Martin Luther (sunninimi Martin Luder ; 10. november 1483 Eisleben ? 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk , kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mojutanud protestantismi (eriti luterlust ) ja ka teiste kristlike traditsioonide opetust .
Luther sundis Eislebenis talupoeglikku paritolu perekonnas. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann. Luther kasvas ules Mansfeldis ja astus 1501 . aastal Erfurdi ulikooli oigusteadust oppima. 1502 . aastal sai ta bakalaureuse- ja 1505 . aastal magistrikraadi. Isal oli temale juba ka pruut valja vaadatud. Kuid 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jai Luther rajuilma katte ning andis puhale Annale tootuse, et kui ta eluga paaseb, hakkab ta mungaks. Nonda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507 . aastal parast preestriks puhitsemist alustas ta teoloogiaopinguid ning sai 1512 . aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuopetused ei rahuldanud, asus ta valja tootama uut opetust.
31. oktoobril 1517 naelutas ta legendi jargi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, kus moistis hukka patukustutuse sedelite muutamise. Sel paeval tahistavad luterlased usupuhastuspuha . Ta kutsus kristlikku kirikut ules tulema tagasi Piibli opetuste juurde. Luther ei tahtnud asutada katoliku kirikust eraldiseisvat kirikut, tahtis vaid korvaldada sellest moned vaarnahtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri ja tema reformide pooldajad kirikust valja. Peale uute kristlike suundade sai Lutheri tegevusest alguse ka katoliiklik reform ehk vastureformatsioon katoliku kirikus, mis sai valjenduse Trento kirikukogu otsustes.
Lutheri piiblitolge saksa keelde , 1522 . aastal ilmus tema tolgitud Uus Testament ja 1534 . aastal Piibli tervikteksti tolge, mis aitas kaasa uhtse saksa kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele pohimottele tolkimises . Lutheri koraalid inspireerisid kristliku koguduselaulu arengut. Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sundis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis.
1862 . aastal pustitati Keila lahedale Martin Lutheri pronksist malestussammas , mis havitati 1949 . aastal.