Ehud Olmert
(
heebrea
???? ??????; sundinud
30. septembril
1945
Binyaminas
Iisraelis
) on
Iisraeli
poliitik.
14. aprillist
2006
kuni
31. martsini
2009
oli ta
Iisraeli peaminister
.
Ehud Olmert sundis
Binyamina
alevis, mis tema lapsepolves asus
Briti Palestiina mandaadi
aladel. Olmerti vanaisa sundis
Venemaal
. Parast Iisraeli riigi loomist
1948
. aastal astusid tema vanemad
Mena?em Begini
asutatud rahvuslik-konservatiivsesse parteisse
Herut
. Noor Ehud Olmert kuulus ise Herutiga lahedalt seotud parempoolsesse noorteorganisatsiooni
Betar
.
Ta lopetas
Jeruusalemma Heebrea Ulikooli
bakalaureusekraadiga
psuhholoogias
,
filosoofias
ja
oigusteaduses
ning tegutses
1970. aastatest
alates
juristina
.
Kohustuslikku ajateenistust alustas Ehud Olmert
Golani brigaadis
. Teenistuse ajal sai ta vigastada ja saadeti ravile. Puudutud aja teenis Olmert hiljem tasa
Iisraeli kaitsejoudude
ajakirja
BaMa?ane
ajakirjanikuna.
Neljanda Iisraeli-Araabia soja
ehk Yom Kippuri soja ajal
1973
. aastal oli ta sojakorrespondent
Ari'el Sharoni
juhitava soomustatud diviisi staabis.
Aastal
1973
valiti Ehud Olmert parempoolse erakonna
Likud
nimekirjas esimest korda Iisraeli parlamenti
Knessetisse
. Hiljem on tal seitsmel korral onnestunud saavutada enda tagasivalimine. Aastatel
1981
?
1988
kuulus ta valissuhete ja julgeoleku parlamendikomisjoni. Hiljem on ta osalenud ka rahanduse, hariduse ja riigikaitse eelarve komisjonide toos.
Yitzhak Shamiri
valitsuses oli Olmert aastatel
1988
?
1990
portfellita vahemusrahvuste minister ja
1990
?
1992
tervishoiuminister.
Aastatel
1993
?
2003
oli Ehud Olmert kaks ametiaega
Jeruusalemma
linnapea, saades uhtlasi esimeseks Likudi liikmeks sellel ametikohal. Olmert keskendus linna haridussusteemi ja teedevorgu arendamisele, tohustades samaaegselt Jeruusalemma uhistranspordivorgustikku.
Parlamendivalimiste
perioodil
2002
?
2003
vastutas ta Likudi valimiskampaania eest ja oli parast valimisvoitu uks pealabiraakijaid koalitsioonileppe solmimisel. Ari'el Sharon nimetas ta 2003. aastal oma teise valitsuse asepeaministriks ning toostuse, kaubanduse ja tooministriks. Lisaks oli Olmert
2003
?
2004
ka Iisraeli sideminister.
7. augustil
2005
nimetati ta parast
Binyamin Netanyahu
tagasiastumist uhtlasi rahandusministri kohusetaitjaks. Peaminister Ari'el Sharoni ustava liitlasena kuulus Olmert nende hulka, kes pooldasid eraldumist Likudist ja uue erakonna moodustamist, et viia ellu peaministri rahuplaan, mis nagi ette Iisraeli asunduste likvideerimise
Palestiina
territooriumil.
21. novembril
2005 astus ta Ari'el Sharoni uude parteisse
Kadima
.
Seoses peaminister Sharoni haigestumisega taitis Olmert alates
4. jaanuarist
2006
Iisraeli peaministri kohuseid ja valiti
16. jaanuaril
2006
ka
Kadima
partei ajutiseks esimeheks.
28. martsil
2006
toimunud parlamendivalimistel kogus Kadima Ehud Olmerti juhtimisel 29 kohta. Kuigi tulemus oli oodatust norgem, kujunes Kadimast siiski parlamendi suurim erakond ja Olmert alustas labiraakimisi uue koalitsioonivalitsuse moodustamiseks.
11. aprillil
2006
pikendas parlament tema volitusi ajutise peaministrina. Kui
14. aprillil
kuulutati Ari'el Sharon pusivalt voimetuks peaministri kohuseid taitma, sai Ehud Olmertist ametlikult Iisraeli 12. peaminister.
