parast Revolutsiooni Ulemnoukogu asutamist, korvaldati juhtivatelt positsioonidelt viimased moodukad tutsid. Loodud 30-kohalisse organisse kuulus veel vaid kaks hutude esindajat ja kaks ganwa esindajat.

Kui Ntare V 30. martsil 1972 teadmata pohjusel (oletused ulatuvad tema julgeoleku ja isikliku amnestia kinnitusest vagivaldse roovimiseni) Ugandast kodumaale naasis, ta arreteeriti. 16. aprillil algas parast hutude massilist arreteerimist hutude mass. 29. aprillil vabastas Micombero kogu oma valitsuse ning valitseva partei esimehe ning vottis riigi taielikult enda kontrolli alla. Bujumburas puhkesid rahutused. Micombero pooldajad morvasid Ntare V tema maamajas, kus ta vahi all viibis. 6. mail sai Micombero endale ustavate vagede abil massust jagu. Koik 450 armeesse jaanud hutut morvati. Armee morvas jargnenud kuudel 100 000 ? 250 000 hutut. Samal ajal hukkus kattemaksuaktsioonide kaigus 3000 ? 10 000 tutsit. Kogu hutude eliit oli 1973. aasta keskpaigaks surnud voi eksiilis. Sajad tuhanded burundilased pogenesid. ^[17] Rahutused jatkusid 1960. aastate lopus ja 1970. aastate alguses ^[17] . Puudes voita USA poolehoidu, suudistas valitsus, milles domineerisid tutsid, hutudest massajaid poolehoius kommunismile , kuid see pole usutavalt toendatud.

Juulis 1972 taastas president peaministriga valitsuse. 15. juulist 1972 oli radikaalne tutside liider Albin Nyamoya veel kord peaminister. 11. juulil 1974 peatas Micombero pohiseaduse kehtivuse ja vottis endale taieliku voimu. Parlament saadeti laiali ning Micombero oli nii riigipea, valitsusjuht kui ka valitseva partei esimees.

Teine Vabariik [ muuda | muuda lahteteksti ]

1. novembril 1976 kukutas Micombero sojavaeline riigipoore, mida juhtisid kolonel Jean-Baptiste Bagazaja kolonel Edouard Nzambimana . Moodustati Korgem Revolutsiooniline Noukogu , mis vottis valitsusvastutuse. Micombero pogenes Somaaliasse . Sellest sai alguse Teine Vabariik. Jean-Baptiste Bagazast sai uus riigipea ning Edouard Nzambimanast valitsusjuht ajavahemikuks 12. novembrist 1976 kuni 13. oktoobrini 1978 , mil peaministri ametikoht jalle kaotati. Kuid vaid vahesed 1972. ja 1973. aasta veresauna suudlased arreteeriti ja moisteti suudi. Kuigi Bagaza oli peamiselt tutside sojavaelise re?iimi eesotsas, ajas ta pigem vasakpoolset poliitikat (algatas maareformi ja valimisreformi) ning puudis saavutada rahvuslikku leppimist ^[17] . Parast uue pohiseaduse vastuvotmist ja valjakuulutamist 1981 ^[17] sai Jean-Baptiste Bagaza ametlikult presidendiks. Oktoobris 1982 toimusid esimesed parlamendivalimised parast 17-aastast vaheaega. Igas ringkonnas kandideeris kaks kandidaati valitsevast parteist UPRONA -st. 31. augustil 1984 valiti Bagaza ainsa kandidaadina riigipeaks tagasi ^[17] . Parast seda hakkas ta maha suruma usulist tegevust ja kinni pidama poliitilisi vastaseid ^[17] . Aastal 1986 asutati esimene opositsioonipartei FRODEBU . Selle esimees oli Melchior Ndadaye .

Esimene Buyoya periood [ muuda | muuda lahteteksti ]

Bagaza, kes vottis osa frankofoonia tippkonverentsist Kanadas, kukutati septembris 1987 sojavaelise riigipoordega major Pierre Buyoya juhtimisel. Ta saatis opositsiooniparteid laiali, peatas pohiseaduse kehtivuse ning asutas oma Sojavaelise Komitee Rahvuslikuks Paastmiseks ( CSMN ) ^[17] . Buyoya ohjeldas repressioone ja tegi lopu Bagaza katoliiklusevastasele poliitikale. 1988 viisid kasvavad pinged valitsevate tutside ja enamusrahva hutude vahel vagivaldsete kokkuporgeteni sojavae, hutu opositsiooni ja konservatiivsete tutside vahel ^[17] . Augustis puhkesid lahingud. Tol aastal tapeti hinnanguliselt 150 000 (teisel hinnangul 20 000 ^{[ viide? ]} ) inimest ^[17] . Naabermaadesse, eriti Rwandasse ^{[ viide? ]} , voolas kumneid tuhandeid pogenikke ^[17] . Kumbki pool suudistas teist soja alustamises. Buyoya moodustas komisjoni rahutuste pohjuste uurimiseks ja demokraatlike reformide kavandamiseks ^[17] . Oktoobris 1988 moodustati uus valitsus. Peaministriks maarati hutu ja esimest korda olid hutud valitsuses enamuses.

