Kogopil'ved
avstrali?es
Viktorii-?tatas
Pil'ved
oma suspenziruidud atmosferas
vezipurun
koncentracijan produktad, kudambid voib nahta sil'mil taivhal Man pindaspai i kosmosaspai.
Pil'viden kogod oma olmas troposferas tobjimalaz, reguliruidas radiacijad
Paivai?espai
i
kazmuzhonuzeffektad
, poletas paivan i on lamuden kolaidusid. Perlamutrai?ed pil'ved sadasoi? alahai?es stratosferas 15..27 km korktusil. Voib nahta hobedakahid pil'vid hamaras, ned libudas mezosferas 76..85 km korktusil.
Troposferine pil'v mulub penikai?id tilkui?id vet da/vai
jan
kristalluzid (kut
pil'venelementoid
) pil'viden sudaiolendha. Konz
il'man
lamuz om ulemb ?10 C°, pil'vi? om tilkui?id-pil'venelementoid, konz lamuz peneneb ?10:spai ?15:hesai C°, pil'vil segoitadud sudaiolend om olmas jo (tilkui?ed da kristallad), i konz lamuz om alemb ?15 C°, ? vai?e kristalluded. Ku pil'venelementad tobnetas i niiden lanktendan piguz kazva?kandeb, ka ned langetas pil'vi?pai
atmosferi?il sadegil
(
lumi
,
vihm
,
rand
,
ragi?
i m.e.), no voidas purustuda lankten. Sadegiden naceinuz li?adab pil'vi?pai segoitadud mulundan ?oiduidenke.
Pil'ved ? tetab lirine mel'kuva, kudamban ajad runokirjutajad oma kavutanuded (ozutesik?, venalai?ed kirjutajad
Aleksandr Pu?kin
,
Gavriil Der?avin
) i?eze sadusi?.
Man
li?aks, pil'ved oma
Paivai?en sistemas
kaikil planetoil-gigantoil (Jupiter, Saturn, Uran i Neptun),
Marsal
,
Veneral
,
Titanal
da
Tritonal
. Neniden planetoiden pil'ved oma erazvui??ed augoti?libundal, ozutesik?, Veneral sanged pil'vi?t kogoneb rikmuiktusespai, Titanan pil'ved tegesoi? metanan vihmoi?pai lamudel ?180 С°.
