John Maxwell Coetzee
(sundinud
9. veebruaril
1940
Kaplinnas
) on
buuri
paritolu
Louna-Aafrikast
parinev
Austraalia
kodakondsusega ingliskeelne kirjanik,
Nobeli kirjandusauhinna
laureaat (
2003
). Ta kirjutab
inglise keeles
.
John Michael Coetzee
(hiljem vahetas ta teise eesnime ara) noorus moodus Kaplinnas ja
Worcesteris
Louna-Aafrika Vabariigis. Tema vanemate kodune keel oli vaatamata nende
afrikandri (buuri)
paritolule inglise keel ning ta omandas ingliskeelse koolihariduse.
Afrikaani keele
oppis ta lapsepolves peamiselt sugulaste ja sopradega suheldes.
Coetzee oppis
Kaplinna ulikoolis
ning lopetas selle matemaatika (
bakalaureus
1961) ja inglise
filoloogia
erialal (bakalaureus 1960,
magister
1963).
1960. aastate alguses asus Coetzee elama
Inglismaale
, kus ta 1962?1965 tootas
IBM
-is
programmeerijana
. Tema tolleaegsed kogemused valjenduvad raamatus "Noorpolv" (
2002
).
Inglismaalt kolis Coetzee mone aasta parast edasi
USA
-sse ja asus
Texase ulikoolis
Austinis
doktorandina kirjandust oppima.
1969
kaitses ta doktoritoo
Samuel Becketti
proosast. Kuni 1983. aastani opetas ta
Buffalo ulikoolis
inglise keelt ja
ingliskeelset kirjandust
.
1984
naasis ta Louna-Aafrikasse, saades
Kaplinna ulikooli
ingliskeelse kirjanduse
professoriks
. Ta on opetanud ka
Harvardi ulikoolis
ja
Johns Hopkinsi ulikoolis
(
Baltimore
'is).
1974
ilmus Coetzee sulest esimene jutustus "Dusklands". Selles tombas ta paralleele
Vietnamis
olevate ameeriklaste ja Louna-Aafrika afrikandrite vahel. Tema romaani "Sudamaal" (
1977
) pohjal valmis prantsuse film "Tolm" (
1985
), mis sama aasta
Veneetsia filmifestivalil
voitis
Hobelovi
.
Coetzee on esimene kirjanik, kes sai
Bookeri auhinna
kaks korda: raamatu "Michael K elu ja aeg" eest (
1983
) ja raamatu "Habi" eest (
1999
). Soovides valtida avalikkuse tahelepanu, ei ilmunud ta auhindu vastu votma.
2002 laks Coetzee pensionile ning kolis Austraaliasse
Adelaide
'i, kus ta sai
Adelaide'i ulikooli
inglise filoloogia osakonna au-uurijaliikmeks.
2. oktoobril
2003
maarati talle neljanda
aafriklasena
Nobeli kirjandusauhind
kui kirjanikule, kes "arvututes maskides kujutab korvalseisja ullatavat kaasahaaratust".
2006. aastal sai Coetzee Austraalia
kodakondsuse
.
Coetzee teosed on alati selgelt seotud tema sunnimaa sotsiaalsete ja poliitiliste probleemidega ning seavad korgel esteetilisel tasemel keskmesse inimlikkuse. Uksiksaatuste varal kujutab ta allegooriliselt inimest uldse. Tema loomingu uks pohimotiiv on
apartheid
.
Peale romaanide on Coetzee avaldanud kriitikat (muuhulgas ajakirjas
The New York Review of Books
) ja tolkeid.
- "Dusklands" (
Johannesburg
1974
; kaks novelli: "The Vietnam project"; "The Narrative of Jacobus Coetzee"
- "In the Heart of the Country" ("Sudamaal";
London
1977
; Louna-Aafrika motiivid;
USA
-s pealkirjaga "From the Heart of the Country")
- "Waiting for the Barbarians" ("Barbarite ootel"; London
1980
;
eesti keeles
1989
Enn Soosaare
tolkes)
- "The Life and Times of Michael K" ("Michael K elu ja aeg"; London
1983
)
- "Foe" (London
1986
; "
Robinson Crusoe
" ainetel)
- "White Writing: on the Culture of Letters in South Africa" (
New Haven
1988
;
esseed
)
- "Age of Iron" ("Rauaaeg"; London
1990
; Louna-Aafrika motiivid)
- "Doubling the Point: Essays and Interviews" (
Cambridge (Massachusetts)
1992
; esseed)
- "The Master of Petersburg" ("
Peterburi
meister"; London
1994
; romaan)
- "Giving Offense: Essays on Censorship" (
Chicago
1996
; esseed)
- "Boyhood: Scenes from Provincial Life" ("Poisipolv: stseenid provintsielust"; London
1997
)
- "What is Realism?" (
Bennington
1997; essee)
- "Disgrace" ("Habi"; London 1999; eesti keeles
Vagabund
2003,
Vladimir Indriksoni
tolge, varsid
Harald Rajamets
; tegevus toimub uksildases talus Louna-Aafrikas)
- "The Lives of Animals" (
Princeton
1999)
- "The Humanities in Africa = Die Geisteswissenschaften in Afrika" (
Munchen
2001
)
- "Stranger Shores: Literary Essays, 1986?1999" (London 2001; esseed)
- "Youth" ("Noorpolv"; London
2002
)
- "Elizabeth Costello: Eight Lessons" (London 2003; essee ja ilukirjanduse piiril)