Orkester

Orkester on suurekoosseisuline instrumentaalansambel , mis koosneb pillimangijatest ja dirigendist . Orkestri liiget nimetatakse orkestrandiks .

Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sonast orchestra , mis 6.?5. sajandil eKr tahendas antiikteatri eeslava ( orkestrat ). 16. sajandil muutus orkestri moiste. Orkestriks hakati nimetama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mangivaid pillimehi.

Varajased orkestrid sisaldasid keelpille , puu- ja vaskpuhkpille , klahvpille ja nappepille. Piir orkestri- ja kammermuusika vahel oli ahmane. See soltus ettekande kohast ja kui palju milliseid pille kasutati. Kuni 17. sajandini ei loodud muusikat kindlatele muusikainstrumentidele . Heliteostel oli marge per cantare o sonare , mis viitab sellele, et neid vois laulda voi kaeparast oleval pillil mangida.

Orkestriliigid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Barokkorkester [ muuda | muuda lahteteksti ]

Orkestrist tanapaevases moistes saab raakida alles barokiajast ( 1600 ? 1750 ). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng. Arenesid keelpillid . Cremona pillimeistrite viiulid torjusid korvale polve- ja ola vioola ja orkestri pohiinstrumendiks sai viiul . Itaalias moodustas esimese orkestri Claudio Monteverdi 1607 . aastal. Ta oli teenistuses Mantova hertsogi juures. Monteverdi sai oma ooperi ? Orpheus “ ettekandel kasutada 40-liikmelist orkestrit, kus mangiti keelpille , floote , tsinke ja tromboone . Louis XIII ajal Prantsusmaal moodustati musitseerimiseks 24 viiuldajast koosnev ansambel Vingt-quarte Violins de Roi (24 kuninga viiuldajat). Jean-Baptiste Lully asutas oma orkestri Petits Violos. Ta oli Louis XIV juures Compositeur de la Musique Instrumentale . Lully orkestri liikmed kandsid vormiriietust ja pidid poognat liigutama koik samas suunas. Nad muutusid eeskujuks tervele Euroopale .

Inglismaal kehtinud vabariiklik voim keelas 1648 .? 1660 . aastal muusika. Charles II toi Inglise oukonda Prantsuse oukonna muusika ja kombed. 18. sajandi algul ei tuntud veel avalikke kontserte tanapaeva moistes. Kontserte korraldati aadlikodudes. John Banister hakkas 1672 . aastast korraldama muusikauritusi oma kodus. Prantsusmaa varaseim avalik sissepaasutasuga kontsert peeti 1725 . aastal Pariisis uhes Tuileries' saalis (Concerts Spirituels). Peamiselt esitati vaimulikku muusikat. Banisteri publik koosnes kutsutud kulalistest, Pariisi kontserdile vois minna igauks.

Barokkorkestri pohiruhma moodustas keelpillide perekond: viiulid, vioolad, t?ellod, kontrabassid. Sageli kuulusid orkestrisse viola d’amore ja viola da gamba . Puupuhkpillidest eelistati floote, oboesid ja fagotte. Vaskpuhkpillidest mangis trompet harilikult koos timpanitega. Orkestri alaliseks osaliseks oli generaalbassi mangiv pill . Enamasti oli see t?embalo , millel saadeti retsitatiive .

Klassitsismiaja orkester [ muuda | muuda lahteteksti ]

Klassitsismiajal ( 1750 ? 1830 ) muutus orkestrimuusika vaga populaarseks. Korraldati palju kontserte. Instrumentaalmuusikat mangiti ooperiteatrites, oukondades, sellega tegelesid ka linnakodanikud muusikasoprade seltsis. Ettekanded kestsid 5?6 tundi. Kavas vaheldusid sumfooniad laulusolisti, pianisti voi viiuldaja esinemiste ja ansamblipaladega. Publik ei istunud kohtadel, vaid tegeles paljude asjadega: soi, joi, vestles sopradega voi jai magama. Haydn olevat kirjutanud 94. sumfoonia huudnimega ?Ullatussumfoonia“ tukkujate aratamiseks. Inglismaal korraldati ka muusikafestivale. Need olid 2?3 paevased. 1813 . aastal asutati Londoni Filharmooniauhing, mille peaeesmark oli kaasaja suurte orkestriteoste esitamine.

