Ehud Olmert

Allikas: Vikipeedia
Ehud Olmert
Ehud Olmert
12. Iisraeli peaminister
Ametiaeg
14. aprill 2006 ? 31. marts 2009
Eelnev Ari'el Sharon
Jargnev Binyamin Netanyahu
Jeruusalemma linnapea
Ametiaeg
2. november 1993 ? 16. veebruar 2003
Eelnev Teddy Kollek
Jargnev Uri Lupolianski
Isikuandmed
Sunniaeg 30. september 1945 (78-aastane)
Binyamina-Giv'at Ada , Briti Palestiina mandaatterritoorium (tanapaeva Iisrael )
Erakond Likud (1973?2006)
Kadima (2006?)
Abikaasa Aliza Olmert
Lapsed 4 last (teiste seas Shaul ja Dana Olmert
Alma mater Jeruusalemma Heebrea Ulikool

Ehud Olmert ( heebrea ???? ??????; sundinud 30. septembril 1945 Binyaminas Iisraelis ) on Iisraeli poliitik. 14. aprillist 2006 kuni 31. martsini 2009 oli ta Iisraeli peaminister .

Noorpolv [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ehud Olmert sundis Binyamina alevis, mis tema lapsepolves asus Briti Palestiina mandaadi aladel. Olmerti vanaisa sundis Venemaal . Parast Iisraeli riigi loomist 1948 . aastal astusid tema vanemad Mena?em Begini asutatud rahvuslik-konservatiivsesse parteisse Herut . Noor Ehud Olmert kuulus ise Herutiga lahedalt seotud parempoolsesse noorteorganisatsiooni Betar .

Ta lopetas Jeruusalemma Heebrea Ulikooli bakalaureusekraadiga psuhholoogias , filosoofias ja oigusteaduses ning tegutses 1970. aastatest alates juristina .

Kohustuslikku ajateenistust alustas Ehud Olmert Golani brigaadis . Teenistuse ajal sai ta vigastada ja saadeti ravile. Puudutud aja teenis Olmert hiljem tasa Iisraeli kaitsejoudude ajakirja BaMa?ane ajakirjanikuna. Neljanda Iisraeli-Araabia soja ehk Yom Kippuri soja ajal 1973 . aastal oli ta sojakorrespondent Ari'el Sharoni juhitava soomustatud diviisi staabis.

Poliitiline tegevus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aastal 1973 valiti Ehud Olmert parempoolse erakonna Likud nimekirjas esimest korda Iisraeli parlamenti Knessetisse . Hiljem on tal seitsmel korral onnestunud saavutada enda tagasivalimine. Aastatel 1981 ? 1988 kuulus ta valissuhete ja julgeoleku parlamendikomisjoni. Hiljem on ta osalenud ka rahanduse, hariduse ja riigikaitse eelarve komisjonide toos.

Yitzhak Shamiri valitsuses oli Olmert aastatel 1988 ? 1990 portfellita vahemusrahvuste minister ja 1990 ? 1992 tervishoiuminister.

Aastatel 1993 ? 2003 oli Ehud Olmert kaks ametiaega Jeruusalemma linnapea, saades uhtlasi esimeseks Likudi liikmeks sellel ametikohal. Olmert keskendus linna haridussusteemi ja teedevorgu arendamisele, tohustades samaaegselt Jeruusalemma uhistranspordivorgustikku.

Parlamendivalimiste perioodil 2002 ? 2003 vastutas ta Likudi valimiskampaania eest ja oli parast valimisvoitu uks pealabiraakijaid koalitsioonileppe solmimisel. Ari'el Sharon nimetas ta 2003. aastal oma teise valitsuse asepeaministriks ning toostuse, kaubanduse ja tooministriks. Lisaks oli Olmert 2003 ? 2004 ka Iisraeli sideminister.

7. augustil 2005 nimetati ta parast Binyamin Netanyahu tagasiastumist uhtlasi rahandusministri kohusetaitjaks. Peaminister Ari'el Sharoni ustava liitlasena kuulus Olmert nende hulka, kes pooldasid eraldumist Likudist ja uue erakonna moodustamist, et viia ellu peaministri rahuplaan, mis nagi ette Iisraeli asunduste likvideerimise Palestiina territooriumil. 21. novembril 2005 astus ta Ari'el Sharoni uude parteisse Kadima .

Iisraeli peaminister [ muuda | muuda lahteteksti ]

Seoses peaminister Sharoni haigestumisega taitis Olmert alates 4. jaanuarist 2006 Iisraeli peaministri kohuseid ja valiti 16. jaanuaril 2006 ka Kadima partei ajutiseks esimeheks.

