Saladin

?al?? ad-D?n Y?suf ibn Ayy?b ( araabia ???? ????? ???? ?? ????, ?al?? al-D?n Y?suf ibn Ayy?b, kurdi ??????????? ???????, Selah'edine Eyubi, parsia ?????????? ?????, Sal?h-ed-D?n-e Ayy?b?; u 1138 ? 4. marts 1193), Laanes tuntud kui Saladin , oli kurdi ^[1]^[2]^[3] paritolu muslim , kellest sai Aijubiidide riigi esimene Egiptuse ja Suuria sultan. Oma voimu tipul valitses ta Egiptust, Suuriat, Mesopotaamiat , Hid?azi ja Jeemenit .

Saladini voimuletous [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saladini voimuletous algas Seld?ukkide sultanaadi sunniitidest Zengidi dunastia konfliktist ismailiitidest Fatimiidide dunastia valitsetud Fatimiidide kalifaadiga Egiptuses , mis loppes Egiptuse ja Suuria alade uhendamisega Saladini onu Shirkuhi poolt, kes juhtis Seld?ukkide vagesid.

1169 . aastal alustasid ristisodijad runnakuid Niiluse deltasse, ismailiitidest Fatimiidide dunastia valitsetud Fatimiidide kalifaadile , mis ulatus oma hiilgeaegadel Atlandi ookeanist labi Pohja-Aafrika Damaskuse ja Mekani . Fatimiidid kutsusid appi Mosulist sunniitidest Zengidi dunastia Damaskuse ja Aleppo emiiri N?r ad-D?ni vagesid. Sunniidist N?r ad-D?ni vaed aga soovisid Egiptuses voimult tougata ismailiitidest Fatimiidid ning Fatimiidid olid sunnitud solmima liidu Jeruusalemma kuninga (1162?1174) Amaury I -ga. Fatimiidide ja Jeruusalemma ristisodijate vaed voitsid Shirkuhi vagesid 1167. aastal, kuid 1168. aastal olid nad sunnitud Kairost lahkuma. 1168. aastal proovis Amaury I koos Butsantsi keisri Manuel I Komnenose laevastikuga ebaonnestunult vallutada Kairot ning Saladini onu Shirkuh sai Fatimiidide kalifaadis vesiiriks .

Shirkuhi surma jarel 1169 . aastal haaras voimu Egiptuses Saladin, kes maarati Egiptuse vesiiriks . 1171 . aastal, viimase fatimiididest kaliifi al-???id li-D?n All?hi surma jarel kukutas Saladin Fatimiidid ja asutas Aijubiidide dunastia (1171?1260), mille keskus oli samuti Kairo. Saladin ise sai esimeseks Egiptuse sultaniks . 1172 . aastal vallutas Saladin Pohja-Aafrikas Almoraviididelt Tripolitaania .

N?r ad-D?ni surma jarel jargnes talle valitsejana tema 11-aastane poeg As-Salih. Saladin vallutas ja hoivas oma mamelukkide vaega 1174 . aastal Damaskuse , Homsi ja Hama ja kuulutas end regendiks , 1175 . aastal vallutas ta Ba‘labakki ning piirkonna Zengiidide dunastia esindajad. 1176. aastal abiellus ta N?r ad-D?ni lesega ning teda tunnistati Suuria valitsejana. As-Salih suri 1181. aastal. 1183 . aastal vallutas Saladin Aleppo ja 1186 . aastaks koik Suuria alad ning allutas oma voimule koik Lahis-Ida moslemite alad.

Sojad ristisodijatega [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saladin alustas sojaretki ristisodijate kontrolli all olevatele aladele 1183 . aastal ja 1187 . aasta maikuus Jordani joe piirkonnas ja Tripoli Raymond III valduses olnud Tiberiase kindluse vallutamisega Galileas ning astus seejarel vastu ka ristisodijate kristlikele riikidele Suuria aladel ja voitis Jeruusalemma kuningas Guy de Lusignanilt aastal 1187 Hattini lahingus ning vallutas Jeruusalemma ja Palestiina Akko , kuid Tuurose vallutamise hoidis ara oigeaegselt saabunud Montferrat' markii Konradi saabumine.

