Katharine Hepburn

Allikas: Vikipeedia
Katharine Houghton Hepburn
Katharine Hepburn
Sunniaeg 12. mai 1907
Sunnikoht Hartford, USA
Surmaaeg 29. juuni 2003 (96-aastaselt)
Surmakoht Old Saybrook, Connecticut , USA
Tegev 1928?1994
Katharine Hepburn ja Spencer Tracy romantilises komoodias "Adam 's Rib" (1949)
Katherine Hepburn filmis "Guess who`s coming to dinner" (1967)

Katharine Houghton Hepburn ( 12. mai 1907 ? 29. juuni 2003 ) oli Ameerika teatri- ja filminaitleja, kes voitis neli Oscarit ja uhe Emmy .

Ta oli nomineeritud Oscarile 12, Emmyle 4 ja Tony auhinnale kaks korda. Hepburn on voitnud enim Oscareid parima naisnaitleja kategoorias. Ta sai tuntuks oma terava taibu, peenekombelisuse ja laialdase iseseisvusega.

Aastal 1999 paigutas Ameerika Filmiinstituut Hepburni naisnaitlejate seas esikohale. Hepburnil oli pikk ja kuulus armuelu Spencer Tracyga nii laval kui ka pariselus.

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Katharine Hepburn sundis eduka uroloogi Thomas Norval Hepburni ja naisoiguslase Katharine Martha Houghtoni peres. Hepburni isa oli jarjekindel suguhaiguste ennetustoo tegija, ehkki sel ajal see probleem ei olnud paevakorral. Ema aga oli Connecticuti sufra?ettide uhingu juht ning oli koos Margaret Sangeriga rasestumisvastaste vahendite eest voitleja. Oma perekonna kohta on Hepburn alati vaitnud, et see oli vaga liberaalne ? ei peljatud raakida ka intiimtemaatikast.

Hepburni isa soovis, et tema lapsed oleksid sportlikud: ta julgustas neid ujuma, ratsutama, mangima golfi ja tennist . Hilises teismeeas oligi Katharine Hepburn edukas iluuisutaja ja golfimangija, samuti osales ta ujumisvoistlustel.

Kui Hepburn oli veel noor, poos tema vanem vend Tom, kes oli tema iidol, end ules. Lahedased ei uskunud, et see oli Tomi tahtlik tegu, vaid see arvati olevat eksperimendi ebaonnestumine. On spekuleeritud, et poiss proovis jarele teha trikki, mida isa oli talle opetanud. Katharine langes parast venna surma sugavasse depressiooni . Ta ei suhelnud enam omavanuste lastega ning veetis suure osa kooliajast kodus. Palju aastaid kasutas ta Tomi sunnipaeva (8. november) oma sunnipaeva pahe. Alles oma autobiograafias paljastas ta oma tegeliku sunnikuupaeva.

Hepburne oppis enne Bryn Mawri kolled?it Kingswood-Oxfordi koolis. Ta omandas seal 1928 . aastal kraadi ajaloos ja filosoofias [ viide? ] , samal aastal debuteeris ka pisirolliga Broadwayl komoodias "Night Hostess".

1928 abiellus Hepburn arimees Ludlow Ogden Smithiga , keda ta oli kohanud Bryn Mawri kolled?is. Luhikese kihluse jarel peeti pulmad. Nende abielu ei klappinud juba algusest peale, naiteks soovis Katharine, et tema mees vahetaks oma nime S. Ogden Ludlow'ks, sest uus nimi oli sarnane tuntud laulja Kate Smithi omaga. 1934 . aastal lahutas paar abielu Mexicos . Hiljem oli Ludlow Katharine'i ja Hepburnide peredega vaga sobralikes suhetes.

21. septembril 1938 , kui Katharine viibis oma majas Old Saybrookil , tabas linna New Englandi orkaan . Ta paases napilt, enne kui maja minema puhiti.

29. juunil 2003 suri Hepburn Fenwickil loomulikku surma, olles 96-aastane. Ta maeti Cedar Hilli kalmistule, kuhu olid maetud ka tema vanemad. Tema pikaajalise teatritoo auks kustutati Broadwayl siis uheks tunniks tuled.