1989 . aasta keskpaigaks olid peaaegu koik hutud, kes olid 1988 pogenenud, tagasi tulnud. Aastal 1991 kiitis Buyoya heaks pohiseaduse, mis nagi ette presidendi, mitmeetnoselise valitsuse ja parlamendi ^[17] . 1993 . aastal valiti ootamatult ^{[ viide? ]} presidendiks peamiselt hutudest koosneva partei FRODEBU esindaja Melchior Ndadaye ^[17] . Oktoobris 1993 ta morvati peamiselt tutsidest koosnevate relvajoudude riigipoordekatse kaigus ^[17] . Riik sattus kodusotta, milles hukkus kolme aasta jooksul ule 150 000 inimese ^{[ viide? ]} ja mis sundis pogenema sadu tuhandeid ^[17] . Riik kannatas majandusprobleemide all ning soltus endiselt rahalisest ja tehnilisest valisabist.

FRODEBU valitsus taastas lopuks kontrolli sundmuste ule ja valis jaanuaris 1994 presidendiks Cyprien Ntaryamira ^[17] . Ent julgeolekuolukord halvenes endiselt ^[17] . Aprillis 1994 hukkusid president Ntayamira ja Rwanda president Juvenal Habyarimana ^[17] , kui nende lennuk alla tulistati ^{[ viide? ]} . Sellest sai alguse Rwanda genotsiid ^[17] . Burundis parast Ntaryamira surma vagivald ja rahutused kull agenesid ^[17] , kuid uleuldisi tapatalguid ei olnud. 8. aprillil 1994 sai neljaks aastaks presidendiks Sylvestre Ntibantunganya , kuid julgeolekuolukord halvenes veelgi ^[17] . Re?iimi destabiliseerisid sadade tuhandete Rwanda pogenike sissevool ning hutude ja tutside relvaruhmitused ^[17] . Novembris 1995 kuulutasid Burundi, Rwanda, Uganda ja Zaire (praegu Kongo DV ) valja Burundi rahulabiraakimiste algatuse endise Tansaania presidendi Julius Nyerere vahendusel.

1996 . aasta suvel kardeti, et Burundis kordub Rwanda genotsiid. Pinge kasvas, kui uhes pogenikelaagris Burundi keskosas morvati 20. juulil ule 300 tutsi naise ja lapse. Tapatalgutes suudistati uhte hutude massulist ruhmitust. 25. juulil haaras voimu sojavagi, kus domineerisid tutsid. Hutust president Sylvestre Ntibantunganya kukutati ning ta otsis varjupaika USA suursaatkonnas Bujumburas . Sojavaelased saatsid parlamendi laiali, keelustasid parteid ja demonstratsioonid, seadsid sisse komandanditunni ning sulgesid Burundi piirid ja rahvusvahelise lennuvalja. Sojavagi nimetas uleminekuvabariigi presidendiks riigipooret juhtinud tutsi majori Pierre Buyoya, kes oli olnud president 1987?1993. Riigipoore moisteti laialdaselt hukka ning piirkonna riigid seadsid sisse majandussanktsioonid kuni pohiseadusliku valitsemise juurde naasmiseni. Buyoya noustus 1996 parteide tegevust lubama. Hoolimata sellest ja rahvusvahelise kogukonna puuetest algatada rahuprotsessi, kodusoda sojavae ja hutu sisside vahel jatkus. 1993?1999 pohjustas rahvuslik konflikt Burundi hutude ja tutside vahel massilise pogenike voolu ja vahemalt veerandi miljoni inimese hukkumise. Kuigi paljud pogenikud on naasnud, on konflikti jatkumine tekitanud uusi pogenikke. Burundi vaed on oma piire kindlustada puudes tunginud Kongo DV territooriumile.

1998 kuulutas Buyoya valja uleminekupohiseaduse ning partnerluse valitsuse ja opositsioonilise Rahvuskogu vahel. Kui rahuvahendaja Julius Nyerere oktoobris 1999 suri, nimetasid piirkonna riigijuhid Arusha rahuprotsessi rahuvahendajaks Nelson Mandela , kelle juhtimisel rahuprotsess taastus ja saavutati margatavat edu. 2001 loodi hutude ja hutside uhisvalitsus. 2003 sai asepresident Domitien Ndayizeye vastavalt voimujagamise leppele presidendiks.

Burundi kodusoda loppes ametlikult 2006 . aastal Louna-Aafrika Vabariigi vahendatud relvarahuleppega viimase massuliste ruhmitusega PALIPEHUTU-FNL ^[17] . Leppe alusel see ruhmitus 2009 . aastal desarmeeriti, demobiliseeriti ning registreeriti parteina FNL ^[17] .