4. mail
2006
astus ametisse tema uus koalitsioonivalitsus, kus lisaks Kadima parteile on esindatud ka erakonna
Shas
, liikumise
Gil ? Iisraeli Pensionarid Knessetisse
ja
Iisraeli Toopartei
liikmed. Oktoobris 2006 peetud labiraakimiste tulemusel laiendati
30. oktoobril
valitsuskoalitsiooni radikaalse parempoolse parteiga
Yisra'el Betenu
, mille liidrist
Avigdor Liebermanist
sai Olmerti valitsuse asepeaminister.
Olmerti valitsuse uks peamisi ulesandeid oli algselt jatkata Iisraeli?
Palestiina
rahuplaani elluviimist, mis sai tosise tagasiloogi seoses aarmusliku islamiliikumise
?am?s
tousuga Palestiina Omavalitsuse etteotsa parast valimisi jaanuaris 2006.
2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
-
Pikemalt artiklis
2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt
Kui
25. juunil
2006 roovisid tundmatu
Palestiina
relvaruhmituse liikmed
Iisraeli
armee kaprali
Gil'ad Shaliti
, tuli Olmerti valitsusel rahuplaani elluviimise asemel asuda koigi vahenditega voitlema Iisraeli kodaniku vabastamise eest. Diplomaatilised katsed Shaliti vabastada nurjusid palestiinlaste ebarealistlike noudmiste tottu ja
28. juunil
alustas Iisraeli armee ohurunnakuid
Gaza tsoonis
, mis toi omakorda kaasa palestiinlaste raketirunnakud Iisraeli linnade pihta ja arvukad tsiviilohvrid molemal poolel.
Sojaline konflikt laienes veelgi, kui sojategevusse sekkusid
12. juulil
2006
Liibanoni
territooriumil tegutseva islamiliikumise
?izb All?h
voitlejad, tulistades Iisraeli aladele rakette ja vottes pantvangi veel kaks Iisraeli sodurit. Samal paeval alustas Iisrael sojalist vastuoperatsiooni, runnates ?izb All?hi positsioone Liibanonis lennukite ja rakettidega.
19. juulil
viidi Liibanoni ka Iisraeli maavaed.
Vaatamata ulatuslikele sojalistele operatsioonidele, milles hukkus sadu Liibanoni tsiviilisikuid, ei onnestunud Iisraeli armeel vabastada roovitud sodureid ega peatada ka islamiliikumise ?izb All?h runnakuid Iisraeli territooriumile.
URO
initsiatiivil ja rahvusvahelise kogukonna toetusel kehtestati
14. augustil
2006 vaherahu, mille tulemusena peatas Iisrael runnakud Liibanoni aladele ja viis Louna-Liibanonist oma maavaed valja. Viimased Iisraeli vaeuksused lahkusid Liibanoni aladelt alles
1. oktoobril
2006.
Konflikti tulemusel karmistas Ehud Olmerti kabinet ka oma poliitikat Palestiina Omavalitsuse suhtes, arreteerides mitmed korged Palestiina valitsusametnikud ja parlamendiliikmed, ning kulmutades uhepoolse kava juudi asunduste likvideerimiseks Jordani joe laanekaldal.
Pikemas perspektiivis viis konflikt Olmerti populaarsuse langemiseni Iisraelis. Mitmed poliitikud ja ametnikud on alates sellest ajast kutsunud teda tagasi astuma, sealhulgas ka tema enda personaliulem
Moshe Ya'alon
.
1. mail
2007
avaldatud Iisraeli-Liibanoni konflikti
uurimiskomisjoni
eelaruande kohaselt oli Olmert vahemalt osaliselt vastutav konflikti ebaonnestunud lahendamise eest. Samal paeval parast aruande avaldamist toimus
Tel Avivis
100 000 osavotjaga meeleavaldus, kus Olmertit kutsuti ules ametist lahkuma. Samal kuul labi viidud avaliku arvamuse kusitluste kohaselt toetas Olmertit veel ainult 3 protsenti elanikkonnast.
Alates detsembrist 2006 on Olmert votnud karmilt sona
Iraani
aatomienergiaprogrammi kusimuses, mida Iisraelis kasitletakse reaalse ohuna riigi julgeolekule.
8. detsembril
2006
avaldas ta kohtumisel
Venemaa
presidendi
Vladimir Putiniga
soovi Iraani suhtes taiendavate majandussanktsioonide kehtestamiseks
URO Julgeolekunoukogu
poolt. Jargmisel paeval, enne oma ametlikku visiiti
Saksamaale
, teatas Olmert, et ei valista ennetava sojalise loogi andmist Iraanile ja noudis rahvusvahelise kogukonna aktiivsemat sekkumist.
