Arnold Meri

Allikas: Vikipeedia
Arnold Meri
Arnold Meri (2008)
Sunniaeg 1. juuli 1919
Sunnikoht Tallinn Eesti Vabariik
Surmaaeg 27. marts 2009
Erakond ELKNU / EK(b)P
Amet 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse 415. sidepataljoni opperoodu politruki asetaitja
8. Eesti Korpuse staabi poliitosakonna ulema asetaitjana komsomolitoo alal
ELKNU Keskkomitee I sekretar (1945?1949)
EK(b)P Keskkomitee liige (1948?1950)
Eesti NSV haridusministri asetaitja
Oppeasutus NLKP KK Korgem Parteikool

Arnold Meri ( 1. juuli 1919 Tallinn ? 27. marts 2009 Tallinn [1] ) oli eestlasest II maailmasoja veteran ja Eesti NSV poliitikategelane. Arnold Meri on maetud Tallinna Liiva kalmistule.

Ta oli esimene eestlasest Noukogude Liidu kangelane . 2000. aastatel anti ta kohtu alla suudistatuna genotsiidis eestlaste vastu ( martsikuuditamine ).

Lapsepolv ja karjaari algus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Arnold Mere isa oli eestlane Konstantin Meri ja ema Peterburi saksa kaupmehe tutar Olga Danndorff. [2] 1926 . aastal emigreerus perekond isa ettevotmisel Eestist Jugoslaaviasse , kus asus Noukogude Venemaalt parast Vene kodusoda lahkunud ja organiseerunud valgekaartlaste keskus. Arnoldi isa tootas Jugoslaavias kokana ja ema majateenijana.

Jugoslaavias ristiti Arnold vene oigeusu kommete kohaselt ning ta sai uue oigeuskliku nime Adrian. Ta lopetas vene algkooli Skopjes ja 1938. aastal vene-serbia gumnaasiumi Belgradis . [3] Parast gumnaasiumi lopetamist siirdus A. Mere pere tagasi Eestisse ning Arnold asus toole F. Krulli masinatehasesse treialiopilasena, varsti aga kutsuti ta aega teenima Eesti kaitsevakke auto-tankirugementi . 1940 . aasta juulis valiti ta Tallinna komsomoliorganisatsiooni linnakomitee koosseisu. ELKNU Keskkomitee ulesandel juhtis sodurite burood, mille ulesanne oli luua komsomoliorganisatsioonid sojavaeosades. Parast Eesti Kaitsevae likvideerimist ja vaeosade liitmist Punaarmeega saadeti Arnold Meri 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse 415. sidepataljoni opperoodu politruki asetaitjaks.

Tegevus Teise maailmasoja ajal [ muuda | muuda lahteteksti ]

Teise maailmasoja alguses taganes Meri koos 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse vaeosadega Porhovi piirkonda, kus kaitselahingutes sai 415. sidepataljoni raadioroodu politruki asetaitjana Porhovi lahedal lahingus neli korda haavata. Ametliku versiooni jargi jatkas ta kaitse organiseerimist ning sai selle eest Noukogude Liidu kangelase aunimetuse, mis anti talle NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidiumi seadlusega 15. augustil 1941 . 1949 . aastal sai Meri Lenini ordeni .

Teise maailmasoja lopetas Meri staabitool, 8. Eesti Korpuse staabis, korpuse poliitosakonna ulema asetaitjana komsomolitoo alal.

Alternatiivsed versioonid autasustamise teemal [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ajakirjanikud Pekka Erelt ja Mihkel Karmas , kelle uurimistood pohinevad toonaste sundmuste tunnistaja Kustav Sepaste malestustel, on seisukohal, et Arnold Mere kangelaslugu on fiktsioon, mis oli tingitud sellest, et tegelik kangelane ei olnud ideoloogiliselt nii sobiv. [4]

Mitme tunnistaja sonul anti soja paevil Noukogude Liidu kangelase nimetus pahatihti pigem lahtudes poliitiliselt laitmatust taustast kui tegelikest sangaritegudest. Arnold Meri oli esimene eestlane, kes sai Punaarmee 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse voitlejana Noukogude Liidu kangelase nimetuse 22. laskurkorpuse staabi kaitselahingu juhtimise eest 17. juulil 1941. Meri osales kull lahingus ja sai neli korda haavata, aga tegelikult juhtis lahingut Arnold Isotamm . Parast soja loppu vaidetavalt pihtis Isotamm oma kolleegidele, et talle oldi juba valmis medalit rinda panema, kui selgus, et ta oli enne soda Eesti kaitsevae ohvitser. Orden ja kangelase aunimetus anti hoopis vaeuksuse komsomolisekretarile Arnold Merele. [5]

