John Maxwell Coetzee

John Maxwell Coetzee
John Maxwell Coetzee
Sunniaeg	9. veebruar 1940 (84-aastane) ; Kaplinn ( Louna-Aafrika Liit )
Amet	kirjanik
Tookoht	San Martini ulikool ;
Autasud	Nobeli kirjandusauhind , Bookeri auhind , Bookeri auhind
	[ muuda Wikidatas ]

John Maxwell Coetzee (sundinud 9. veebruaril 1940 Kaplinnas ) on buuri paritolu Louna-Aafrikast parinev Austraalia kodakondsusega ingliskeelne kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat ( 2003 ). Ta kirjutab inglise keeles .

John Michael Coetzee (hiljem vahetas ta teise eesnime ara) noorus moodus Kaplinnas ja Worcesteris Louna-Aafrika Vabariigis. Tema vanemate kodune keel oli vaatamata nende afrikandri (buuri) paritolule inglise keel ning ta omandas ingliskeelse koolihariduse. Afrikaani keele oppis ta lapsepolves peamiselt sugulaste ja sopradega suheldes.

Coetzee oppis Kaplinna ulikoolis ning lopetas selle matemaatika ( bakalaureus 1961) ja inglise filoloogia erialal (bakalaureus 1960, magister 1963).

1960. aastate alguses asus Coetzee elama Inglismaale , kus ta 1962?1965 tootas IBM -is programmeerijana . Tema tolleaegsed kogemused valjenduvad raamatus "Noorpolv" ( 2002 ).

Inglismaalt kolis Coetzee mone aasta parast edasi USA -sse ja asus Texase ulikoolis Austinis doktorandina kirjandust oppima. 1969 kaitses ta doktoritoo Samuel Becketti proosast. Kuni 1983. aastani opetas ta Buffalo ulikoolis inglise keelt ja ingliskeelset kirjandust . 1984 naasis ta Louna-Aafrikasse, saades Kaplinna ulikooli ingliskeelse kirjanduse professoriks . Ta on opetanud ka Harvardi ulikoolis ja Johns Hopkinsi ulikoolis ( Baltimore 'is).

1974 ilmus Coetzee sulest esimene jutustus "Dusklands". Selles tombas ta paralleele Vietnamis olevate ameeriklaste ja Louna-Aafrika afrikandrite vahel. Tema romaani "Sudamaal" ( 1977 ) pohjal valmis prantsuse film "Tolm" ( 1985 ), mis sama aasta Veneetsia filmifestivalil voitis Hobelovi .

Coetzee on esimene kirjanik, kes sai Bookeri auhinna kaks korda: raamatu "Michael K elu ja aeg" eest ( 1983 ) ja raamatu "Habi" eest ( 1999 ). Soovides valtida avalikkuse tahelepanu, ei ilmunud ta auhindu vastu votma.

2002 laks Coetzee pensionile ning kolis Austraaliasse Adelaide 'i, kus ta sai Adelaide'i ulikooli inglise filoloogia osakonna au-uurijaliikmeks.

2. oktoobril 2003 maarati talle neljanda aafriklasena Nobeli kirjandusauhind kui kirjanikule, kes "arvututes maskides kujutab korvalseisja ullatavat kaasahaaratust".

2006. aastal sai Coetzee Austraalia kodakondsuse .

Coetzee teosed on alati selgelt seotud tema sunnimaa sotsiaalsete ja poliitiliste probleemidega ning seavad korgel esteetilisel tasemel keskmesse inimlikkuse. Uksiksaatuste varal kujutab ta allegooriliselt inimest uldse. Tema loomingu uks pohimotiiv on apartheid .

Peale romaanide on Coetzee avaldanud kriitikat (muuhulgas ajakirjas The New York Review of Books ) ja tolkeid.

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

1980 ? Central News Agency Literary Award (Louna-Aafrika Vabariigi korgeim kirjandusauhind) raamatu "Barbarite ootel" eest
1983 ja 1999 ? Bookeri auhind
1992 ? Chevalier dans l'Ordre des Arts et des Lettres
1995 ? Rahvaste Uhenduse kirjandusauhind (romaani "The Master of Petersburg" eest)
1995 ? The Irish Times International Fiction Prize (romaani "The Master of Petersburg" eest) ^[1]
1987 ? Jeruusalemma auhind
1998 ? Lannan Award for Fiction
2000 ? Rahvaste Uhenduse kirjandusauhind (romaani "Disgrace" eest)
2002 ? Chicago ulikooli Distinguished Service Professor
2003 ? Nobeli kirjandusauhind

Raamatud [ muuda | muuda lahteteksti ]

"Dusklands" ( Johannesburg 1974 ; kaks novelli: "The Vietnam project"; "The Narrative of Jacobus Coetzee"
"In the Heart of the Country" ("Sudamaal"; London 1977 ; Louna-Aafrika motiivid; USA -s pealkirjaga "From the Heart of the Country")
"Waiting for the Barbarians" ("Barbarite ootel"; London 1980 ; eesti keeles 1989 Enn Soosaare tolkes)
"The Life and Times of Michael K" ("Michael K elu ja aeg"; London 1983 )
"Foe" (London 1986 ; " Robinson Crusoe " ainetel)
"White Writing: on the Culture of Letters in South Africa" ( New Haven 1988 ; esseed )
"Age of Iron" ("Rauaaeg"; London 1990 ; Louna-Aafrika motiivid)
"Doubling the Point: Essays and Interviews" ( Cambridge (Massachusetts) 1992 ; esseed)
"The Master of Petersburg" (" Peterburi meister"; London 1994 ; romaan)
"Giving Offense: Essays on Censorship" ( Chicago 1996 ; esseed)
"Boyhood: Scenes from Provincial Life" ("Poisipolv: stseenid provintsielust"; London 1997 )
"What is Realism?" ( Bennington 1997; essee)
"Disgrace" ("Habi"; London 1999; eesti keeles Vagabund 2003, Vladimir Indriksoni tolge, varsid Harald Rajamets ; tegevus toimub uksildases talus Louna-Aafrikas)
"The Lives of Animals" ( Princeton 1999)
"The Humanities in Africa = Die Geisteswissenschaften in Afrika" ( Munchen 2001 )
"Stranger Shores: Literary Essays, 1986?1999" (London 2001; esseed)
"Youth" ("Noorpolv"; London 2002 )
"Elizabeth Costello: Eight Lessons" (London 2003; essee ja ilukirjanduse piiril)