Ehud Olmertit on tema ametiajal korduvalt suudistatud korruptsioonis.
16. jaanuaril
2007
algatati tema suhtes uurimine seoses rahandusettevotte
Bank Leumi
muugiga. Oletati, et Olmert oli Iisraeli rahandusministrina uritanud riigihanget suunata oma lahedase sobra, kinnisvaraettevotja
Frank Lowy
kasuks. Politsei ei suutnud aga leida piisavalt toendusmaterjali ja Olmert paases ametliku suudistuse esitamisest.
Mais
2008
joudis avalikkusesse informatsioon, et Olmert on taas uurimise all kahtlustatuna altkaemaksu votmises. Peaministrit suudistati arimees
Morris Talanskylt
pistise votmises ajal, mil ta kandideeris
Jeruusalemma
linnapeaks ja erakonna
Likud
esimehe kohale. Ta ise lukkas koik suudistused kindlameelselt tagasi.
23. mail
2008
kuulasid inspektorid Olmerti tema kodus ule ja
27. mail
tunnistas Talansky ise kohtus, et on andnud Olmertile viimase 15 aasta kestel umbrikes 150 000
USA dollarit
.
30. juulil
2008
teatas Ehud Olmert lopuks, et ei kavatse kandideerida sama aasta septembris toimuvatel erakonna
Kadima
sisevalimistel partei esimehe ametikohale ja astub parast uue esimehe valimist ka peaministri ametist tagasi. Olmerti otsusele avaldasid teiste seas tunnustust ka tema valitsuse ministrid
Tzipi Livni
ja
Ehud Barak
. Opositsioonilise
Likudi
partei esimees ja endine peaminister
Binyamin Netanyahu
kutsus aga ules korraldama erakorralisi parlamendivalimisi, nimetades Kadima juhitud valitsust labikukkunuks.
17. septembril
2008
valiti Kadima sisevalimistel erakonna uueks esimeheks Olmerti valitsuse valis- ja asepeaminister Tzipi Livni, kellest loodeti Olmertile jarglast ka peaministri toolil.
21. septembril
2008
esitas Olmert president
Shim'on Peresele
ametliku tagasiastumispalve, mille president rahuldas. Ometi ei onnestunud Tzipi Livnil uut valitsust moodustada ja
10. veebruariks
2009
maarati
ennetahtaegsed parlamendivalimised
, Olmert jatkas aga ametis peaministri kohusetaitjana.
Parast valimisi tegi president Peres
20. veebruaril
2009 ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks erakonna Likud esimehele Binyamin Netanyahule. Netanyahu esitas oma valitsuskabineti parlamendile kinnitamiseks
31. martsil
2009 ja astus samal paeval ametisse, millega loppesid ka Ehud Olmerti volitused peaministrina.
Parast peaministri ametist lahkumist on Olmerti tervis halvenenud. Oktoobris
2007
oli ta avalikult teatanud, et kannatab
eesnaarmevahi
all ja aprillis
2009
kinnitas tema pressiesindaja, et Olmerti vahk on progresseerunud.
Samal ajal on jatkunud Ehud Olmertiga seotud korruptsiooniskandaalid.
Ehud Olmerti abikaasa Aliza on kirjanik ja kunstnik. Neil on neli bioloogilist ja uks adopteeritud laps.
Olmertite vanim tutar Mikhal on
psuhholoogia
magister, tutar Danna
kirjanduse
oppejoud
Tel Avivi Ulikoolis
. Vanem poeg Sha'ul elab oma abikaasaga
New Yorgis
ja noorem poeg Ari'el opib
Sorbonne
'is
prantsuse kirjandust
. Nende adopteeritud tutre nimi on Shuli.
- 1973
. aastast Iisraeli parlamendi (Knesseti) liige
- 1988
?
1990
Iisraeli portfellita vahemusrahvuste minister
- 1990
?
1992
Iisraeli tervishoiuminister
- 1993
?
2003
Jeruusalemma linnapea
- 2003
?
2004
Iisraeli sideminister
- 2003
?
2005
Iisraeli toostuse, ehituse ja toominister
- 2003
?
2006
Iisraeli asepeaminister
- 2005
?
2006
Iisraeli rahandusministri kohusetaitja
- 2006
Iisraeli peaministri kohusetaitja
- 2006
?
2009
Iisraeli peaminister
- 2006
?
2008
partei Kadima esimees