28. martsil 2006 toimunud parlamendivalimistel kogus Kadima Ehud Olmerti juhtimisel 29 kohta. Kuigi tulemus oli oodatust norgem, kujunes Kadimast siiski parlamendi suurim erakond ja Olmert alustas labiraakimisi uue koalitsioonivalitsuse moodustamiseks.

11. aprillil 2006 pikendas parlament tema volitusi ajutise peaministrina. Kui 14. aprillil kuulutati Ari'el Sharon pusivalt voimetuks peaministri kohuseid taitma, sai Ehud Olmertist ametlikult Iisraeli 12. peaminister.

4. mail 2006 astus ametisse tema uus koalitsioonivalitsus, kus lisaks Kadima parteile on esindatud ka erakonna Shas , liikumise Gil ? Iisraeli Pensionarid Knessetisse ja Iisraeli Toopartei liikmed. Oktoobris 2006 peetud labiraakimiste tulemusel laiendati 30. oktoobril valitsuskoalitsiooni radikaalse parempoolse parteiga Yisra'el Betenu , mille liidrist Avigdor Liebermanist sai Olmerti valitsuse asepeaminister.

Olmerti valitsuse uks peamisi ulesandeid oli algselt jatkata Iisraeli? Palestiina rahuplaani elluviimist, mis sai tosise tagasiloogi seoses aarmusliku islamiliikumise ?am?s tousuga Palestiina Omavalitsuse etteotsa parast valimisi jaanuaris 2006.

2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis 2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt

Kui 25. juunil 2006 roovisid tundmatu Palestiina relvaruhmituse liikmed Iisraeli armee kaprali Gil'ad Shaliti , tuli Olmerti valitsusel rahuplaani elluviimise asemel asuda koigi vahenditega voitlema Iisraeli kodaniku vabastamise eest. Diplomaatilised katsed Shaliti vabastada nurjusid palestiinlaste ebarealistlike noudmiste tottu ja 28. juunil alustas Iisraeli armee ohurunnakuid Gaza tsoonis , mis toi omakorda kaasa palestiinlaste raketirunnakud Iisraeli linnade pihta ja arvukad tsiviilohvrid molemal poolel.

Sojaline konflikt laienes veelgi, kui sojategevusse sekkusid 12. juulil 2006 Liibanoni territooriumil tegutseva islamiliikumise ?izb All?h voitlejad, tulistades Iisraeli aladele rakette ja vottes pantvangi veel kaks Iisraeli sodurit. Samal paeval alustas Iisrael sojalist vastuoperatsiooni, runnates ?izb All?hi positsioone Liibanonis lennukite ja rakettidega. 19. juulil viidi Liibanoni ka Iisraeli maavaed.

Vaatamata ulatuslikele sojalistele operatsioonidele, milles hukkus sadu Liibanoni tsiviilisikuid, ei onnestunud Iisraeli armeel vabastada roovitud sodureid ega peatada ka islamiliikumise ?izb All?h runnakuid Iisraeli territooriumile. URO initsiatiivil ja rahvusvahelise kogukonna toetusel kehtestati 14. augustil 2006 vaherahu, mille tulemusena peatas Iisrael runnakud Liibanoni aladele ja viis Louna-Liibanonist oma maavaed valja. Viimased Iisraeli vaeuksused lahkusid Liibanoni aladelt alles 1. oktoobril 2006.

Konflikti tulemusel karmistas Ehud Olmerti kabinet ka oma poliitikat Palestiina Omavalitsuse suhtes, arreteerides mitmed korged Palestiina valitsusametnikud ja parlamendiliikmed, ning kulmutades uhepoolse kava juudi asunduste likvideerimiseks Jordani joe laanekaldal.

Pikemas perspektiivis viis konflikt Olmerti populaarsuse langemiseni Iisraelis. Mitmed poliitikud ja ametnikud on alates sellest ajast kutsunud teda tagasi astuma, sealhulgas ka tema enda personaliulem Moshe Ya'alon .

1. mail 2007 avaldatud Iisraeli-Liibanoni konflikti uurimiskomisjoni eelaruande kohaselt oli Olmert vahemalt osaliselt vastutav konflikti ebaonnestunud lahendamise eest. Samal paeval parast aruande avaldamist toimus Tel Avivis 100 000 osavotjaga meeleavaldus, kus Olmertit kutsuti ules ametist lahkuma. Samal kuul labi viidud avaliku arvamuse kusitluste kohaselt toetas Olmertit veel ainult 3 protsenti elanikkonnast.