Kustav Sepaste malestuste jargi juhtis kaitselahingut tegelikult kapten Georg Loog , kuid endise Eesti Vabariigi ohvitserina ja parteituna ei kolvanud ta kangelaseks. [6]

Tegevus parast Teist maailmasoda [ muuda | muuda lahteteksti ]

Meri annab intervjuud Tallinna Saksa vagedest vabastamise 64. aastapaeval

Parast Teist maailmasoda kuulus Meri ELKNU Keskkomitee esimese sekretarina Eesti NSV Siseministeeriumi Havituspataljonide keskstaapi [7] koos tuntud kommunistide Nikolai Karotamme , Aleksander Resevi , Boris Kummi ja Arnold Veimeriga . [8]

Arnold Meri oli 1949 . aastal EK(b)P Keskkomitee liige (1948?1950), ULKNU Keskkomitee liige ja ELKNU Keskkomitee esimene sekretar (1945?1949). [9]

1951 . aasta detsembris parteisiseste repressioonide kaigus [10] jaeti ta ilma sojavaelistest autasudest ja Noukogude Liidu kangelase tahest ning vahistamist kartes lahkus Magi-Altaisse , kus tootas kuni rehabiliteerimiseni 1956 . aastal.

Meri lopetas 1959 NLKP KK Korgema Parteikooli ning sai 1961 . aastal Eesti NSV haridusministri asetaitjaks. Ta oli NSV Liidu Ulemnoukogu teise koosseisu liige. 1985 ? 1990 oli ta Eesti NSV Ulemnoukogu XI koosseisu liige.

Meri ei ole kunagi varjanud, et tema hinnangul oli Noukogude voim maailma parim riigikord. Ta on ka valjendanud seisukohta, et omas ajas vois kuuditamine olla voimu oigustatud reaktsioon rahva vaenulikule suhtumisele. [9]

Kriminaalasi [ muuda | muuda lahteteksti ]

1995. aastal algatati kriminaalasi Eestis toimunud kuuditamiste uurimiseks.

2007 . aasta augusti keskel joudis kohtusse kriminaalasi, milles Arnold Merd suudistatakse inimsusvastases kuriteos , nimelt genotsiidis . Suudistuse jargi osales ta 1949. aasta martsikuuditamise ettevalmistamisel Hiiumaal ning juhtis ja kontrollis kuuditamise labiviimist. [9]

Laane ringkonnaprokuratuuri prokuror Sirje Hunt vaitis: "Meil on kindlaid toendeid, et Meri osales aktiivselt Hiiumaal kuuditamise ettevalmistamisel ja aitas julgeolekuorganitel seda labi viia. Partei volinikuna oli ta uks operatsiooni koordinaatoritest, kes saabus Hiiumaale ulesande taitmiseks kohale juba nadalapaevad enne 25. martsi." Hunt ootas kohtusse 80 tunnistajat. [9]

Kohtuprotsess tema ule algas 20. mail 2008 Kardlas . Lopuni kohtuprotsess ei joudnud Meri surma tottu 2009. aasta martsis.

Arnold Meri koos Johan Backmaniga

Kohtus Meri ennast suudi ei tunnistanud. Nii enne kui parast kohtuprotsessi algust oli ta seisukohal, et tal oli nendes sundmustes passiivne roll. "On ju selge, et ma osalesin Hiiumaal toimunud kuuditamises. Ainult mitte selles rollis, mida mulle suuks pannakse. Uurimine on kestnud 12 aastat ning seda on kajastatud meedias alates 1988 . aastast. Kohe alguses ma raakisin siiralt, varjamata, kuidas see oli." [9]

"Tanane suudistusakt ei sisalda uhtegi uut sona vorreldes sellega, mis oli teada 19 aastat tagasi. 1949. aastal olin ma Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee volinik ja pidin kontrollima seaduse jargimist valjasaatmisel. Muidugi olid kone all tolle aja seadused, mitte praegused," raakis Meri 2007. aasta augusti lopus mitmes Eesti ajakirjandusvaljaandes. [9]

