Noukogude Liidu sissetung Poolasse

NSV Liidu kallaletung Poolale
	Osa Teisest maailmasojast Poolas
Toimumisaeg	17. september ? 28. september 1939
Toimumiskoht	Poola
Tulemus	Poola okupeerimine Saksamaa ja NSV Liidu poolt 1939?1941
Osalised
Poola	Noukogude Liit
Vaejuhid voi liidrid
Edward Rydz-?migły	Jossif Stalin

Noukogude Liidu sissetung Poolasse oli NSV Liidu Punaarmee invasioon Ida-Poolasse, vormiliselt soda kuulutamata 17. septembril 1939 , parast Saksamaa sissetungi Poolasse 1. septembril .

Molotovi-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli plaanitud ja tegelikud piirid Kesk-Euroopas aastatel 1939?1940.

Saksamaa ja Noukogude Liidu uhine sojaline invasioon Poolasse oli kokku lepitud 23. augustil 1939 solmitud Saksamaa ja Noukogude Liidu mittekallaletungilepingu, nn Molotovi-Ribbentropi pakti salajases lisaprotokollis. 1. septembril oli Poolale kallale tunginud Saksamaa .

Pikemalt artiklis Poola Teises maailmasojas

17. septembri varahommikul kutsuti NSV Liidu Valisasjade Rahvakomissariaati Poola suursaadik Wacław Grzybowski ja anti ule noot, mis oigustas Punaarmee sissetungi: Poola riik ja valitsus on lakanud olemast, Punaarmee peab kaitsma ohtu sattunud ukraina ja valgevene vennasrahvaid. Poola suursaadik keeldus nooti vastu votmast, teatades, et seaduslik Poola valitsus asub Varssavis ja sojavagi voitleb.

Noukogude Liit pidi vastavalt kokkuleppele rundama Poolat koos Saksamaaga 1. septembril, kuid Stalin teatas sakslastele, et tema vaed ei ole veel valmis, jattes sellega Hitlerile ulejaanud maailma rahvaste silmis soja alustaja rolli. Saksamaale kuulutasid 3. septembril soja Suurbritannia ja Prantsusmaa . Kuid millegiparast ei kuulutanud nad soda Noukogude Liidule, kes oli samasugune sissetungija.

Poola rundamisega rikkus NSV Liit Riia rahulepingut (1921), NSV Liidu-Poola mittekallaletungi pakti (1932) ja teisi rahvusvahelisi leppeid. Poola valitsus lahkus maalt 18. septembril ja Varssavi kapituleerus 28. septembril .

Vastavalt Saksamaaga kokkulepitule tungisid Noukogude Liidu vaed 17. septembril Poola territooriumile, hoivates Laane-Ukraina 8 piirkonda ( Rivne oblast , Ivano-Frankivski oblast , Lvivi oblast , Voloonia oblast , T?ernivtsi oblast , Ternopili oblast ja ?itomori oblast , mis olid lainud Poola riigi koosseisu parast 1920. aasta soda Noukogude Venemaaga . Piirkonnad olid asustatud etniliste ukrainlastega, kes ka Poola riigi koosseisus ajal ei katkestanud voitlust Ukraina iseseisvuse eest OUNi juhtimisel.

Invasioonijoud [ muuda | muuda lahteteksti ]

NSV Liit rundas Poolat Valgevene ja Ukraina rindel 21 laskur-, 13 ratsavae- ja 16 soomusdiviisi ning 2 motolaskurbrigaadi joududega, kuhu kuulus 700 000 sojavaelast, 6000 raskerelva, 4500 tanki ja 4000 sojalennukit.

Poolal oli vastu panna umbes 12 000 meest. Poola armee ulemjuhataja Edward Rydz-?migły andis kasu Punaarmeele vastupanu mitte osutada, aga kask ei joudnud igale poole kohale. Anti korraldus taanduda Rumeeniasse voi Ungarisse .

Sojategevuse kaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Agedaimad voitlused Poola ja Punaarmee vahel toimusid rinde pohjaosas Lublini lahistel. Saksa ja Noukogude soomusbrigaadide uhine lahingutegevus algas juba 17. septembril Bresti juures.

17. septembril vallutasid Punaarmee vaeosad Baranavi?y ja Maładzie?na raudteesolme, 18. septembril Lida , Navahrudaki , Slonimi .

19. septembril vallutas Punaarmee kahepaevase runnaku tulemusena Vilniuse ja joudis lounas Ungari piirini, 20. septembril Hrodna , 21. septembril Pinski ja 22. septembril Białystoki , Bresti ja Lwowi , mille rundamist olid Saksa vaed alustanud nadal varem. 22. septembril pidasid Wehrmacht ja Punaarmee uhise voiduparaadi Brestis, mille votsid vastu Wehrmachti kindral Heinz Guderian ja Punaarmee brigaadikomandor Semjon Krivo?ein .

Neli paeva vastu pannud Hrodna vallutati 24. septembril. Parast vallutamist lasti maha 300 linna kaitsnud inimest.

28. septembril joudis Punaarmee Saksamaaga kokku lepitud piirile. Viimane suurem kokkuporge Poola ja Noukogude vagede vahel oli Wytyczno lahing 1. oktoobril.

Invasiooni tulemused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Punaarmee sojategevus kestis 12 paeva. Selle ajaga liiguti edasi 250?350 kilomeetrit ning voeti kontrolli alla 190 000 km², kus elas 12 miljonit inimest (vordluseks ? Eesti pindala on 45 228 km²). 1939. aasta oktoobri algul oli Noukogude Liidul Poola vastu 2 421 300 meest, 5467 suurtukki, 6096 tanki ja 3727 lennukit. NSV Liidu ? Poola sojas sai surma Poola poolel 3500 inimest, haavata sai ja teadmata kadunuks jai 20 000 inimest. Noukogude Liidu poolel oli 1475 surnut voi kadunut.

NSV Liidu katte langes vangi 240 000 ? 250 000 sojavaelast, neist 10 000 ohvitseri, aga politsei ja teiste vastuhakanutega kokku langes vangi 454 700 inimest(?). Novembri algul koondati ohvitserid ja politseinikud ? 22 000 inimest Katoni, Harkovi, Kiievi ja Minski laagritesse ja morvati 1940. aastal (vt Katoni massimorv ). Vallutatud aladel pani NSV Liit toime ulatusliku poolakate kuuditamise ? kaevandustesse ja sunnitoolaagritesse saatmise.

Sunnitoolaagritesse koondatud poola sojavaelastest formeeriti 1942. aastal Venemaal Poola armee kindral Władysław Andersi juhtimisel, mis lopetas soja Aafrika ning Itaalia rindel sodides ja parast sojategevuse loppu saadeti laaneliitlaste poolt laiali.

Poola jagamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Viies Poola jagamine

NSV Liidu kallaletungi jarel Poolale okupeeris NSV Liidu Punaarmee Poola idaosa Laane-Ukraina ja Laane-Valgevene. Neil aladel moodustati talurahvamiilits ja tooliskaart , kelle kontrolli all toimusid Laane-Valgevene Rahvakogu ja Laane-Ukraina Rahvakogu valimised (26. oktoobril). Viimased asusid vastavalt Brestis ja Lvivis . 25. septembril moodustati noukogude voimuorganid linnades, maakondades ja valdades. 28. oktoobril esitasid Laane-Ukraina ja Laane-Valgevene rahvakogud palve liitumiseks NSV Liiduga. Laane-Ukraina liideti NSV Liidu Ukraina NSV -ga 1. novembril ja Laane-Valgevene Valgevene NSV -ga 2. novembril 1939.