Iraani aatomiprogrammi kusimus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alates detsembrist 2006 on Olmert votnud karmilt sona Iraani aatomienergiaprogrammi kusimuses, mida Iisraelis kasitletakse reaalse ohuna riigi julgeolekule. 8. detsembril 2006 avaldas ta kohtumisel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga soovi Iraani suhtes taiendavate majandussanktsioonide kehtestamiseks URO Julgeolekunoukogu poolt. Jargmisel paeval, enne oma ametlikku visiiti Saksamaale , teatas Olmert, et ei valista ennetava sojalise loogi andmist Iraanile ja noudis rahvusvahelise kogukonna aktiivsemat sekkumist.

Suudistused korruptsioonis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ehud Olmertit on tema ametiajal korduvalt suudistatud korruptsioonis.

16. jaanuaril 2007 algatati tema suhtes uurimine seoses rahandusettevotte Bank Leumi muugiga. Oletati, et Olmert oli Iisraeli rahandusministrina uritanud riigihanget suunata oma lahedase sobra, kinnisvaraettevotja Frank Lowy kasuks. Politsei ei suutnud aga leida piisavalt toendusmaterjali ja Olmert paases ametliku suudistuse esitamisest.

Mais 2008 joudis avalikkusesse informatsioon, et Olmert on taas uurimise all kahtlustatuna altkaemaksu votmises. Peaministrit suudistati arimees Morris Talanskylt pistise votmises ajal, mil ta kandideeris Jeruusalemma linnapeaks ja erakonna Likud esimehe kohale. Ta ise lukkas koik suudistused kindlameelselt tagasi. 23. mail 2008 kuulasid inspektorid Olmerti tema kodus ule ja 27. mail tunnistas Talansky ise kohtus, et on andnud Olmertile viimase 15 aasta kestel umbrikes 150 000 USA dollarit .

Tagasiastumine [ muuda | muuda lahteteksti ]

30. juulil 2008 teatas Ehud Olmert lopuks, et ei kavatse kandideerida sama aasta septembris toimuvatel erakonna Kadima sisevalimistel partei esimehe ametikohale ja astub parast uue esimehe valimist ka peaministri ametist tagasi. Olmerti otsusele avaldasid teiste seas tunnustust ka tema valitsuse ministrid Tzipi Livni ja Ehud Barak . Opositsioonilise Likudi partei esimees ja endine peaminister Binyamin Netanyahu kutsus aga ules korraldama erakorralisi parlamendivalimisi, nimetades Kadima juhitud valitsust labikukkunuks.

17. septembril 2008 valiti Kadima sisevalimistel erakonna uueks esimeheks Olmerti valitsuse valis- ja asepeaminister Tzipi Livni, kellest loodeti Olmertile jarglast ka peaministri toolil.

21. septembril 2008 esitas Olmert president Shim'on Peresele ametliku tagasiastumispalve, mille president rahuldas. Ometi ei onnestunud Tzipi Livnil uut valitsust moodustada ja 10. veebruariks 2009 maarati ennetahtaegsed parlamendivalimised , Olmert jatkas aga ametis peaministri kohusetaitjana.

Parast valimisi tegi president Peres 20. veebruaril 2009 ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks erakonna Likud esimehele Binyamin Netanyahule. Netanyahu esitas oma valitsuskabineti parlamendile kinnitamiseks 31. martsil 2009 ja astus samal paeval ametisse, millega loppesid ka Ehud Olmerti volitused peaministrina.

Elu parast poliitilist karjaari [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast peaministri ametist lahkumist on Olmerti tervis halvenenud. Oktoobris 2007 oli ta avalikult teatanud, et kannatab eesnaarmevahi all ja aprillis 2009 kinnitas tema pressiesindaja, et Olmerti vahk on progresseerunud.

Samal ajal on jatkunud Ehud Olmertiga seotud korruptsiooniskandaalid.

Perekond [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ehud Olmerti abikaasa Aliza on kirjanik ja kunstnik. Neil on neli bioloogilist ja uks adopteeritud laps.

Olmertite vanim tutar Mikhal on psuhholoogia magister, tutar Danna kirjanduse oppejoud Tel Avivi Ulikoolis . Vanem poeg Sha'ul elab oma abikaasaga New Yorgis ja noorem poeg Ari'el opib Sorbonne 'is prantsuse kirjandust . Nende adopteeritud tutre nimi on Shuli.

Tookaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]


Eelnev
Ari'el Sharon 		Iisraeli peaminister
2006 ? 2009 		Jargnev
Binyamin Netanyahu ?
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ehud_Olmert&oldid=6634299 "