2015. aasta mais toimus Burundis massirahutuste jarel sojavaeline riigipoordekatse protestiks president Pierre Nkurunziza otsuse vastu kandideerida pohiseadust rikkudes ametisse ka kolmandat korda. Sel ajal oli president visiidil Tansaanias, katse kukkus mone paevaga labi. ^[18]

Valitsus taastab infrastruktuuri ning suhteid naaberriikidega ^[17] .

Burundi riigipead on loetletud Burundi riigipeade loendis .

Haridus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kehtib kuueaastane koolikohustus (algkool). 2000. aastal kais algkoolis umbes 65% lastest ning edasi oppis umbes 10% vastavas eas lastest.

Oppetoo toimub rundi keeles, 3. klassist hakatakse opetama prantsuse keelt ja 5. klassist kasutatakse prantsuse keelt oppekeelena.

2000. aastal oli umbes 52% elanikest kirjaoskamatud.

Burundi ainus ulikool on Burundi Ulikool Bujumburas . Ule 10% uliopilastest opib erakorgkoolides. ^[19]

Rahvatervis ja tervishoid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Probleemiks on malaaria , leetrid , gripp , kiiresti levinud AIDS ja teised haigused. Malaariaepideemiaid on pohjustanud metsade raie. Umbes 8% koigist 15?49-aastastest on nakatunud HIV -sse; Burundi on uks suurema HIV ja AIDS-i levikuga riike. Sagedased on kohulahtisushaigused, eriti dusenteeria . Magise asendi tottu napib joodi , mistottu kilpnaarmehaigused on epideemilised.

Toidu ebapiisava tootmise tottu kannatab 2/3 rahvastikust alatoitluse all (paevane toit sisaldab alla 2100 kalori energiat ^{[ viide? ]} ).

1990. aastate kodusoda halvendas tervishoiususteemi. 1990. aastatel tervishoid detsentraliseeriti. Kohalikel omavalitsustel osutus raskeks tervise olukorda parandada. Keskvoim korraldab elanike vaktsineerimist ja elutahtsate ravimitega varustamist kindlate programmidega, kaigus on ka pereplaneerimise ja AIDS -i tokestamise programm.

Arstiabi on kattesaadav vaid umbes 60 protsendile elanikkonnast. Umbes 10% rahvastikust elab heades sanitaartingimustes.

Tervishoiule kulutatakse umbes 4% rahvamajanduse kogutoodangust .

Ajakirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kolm korda nadalas ilmub ainus prantsuskeelne ajaleht Le Renouveau du Burundi , mis on riigi kontrolli all ja mida annab valja UPRONA . Selle trukiarv on umbes 20 000.

Riigiringhaaling Radiodiffusion et Television Nationale du Burundi (varem Voix de la Revolution) edastab raadiosaateid prantsuse, inglise, rundi ja suahiili keeles. Raadiosaateid hakati tegema 1960 . ja telesaateid 1985 . aastal.

1996. aastal hakkas toole Euroopa Liidu rahastatav eraraadiojaam Radio Umwizero (Raadio Lootus), mis puuab kaasa aidata rahvuslikule leppimisele.

Kultuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rahvaluule [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kultuur on rohkem suuline kui kirjalik. On palju rahvaluulet , mis holmab jutte, legende ja valme ning luulet ja laule .

Rahvatants [ muuda | muuda lahteteksti ]

Burundi rahvatants on maailmakuulus. ^{[ viide? ]}

Rahvamuusika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Oluline osa Burundi kultuuriparandist on trummimang. Tavaline on ingoma -trummide ansambel 24 trummiga poolringis ja trummiga keskel.

Muusika on pentatooniline . Eriti tutsidel on lauludes peenemaid korguseristusi, mis voivad olla mojutatud araabia muusikast.

Tahtsaim keelpill on sitritaoline inanga , mida mangitakse nii soolopillina kui ka laulu saateks. Tavalised on ka uhekeeleline viiul, likembe ( mbira ) ning floodid.

Laul on enamasti uhehaalne, kuid batvadel polufooniline ja joodeldamist sisaldav.

Toit [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uks pohitoiduaineid Burundi koogis on oad, eriti punased oad. Neid soob enamik burundilasi vahemalt kord paevas. Viimasel ajal on pohitoiduaineks saanud ka riis . Levinud on ka banaan, bataat, maniokk, herned ja mais.

Paljud perekonnad saavad liha soomist endale lubada ainult paar korda kuus. Need, kes ise kasvatavad veiseid, lambaid ja kitsi, peavad neid staatusesumboliteks ega taha neid hea meelega tappa.

Magustoite eriti ei tehta, suuakse maapahkleid, suhkruroogu ja puuvilja.

Teatud pidustustel juuakse banaanikoduveini ( urwarwa ). Sorgost tehakse tehaseolut ja koduolut ( impeke ). Koduolut joovad sobrad ja pereliikmed uhtsuse margiks korrega uhest suurest anumast.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]