See oli periood, kus heliloojad suutsid end elatada, soltumata oukonnast voi kirikust. Kutselised muusikud voisid oma too eest saada heldet tasu. Esimesed iseseisvad heliloojad olid Mozart ja Haydn . 1782 . aastal oli Mozart iseseisev ja hakkas kirjutama orkestrile, kuhu kuulusid floodid, klarnetid, trompetid ja litaurid . Haydni kapelli (krahv Esterhazy juures) kuulus 14 mangijat (4 viiulit, vioola, t?ello, kontrabass, floot, 2 oboed, 2 fagotti ja 2 metsasarve). Tanapaevase sumfooniaorkestri pohikoosseisu kujundasid Haydn ja Beethoven . Aastaks 1800 oli orkestri keskmine suurus 40 mangijat.

Euroopa suurim ja alaline orkester oli Mannheimi orkester . Selle asutas Mannheimi hertsogi Karl Theodori oukonnas Johann Stamitz 1742 . aastal. Orkestrisse kuulusid: 10 I viiulit, 10 II viiulit, 4 vioolat, 4 t?ellot, 4 kontrabassi, 2 flooti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit ja timpanid. Selles mangisid suured virtuoosid: Franz Xaver Richter, J. Holzbauer, A. Filz, A. Toeschi, dirigendi poeg Carl Stamitz jt. Mannheimi orkestris oli palju uut. Puhk- ja keelpillide kolaline tasakaal, uhtne poognaliikumine keelpilliruhmas. Dunaamikakontraste on hakatud iseloomustama, et piano ? kevadine tuulevirvendus, forte ? aike voi kouekargatuslik, crescendo ? voimsad kosed voi muhisev, diminuendo ? joekesed, mis haabuvad kaugusse voi kaugustesse kaduv. Crescendo 't hakati nimetama ?Mannheimi teerulliks“, diminuendo 't ?Mannheimi ohkeks“ ja mitmesugused puupillide trillerid olid ?Manheimi linnukesed“.

Romantismiaja orkester [ muuda | muuda lahteteksti ]

Romantismiajal 1830 ? 1910 suurenesid orkestrid veelgi, sest vaike orkester ei suutnud rahuldada talle esitatud noudeid. Orkestris oli juba 100 voi rohkem liiget. Orkestrid hakkasid kaima kulalisesinemistel nii kodu- kui valismaal. Mugav oli reisida rongiga , sest vorreldes hobutoldadaega olid need mugavamad ja kiiremad. Suurema publiku mahutamiseks oli vaja ehitada suuremaid kontserdisaale. Populaarsed olid promenaadikontserdid. Esimese promenaadikontserdi korraldasid Philippe Musard ja Louis Antoine Jullien Pariisis . Londonis peeti esimene promenaadikontsert 1838 . aasta detsembris.

Romantismi ajal toimus vaskpuhkpillde areng. Ventiilide leiutamine avardas manguvoimalusi ja vois konkureerida keel- ja puupuhkpillidega . Richard Wagner lisas orkestrisse basstrompeti ja Wagneri tuuba . Ta otsis uusi tambreid , et saavutada taiuslikku kola. Keelpillide arv suurenes. Berlioz suurendas keelpillide arvu 60-ni. Keelpillid taitsid keskmise registri , mangides koiki harmoonianoote.

Kui 18. sajandil oli taktiloomine pohiliselt continuo -mangija kaes, siis orkestrite suurenemisel tekkis vajadus hasti nahtaval kohal paikneva juhi jarele. Sel perioodil olid dirigendid peamiselt heliloojad ise.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]