Moni aasta varem oli ta oma passiivset rolli pisut lahemalt selgitanud. Tema sonul pidi ta parteivolinikuna Hiiumaal kontrollima, et julgeolek suhtleks kuuditavatega korrektselt, ei uletaks oma volitusi ja et inimestel oleks kaasavoetava vara pakkimiseks piisavalt aega. [9]

Tollal kehtis Eestimaa Kommunistliku Partei keskkomitee esimese sekretari Nikolai Karotamme noue kontrollida sedagi, kas koik kuuditatavad on vastavasse nimekirja kantud pohjendatult. Mere vaitel polnud seda nouet voimalik taita. [9]

25. martsil 1949 palus Meri Balti laevastikul saata sadamasse kuuditatavate transpordiks sobilik laev . Mere sonul olevat see ainus tegevus, mida saaks tolgendada aktiivse kaasaaitamisena kuuditamisele. Meri pohjendas seda sooviga tagada kuuditavatele inimlik kohtlemine. [9]

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Talle on antud jargmised autasud ja aunimetused: [11]

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Arnold Meri oli president Lennart Meri onupoeg.

Arnold Mere auks kavatsetakse nimetada uks uutest tanavatest Venemaal Gorno-Altaiskis . [13] [14]

Arnold Mere nime sai keskkool Pihkva oblasti Porhovi rajoonis Polonoje alevikus. [15]

Arnold Mere nime sai tanav Pihkva oblasti Porhovis . [16]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ "Suri Arnold Meri" . Eesti Rahvusringhaaling . 28. marts 2009 . Vaadatud 23.08.2021 .
  2. ↑ Tarmo Vahter , Lennart Meri. Kolmandat polve poliitik. Tallinn 2009, lk 20.
  3. ↑ СВЯЗИСТЫ ? ГЕРОИ СОВЕТСКОГО СОЮЗА, https://web.archive.org/web/20070927225549/http://vkmtuci.edu.mhost.ru/svjaz/svjaz2e1.htm
  4. ↑ Pekka Erelt (18. november 2003). "Voorad suled" . Eesti Ekspress . Vaadatud 23.08.2021 .
  5. ↑ Mihkel Karmas (13. detsember 2001). "Sojasangar peidab end mineviku eest" . Eesti Ekspress . Vaadatud 23.08.2021 .
  6. ↑ Pekka Erelt (18. marts 2004). "Kangelased ja muinasjutukangelased" . Eesti Ekspress . Vaadatud 23.08.2021 .
  7. ↑ DOKUMENTE METSAVENDLUSEST JA VASTUPANULIIKUMISEST EESTIS. Akadeemia nr 4 1992 lk 835, ENSV SARKi HAVITUSPATALJONIDE KESKSTAABI KASKKIRI NR. 1
  8. ↑ Pekka Erelt (20. veebruar 2007). " "Pane raisale nii et aitab!" " . Eesti Ekspress . Vaadatud 23.08.2021 .
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 9,5 9,6 9,7 9,8 " Kes? Mis? Kus? " 2008 , lk. 170?171.
  10. ↑ "Зеркало эстонской революции" . Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2015 . Vaadatud 22. detsembril 2009 .
  11. ↑ Герой Советского Союза Мери Арнольд Константинович
  12. ↑ Eesti Noukogude Entsuklopeedia, 5. koide, Tallinn 1973, lk 139.
  13. ↑ "Госдума призывает Европу "остановить судилище" над Арнольдом Мери. В РФ именем преследуемого Героя уже называют улицы" (vene).
  14. ↑ "Altaisse tuleb Arnold Meri tanav" . Ohtuleht . 30. marts 2009 . Vaadatud 23.08.2021 .
  15. ↑ "Школа в Псковской области будет носить имя Арнольда Мери" . regnum.ru . 31. august 2009 . Vaadatud 23.08.2021 .
  16. ↑ Борис Шерстнев (30. august 2018). "Улицы Героев. Улица в Порхове названа в честь первого эстонца, удостоенного звания Героя Советского Союза, Арнольда Мери" . Ulevenemaaline Riiklik Ringhaalingukompanii . Originaali arhiivikoopia seisuga 16.01.2021 . Vaadatud 23.08.2021 .

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arnold_Meri&oldid=6618424 "