Saladin juhtis jargnevalt islami vastupanu Kolmandas ristisojas (1189?1192) frankidele (nagu Euroopa ristisodijaid islamimaades algselt nimetati) ja teistele Euroopa ristisodijatele Levandist . Kristlased olid alguses sojaliselt edukad, ristisodijad suutsid Akko kahe-aastase piiramise jarel 1191 . aastal enda katte tagasi saada ning seejarel hoivata Ashkeloni .

1191. aastal solmis Inglismaa kuningas (1189?1199) Richard I rahulepingu Saladiniga, millega Jeruusalemm jai moslemite kontrolli alla, aga mille jargi oli lubatud kristlikel palveranduritel Puha maa kulastamine.

Pikemalt artiklis Kolmas ristisoda

Parand [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saladin on silmapaistev kuju kurdi , araabia ja islami kultuuris. Saladin jargis rangelt sunniitlikku islamit ning oli Qadiriyya sufivennaskonna liige ^[4]. Tema ruutellikku kaitumist mainisid korduvalt kristlikud kroonikud, eriti seoses Keraki kindluse piiramisega Moabis , ning ehkki ta oli ristisodijate age vastane, voitis ta neist paljude, sealhulgas Inglismaa kuninga Richard Lovisudame austuse; Euroopas sai temast mitte vihkamise sihtmark, vaid ulistatud naide ruutellikkuse pohimotetest.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ristisojad , Kolmas ristisoda (1189?1192)
Kalifaat , Seld?ukid , Rumi Seld?ukkide sultanaat
Kuprose kuningriik , Kiliikia Armeenia kuningriik

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

↑ Steed, Brian L., Piercing the Fog of War: Recognizing Change on the Battlefield , (Zenith Press, 2009), 176; " Saladin was a Kurd from Tikrit. ".
↑ "Encyclopedia of World Biography on Saladin" . Vaadatud 20. august 2008 .
↑ Paljud tollased autorid toonitavad seda. Biograaf Ibn Khallikan kirjutab: "Ajaloolased noustuvad, et [Saladini] isa ja perekond kuulusid duwin 'ite[ Dvin ] hulka ... . Nad olid kurdid ja kuulusid Raw?diya ( sic ) sekka, mis on suure al-Had?niya hoimu uks osa": Minorsky (1953), p. 124. Keskaegne ajaloolane Ibn Athir koneleb teisest vaejuhist: "...nii sina kui ka Saladin olete kurdid ja sa ei lase voimul langeda turklaste katesse": Minorsky (1953), p. 138.
↑ Moors' Islamic Cultural Home souvenir III, 1970?1976? Islamic Cultural Home, 1978, p. 7.

[1] Steed, Brian L., Piercing the Fog of War: Recognizing Change on the Battlefield , (Zenith Press, 2009), 176; " Saladin was a Kurd from Tikrit. ".

[Encyclopedia_of_World_Biography_on_Saladin-2] "Encyclopedia of World Biography on Saladin" . Vaadatud 20. august 2008 .

[Minorsky-3] Paljud tollased autorid toonitavad seda. Biograaf Ibn Khallikan kirjutab: "Ajaloolased noustuvad, et [Saladini] isa ja perekond kuulusid duwin 'ite[ Dvin ] hulka ... . Nad olid kurdid ja kuulusid Raw?diya ( sic ) sekka, mis on suure al-Had?niya hoimu uks osa": Minorsky (1953), p. 124. Keskaegne ajaloolane Ibn Athir koneleb teisest vaejuhist: "...nii sina kui ka Saladin olete kurdid ja sa ei lase voimul langeda turklaste katesse": Minorsky (1953), p. 138.

[4] Moors' Islamic Cultural Home souvenir III, 1970?1976? Islamic Cultural Home, 1978, p. 7.

[1]

[2]

[3]

[4]