Vassili Blucher

Allikas: Vikipeedia
Vassili Blucher
Sunniaeg 1. detsember 1889
Robinski maakond Jaroslavli kubermang
Surmaaeg 9. november 1938
Moskva
Teenistus Venemaa keisririigi Vene keiserlik armee
Vene SFNV Punaarmee
Kaug-Ida Vabariigi Rahvarevolutsiooniline armee
NSV Liidu Punaarmee
Auaste Noukogude Liidu marssal
Autasud Puha Georgi orden (1914)
Punalipu orden (1919)
Punalipu orden (1921)
Punalipu orden (1921)
Punalipu orden (1928)
Punalipu orden (1928)
Punatahe orden ( 1930 )

Blucher (1922)

Vassili Konstantinovit? Blucher ( vene keeles Василий Константинович Блюхер ) ( 1. detsember (19. november) 1889 Bar?t?inka kula Robinski maakond Jaroslavli kubermang ? 9. november 1938 Moskva NSV Liit ) oli Noukogude Liidu sojavaelane, uks viiest esimesest Noukogude Liidu marssalist ( 1935 ).

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vassili Blucher sundis 1889 . aastal Jaroslavli kubermangus Robinski maakonnas Bar?t?inka kulas talupoja perekonnas. Tema vanavanaisa oli parisorine talupoeg ja osales Krimmi sojas ( 1853 ? 1856 ). Sojast naasnud, sai ta huudnime Blucher Preisimaa feldmarssali Gebhard Leberecht von Blucheri jargi. Hiljem muutus huudnimi ametlikuks perekonnanimeks.

Vassili Blucher oppis kaks aastat kohalikus kirikukoolis, kuid elatise teenimiseks suundus varsti toootsinguil Peterburi, kus asus toole kaupmees Klot?kovi manufaktuuri poodi ja seejarel toolisena Prantsuse-Vene tehasesse. 1910. aastal asus ta toole treialina Moti?t?inki vagunitehasesse, kus vahistati streigiuleskutsete eest. Suudimoistetuna asus 2 aastat ja 8 kuut Butorka vanglas . Parast vanglast vabanemist oppis ?anjavski rahvaulikooli ettevalmistuskursustel.

1914 . aastal alanud Esimese maailmasojas saadeti V. Blucher rindele reamehena 19. Kostroma polguga. Esimese maailmasojas tegutses luurajana ning autasustati Puha Georgi orden ning parast kasivoitlust Stradomka juures ulendati ta allohvitseriks . 1915. aastal 8. jaanuaril sai ta Ternopoli lahedal granaadikillust raskesti haavata, parast hospidalist paasemist demobiliseeriti ta koos pensioniga vigastuste tottu.

1916. aastal liitus V. Blucher bol?evike poliitilise liikumisega ja 1917. aastal parast veebruarirevolutsiooni asus Samaras asuvasse 102. tagavara kutipolku. V. Blucher valiti polgus polgukomitee esimeheks ning arendas polgus revolutsioonilist agitatsioonitegevust .

Venemaa kodusojas [ muuda | muuda lahteteksti ]

Venemaa kodusoja ajal oli V. Blucher Uurali rinde juhataja, parast 1918. aastal idarinde piirkonnas 10 000 punaste partisanide vaekoondise reidi valgekaartlaste tagalas ning 15 000-kilomeetrise reidi tegemist esitati ta esimese Vene SFNV ordeni Punalipu ordeniga autasustamiseks.

Aastail 1921 ? 1922 oli V. Blucher Kaug-Ida Vabariigi sojavae rahvakomissar ja rahvarevolutsioonilise armee ulemjuhataja.

Parast kodusoda [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aastatel 1923 ? 1927 oli V. Blucher peamine Noukogude sojaline nouandja Hiina revolutsioonilise valitsuse juures Kantonis . 1929 ? 1938 oli ta Kaug-Ida Eriarmee juhataja.

Blucher arreteeriti 22. oktoobril 1938 ja piinati surnuks. Postuumselt, 10. martsil 1939 voeti talt Noukogude Liidu marssali auaste ara ning ta moisteti surma spionaa?i eest Jaapani kasuks ja osaluse eest parempoolses Noukogude-vastases organisatsioonis. Kuna Blucherit avalikult surma ei moistetud, arvati valismaal veel 1941. aastal, et ta on elus ja teenib endiselt Punaarmees korgel kohal [1] .

Blucher rehabiliteeriti 1956 nagu teisedki tema ellujaanud perekonnaliikmed.

NSV Liidu esimesed viis marssalit (vasakult paremale): istuvad Tuhhat?evski , Voro?ilov , Jegorov , seisavad Budjonnoi ja Blucher

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Teda autasustati kahe Lenini ordeniga ( 1931 ja 1938 ), viie Punalipu ordeniga ( 1919 , kaks korda 1921 ja kaks korda 1928 ), Punatahe ordeniga ( 1930 ), medaliga "20 aastat tooliste ja talupoegade Punaarmeed " (1938) ning rinnamargiga "5 aastat T?ekaad - GPU -d" ( 1932 ).

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vassili Blucher oli kolm korda abielus. Tema esimesed abikaasad Galina Pokrovskaja ja Galina Kolt?ugina, vend kapten Pavel Blucher ja tolle abikaasa lasti samuti maha. Kolmas abikaasa Glafira Bezverhova moisteti kaheksaks aastaks sunnitoole.

Tema poeg Vassili oli Sverdlovski insener-pedagoogilise instituudi rektor .

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. Blucher Kaug-Idast tagasi kutsutud. Postimees, 27. oktoober 1941, nr. 87, lk. 1.