Parand [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hepburni peetakse oluliseks ja mojukaks kultuuritegelaseks. Teda on kajastatud raamatus "Naised, kes muutsid maailma" (Ros Horton/Sally Simmons, 2007), mis sisaldab teavet 50 enim maailma ajalugu ja kultuuri kujundanud naise kohta. [1] Teda on nimetatud Encyclopædia Britannica valjaandes "300 naist, kes muutsid maailma", [2] ajakirja Ladies Home Journali trukises "100 20. sajandi koige olulisemat naist" [3] ja ajakirja Variety poolt koostatud nimekirjas "100 sajandi ikooni" [4] . Ta on telekanali VH1 koigi aegade 200 suurima popkultuuri ikooni nimekirjas 84. kohal. [5] 1999. aastal nimetas Ameerika Filmiinstituut Hepburni naiste seas "suurimaks Ameerika ekraanilegendiks". [6]

Biograaf Sheridan Morley utles Hepburni filmiparandi kohta, et uue ilminguna toi Hepburn ekraanile tugeva tahtega naiste kuju. [2] Andrew Britton toob oma monograafias valja tema "keskse" moju feministlike probleemide ekraanile toomisel. [7]

Valjaspool ekraani oli Katharine Hepburni elustiil oma ajast ees, sumboliseerides "kaasaegset naist" ja mangides oma osa sooliste hoiakute muutmisel. [8] Horton ja Simmons kirjutavad: "Enesekindel, intelligentne ja vaimukas, neljakordne Oscari-voitja Katharine Hepburn trotsis tavasid kogu oma too- ja isikliku elu jooksul ... Hepburn andis ettekujutuse enesekindlast naisest, keda koik voisid jalgida." [1]

Parast Hepburni surma vaitis filmiajaloolane Jeanine Basinger: "See, mis ta meile toi, oli uut tuupi kangelanna ? kaasaegne ja soltumatu. Ta oli ilus, kuid ta ei lootnud ainult sellele." Los Angeles Times 'i ajakirjanik Mary McNamara kirjutas: "Katharine Hepburn oli rohkem kui filmistaar, ta oli soltumatu Ameerika naise kaitsepuhak." Feministid teda siiski ei austanud, sest neile olid vastumeelsed Heprurni avaldused, et naised ei saa korraga olla edukad perekonnaelus ja karjaaris. [9]

Hepburni parand avaldub ka moes, kuna ta alustas pukste kandmist ajal, mil seda peeti naise jaoks radikaalne sammuks. [10] Tema eeskujul muutusid puksid naistele vastuvoetavateks ning fannid hakkasid tema riietust jaljendama. 1986. aastal palvis ta Ameerika Moedisainerite Noukogult elutooauhinna, mis tunnustas tema moju naiste moele. [11]

Paljudest Hepburni filmidest on saanud Ameerika filmiklassika, neli tema filmi, "The African Queen", "The Philadelphia Story", "Bringing Up Baby" ja "Guess Who's Coming to Dinner", on arvatud Ameerika Filmiinstituudi poolt labi aegade 100 parima Ameerika filmi hulka. [12] Filmid "Adam's Rib" ja "Woman of the Year" on lisatud parimate Ameerika komoodiafilmide nimekirja.

Filme [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • 1933 "Hommikune sara" (" Morning Glory ")
  • 1935 "Alice Adams"
  • 1940 "Philadelphia lugu"
  • 1942 "Woman of the Year"
  • 1951 "Aafrika kuninganna"
  • 1955 "Suveaeg"
  • 1956 "The Rainmaker"
  • 1959 "Suddenly, Last Summer"
  • 1962 "Pika paeva rannak ooni"
  • 1967 "Arva, kes lounale tuleb"
  • 1968 "The Lion in Winter"
  • 1981 "Kuldse jarve aares"

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ 1,0 1,1 Horton, Ros; Simmons, Sally (2007). Women Who Changed the World. London: Quercus Publishing Plc. ISBN 978-1-84724-026-2 .
  2. ↑ 2,0 2,1 "300 Women Who Changed the World: Katharine Hepburn". Encyclopædia Britannica. Retrieved November 19, 2011.
  3. ↑ "100 Most Important Women of the 20th Century". Barnes & Noble. October 4, 2011.]
  4. ↑ 100 Icons of the Century: Katharine Hepburn. Variety. Archived from the original on January 4, 2006.
  5. ↑ The 200 Greatest Pop Culture Icons Complete Ranked List. VH1. Archived from the original on January 14, 2012
  6. ↑ AFI's 100 Years...100 Stars. American Film Institute. June 16, 1999.
  7. ↑ Britton, Andrew (2003). Katharine Hepburn: Star as Feminist. New York City. ISBN 978-0-231-13277-0 .
  8. ↑ It was her defining role: life. Los Angeles Times. Archived from the original on January 13, 2012.
  9. ↑ Classy Film Feminist Had Brains, Beauty, That Voice. Los Angeles Times. Archived from the original on January 13, 2012.
  10. ↑ The fashion rebel. Los Angeles Times. Archived from the original on January 13, 2012.
  11. ↑ "Katharine Hepburn, Spirited Actress, Dies at 96". The New York Times. Archived from the original on August 26, 2011.
  12. ↑ AFI's 100 Years...100 Movies. American Film Institute. Archived from the original on June 11, 2016.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

1929?1950
1951?1975
1975?2000
2001?
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Katharine_Hepburn&oldid=6599892 "