Tekst uub Oomrang

Antarktikaa as en weltdial uun a Antarktis . Diarbi as Antarktis det weltregiuun suudermuar faan ~ 66° 33′ suudelk breetje (a suudelk pulaarkreis ) trinj am a suudpuul . Hat leit jinauer faan't Arktis , det leit nuurdermuar faan 66° 33′ nuurdelk breetje. Trinjam Antarktikaa leit at Antarktisk Sia . A kontinent Antarktikaa amfaadet poliitisk oober det regiuun trinjam a suudpuul bit ap tu 60 graad suudelk breetje.

Politisk iindialang [ Bewerke | Kweltekst bewerke ]

Soowen stooten ferlang en dial faan Antarktikaa. Di Antarktisferdrach faan 1961 erkaant det oober ei uun.

Flag dialwiis ei amtelk	Laag	Stoot	Regiuun noom uun't aanj spriak	Grate
		Argentiinien   Argentiinien	Argentiinsk Antarktis Teritoorium Antartida Argentina	965.597 km² (1.231.064 km² ma swaam-is)
		Austraalien   Austraalien	Austraalisk Antarktis Teritoorium Australian Antarctic Territory	5.896.500 km²
		Chiile   Chiile	Chileensk Antarktis Teritoorium hiart tu Antartica Chilena	1.205.000 km²
		Frankrik   Frankrik	Adelielun Terre Adelie hiart tu a " Fransoosk Suud- an Antarktisregiuunen "	432.000 km²
		Nei-Sialun   Nei-Sialun	Ross Teritoorium Ross Dependency	450.000 km² (750.310 km² ma swaam-is)
		Norweegen   Norweegen	Konangin Maud Lun Dronning Maud Land Peter I. Eilun Peter I Øy	2.500.000 km² [1] 156 km²
		Ferianagt Konangrik   Ferianagt Konangrik	Britisk Antarktis Teritoorium British Antarctic Territory	1.709.400 km² (ma swaam-is)
nian		nian	Marie Byrd Lun Marie-Byrd-Land	1,610,000 km²

Luke uk diar [ Bewerke | Kweltekst bewerke ]

  Commonskategorii: Antarktikaa  ? Saamlang faan bilen of filmer

  Wikimedia Atlas: Antarktikaa  ? Geograafisk an histoorisk koorden

Kwelen [ Bewerke | Kweltekst bewerke ]

1. ↑ efter Fischer Weltalmanach 1998, turn 75, ISBN 3-596-19098-3 . Det suudgrens as faan Norweegen nimer faastlaanj wurden, diaram koon det grate uk ei akeroot faastlaanj wurd.