Georgi ?ukov

Allikas: Vikipeedia
  See artikkel raagib marssalist; laeva kohta vaata artiklit Georgi ?ukov (joelaev)

Georgi ?ukov

Georgi Konstantinovit? ?ukov ( vene keeles Георгий Константинович Жуков; 1. detsember 1896 Strelkovka , Kaluga kubermang ? 18. juuni 1974 Moskva ) oli Noukogude Liidu riigitegelane ja vaejuht, Noukogude Liidu marssal , neljakordne Noukogude Liidu kangelane , Mongoolia Rahvavabariigi kangelane .

Ta vottis osa esimesest maailmasojast ning voitles 1918 . aastast alates punaarmeelasena kodusojas . 1919 . aastal astus ta kommunistlikku parteisse . Tema juhtimisel voideti Jaapani vagi 1939 . aastal Halhin-Goli lahingus . [ viide? ]

Juunis 1941 alanud Saksa-Noukogude sojas juhatas ?ukov vaejuhina paljusid operatsioone. Veebruarist augustini 1941 oli ta Punaarmee Kindralstaabi ulem. 1941. aasta sugisel ta tagandati ametist ja maarati reservrindejuhatajaks. Augustis 1942 sai ta korgema ulemjuhataja Jossif Stalini asetaitjaks. 1945. aastal maarati ta Berliini vallutamise operatsiooni juhtima Rokossovski asemel ja 8. mail 1945 kirjutas ta Noukogude Liidu poolt alla teistkordsele Saksa Riigi kapitulatsiooniaktile . [ viide? ]

Parast Suurt Isamaasoda oli ta NSV Liidu okupatsioonitsooniala esimene juht Saksamaal alates 10. juunist 1945 . Stalinile sai teatavaks ?ukovi suuremastaabliline kultuuri- ja esmatarbeasjade vargus vaga suures ulatuses ehk marodoorlus (mitmed vagunid, mis peeti kinni Poola-NSV Liidu piiril) okupeeritud Saksamaalt isiklikuks tarbeks ja 10. aprillil 1946 asendati ta Vassili Sokolovskiga . Parast nn "patukahetsust" maaras Stalin ?ukovi Odessa sojavaeringkonda juhatama. [ viide? ]

Parast Stalini surma sai ?ukovist 1953 . aastal kaitseministri esimene asetaitja. Samal aastal osales ta Lavrenti Beria vahistamise organiseerimisel. 1955 . aastal sai senine kaitseminister Nikolai Bulganin valitsusjuhiks ja vabanenud kaitseministri ametikohale maarati marssal ?ukov. [ viide? ]

?ukovil oli oluline roll Hru?t?ovi tagandamise katse nurjamises 1956. aasta juunis. Ta organiseeris koos KGB esimehe Seroviga Hru?t?ovile lojaalsete KK liikmete kiire transpordi Moskvasse noukogude ohujoudude lennukitel [1] Mihhail Smirtjukovi ( ru:Смиртюков, Михаил Сергеевич ) hinnangul oli ?ukovi toetus Hru?t?ovile otsustav tema vastaste (keda hiljem noukogude allikates tembeldati "parteivastaseks ruhmaks") ule voidu saavutamiseks. [2]

Kaitseministrina vastutas ta 1956 . aastal Ungari ulestousu mahasurumise eest. ?ukov korraldas kaitseministrina 45 000 noukogude sojavaelase runnaku labi asja lohatud tuumapommide maa-ala Volgamaal, millel olid surmavad ja siiani salastatud jarelmid. [ viide? ]

Juunis 1957 sai ?ukov NLKP Keskkomitee Presiidiumi liikmeks. Hru?t?ov, saades teada ?ukovi ettevalmistatud voimuhaaramisest (salajase eridiviisi - spetsnazi loomine), saatis petteks marssali Jugoslaaviasse labiraakimistele. Selja taga aga korvaldati ?ukov 26. oktoobril kaitseministri kohalt ja ta arvati 29. oktoobril 1957 valja NLKP Keskkomitee Presiidiumi koosseisust. [ viide? ]

Auastmed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aasta Kuupaev Auaste
1938
22. veebruar
diviisikomandor
1939
31. juuli
korpusekomandor
1940
4. juuni
armeekindral
1943
18. jaanuar
Noukogude Liidu marssal

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Noukogude Liidu autasud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. Молотов, Маленков, Каганович. 1957. Стенограмма июньского пленума ЦК КПСС и другие документы / Под ред. акад. А. Н. Яковлева; сост. Н. Ковалева и др. ? М.: МФД, 1998. ? 848 с. ? ISBN 5895110053 .
  2. - "Parteivastase ruhma edu?ansid ei olnudki vaikesed. Kui marssal ?ukov ei oleks ootamatult Hru?t?ovi toetanud, poleks olnud kindel, millega koik see oleks voinud loppeda" ( ≪Шансы антипартийной группы на успех были не так уж малы. Если бы маршал Жуков неожиданно не поддержал Хрущева, неизвестно, как бы все закончилось≫ ) [1] .