H? Chi Minh
(
19. mai
1890
Ngh? Ani provints
?
2. september
1969
Hanoi
) oli
Vietnami
revolutsionaar ja poliitik,
Vietnami Demokraatliku Vabariigi
peaminister
1945
?1955 ja president
1955
?
1969
.
Ta kuulutas
2. septembril
1945
valja Vietnami DV, lugedes ette Vietnami iseseisvusdeklaratsiooni. Kohe puhkes Vietnami ja
Prantsuse
vaeuksuste vaheline vagivald, mistottu
Briti
kindral
Douglas Gracey
kuulutas valja
sojaseisukorra
.
24. septembril
kutsus H? Chi Minh koos teiste Vietnami DV liidritega ules
uldstreigile
. Veel enne septembri loppu saabus Vietnamisse 200 000-meheline
Hiina
armee, kes kaskis
kommunistliku partei
laiali saata. Sellises olukorras pidi H? Chi Minh, kes alati pidas hiinlasi Vietnamile suuremaks ohuks kui prantslasi,
6. martsil
1946
alla kirjutama lepingule, millega Vietnam sai
autonoomseks
riigiks Indohiina foderatsiooni ja
Prantsusmaa Liidu
koosseisus. Lepingu tulemusena lahkusid Hiina vaed Vietnamist. Parast seda algas ulestous ka Prantsusmaa vastu ja
1954
parast
đi?n Bien Ph? lahingut
, kus Prantsuse vaed purustati, varises
Prantsuse Indohiina
kokku.
Genfi lepinguga
tunnustas Prantsusmaa samal aastal Vietnami iseseisvust.
Vietnami soja
ajal keeldus H? Chi Minh igasugusest kokkuleppest ameeriklastega ja noudis jaigalt mitte midagi vahemat kui koigi voorvagede lahkumist Vietnamist. Tema valitsuse sojaliste operatsioonide taktika abil poordus USA avalik arvamus Vietnami soja vastu ning lopuks tombasid valisriigid oma vaed Vietnamist valja. H? Chi Minh seda kull ise ei nainud, sest suri
1969
79-aastaselt
sudamerabandusse
. Avalikkuse eest hoiti tema surma kaks paeva salajas, et uudis sellest ei langeks kokku Vietnami DV aastapaevaga.
H? Chi Minhi
palsameeritud
surnukeha naidatakse
graniidist
mausoleumis
, mille eeskujuks on
Lenini mausoleum
.
Endine Louna-Vietnami pealinn Saigon nimetati tema jargi
H? Chi Minhiks
.
1961
. aasta novembris kais H? Chi Minh
Moskvas
toimunud
NLKP 22. kongressi
jarel
Tallinnas
, kulastades muuhulgas vastavatud
Tallinna 46. Keskkooli
.
[1]