Georgi Konstantinovit? ?ukov
(
vene keeles
Георгий Константинович Жуков;
1. detsember
1896
Strelkovka
,
Kaluga kubermang
?
18. juuni
1974
Moskva
) oli
Noukogude Liidu
riigitegelane ja vaejuht,
Noukogude Liidu marssal
, neljakordne
Noukogude Liidu kangelane
,
Mongoolia Rahvavabariigi kangelane
.
Ta vottis osa
esimesest maailmasojast
ning voitles
1918
. aastast alates
punaarmeelasena
kodusojas
.
1919
. aastal astus ta
kommunistlikku parteisse
. Tema juhtimisel voideti
Jaapani
vagi
1939
. aastal
Halhin-Goli lahingus
.
[
viide?
]
Juunis 1941 alanud
Saksa-Noukogude sojas
juhatas ?ukov vaejuhina paljusid operatsioone. Veebruarist augustini 1941 oli ta
Punaarmee Kindralstaabi
ulem. 1941. aasta sugisel ta tagandati ametist ja maarati reservrindejuhatajaks. Augustis
1942
sai ta korgema ulemjuhataja
Jossif Stalini
asetaitjaks. 1945. aastal maarati ta Berliini vallutamise operatsiooni juhtima
Rokossovski
asemel ja
8. mail
1945
kirjutas ta Noukogude Liidu poolt alla teistkordsele
Saksa Riigi kapitulatsiooniaktile
.
[
viide?
]
Parast
Suurt Isamaasoda
oli ta
NSV Liidu okupatsioonitsooniala esimene juht
Saksamaal alates
10. juunist
1945
. Stalinile sai teatavaks ?ukovi suuremastaabliline kultuuri- ja esmatarbeasjade vargus vaga suures ulatuses ehk marodoorlus (mitmed vagunid, mis peeti kinni Poola-NSV Liidu piiril) okupeeritud Saksamaalt isiklikuks tarbeks ja
10. aprillil
1946
asendati ta
Vassili Sokolovskiga
. Parast nn "patukahetsust" maaras Stalin ?ukovi
Odessa sojavaeringkonda
juhatama.
[
viide?
]
Parast Stalini surma sai ?ukovist
1953
. aastal
kaitseministri
esimene asetaitja. Samal aastal osales ta
Lavrenti Beria
vahistamise organiseerimisel.
1955
. aastal sai senine kaitseminister
Nikolai Bulganin
valitsusjuhiks ja vabanenud kaitseministri ametikohale maarati marssal ?ukov.
[
viide?
]
?ukovil oli oluline roll Hru?t?ovi tagandamise katse nurjamises 1956. aasta juunis. Ta organiseeris koos KGB esimehe Seroviga Hru?t?ovile lojaalsete KK liikmete kiire transpordi Moskvasse noukogude ohujoudude lennukitel
[1]
Mihhail Smirtjukovi (
ru:Смиртюков, Михаил Сергеевич
) hinnangul oli ?ukovi toetus Hru?t?ovile otsustav tema vastaste (keda hiljem noukogude allikates tembeldati "parteivastaseks ruhmaks") ule voidu saavutamiseks.
[2]
Kaitseministrina vastutas ta
1956
. aastal
Ungari
ulestousu mahasurumise eest. ?ukov korraldas kaitseministrina 45 000 noukogude sojavaelase runnaku labi asja lohatud tuumapommide maa-ala Volgamaal, millel olid surmavad ja siiani salastatud jarelmid.
[
viide?
]
Juunis
1957
sai ?ukov
NLKP Keskkomitee Presiidiumi
liikmeks. Hru?t?ov, saades teada ?ukovi ettevalmistatud voimuhaaramisest (salajase eridiviisi - spetsnazi loomine), saatis petteks marssali
Jugoslaaviasse
labiraakimistele. Selja taga aga korvaldati ?ukov 26. oktoobril kaitseministri kohalt ja ta arvati 29. oktoobril 1957 valja NLKP Keskkomitee Presiidiumi koosseisust.
[
viide?
]
|
---|
|
- parast NSV Liidu laialisaatmist juhtis
SRU
uhendatud relvajoudusid
|
- ↑
Молотов, Маленков, Каганович. 1957. Стенограмма июньского пленума ЦК КПСС и другие документы / Под ред. акад. А. Н. Яковлева; сост. Н. Ковалева и др. ? М.: МФД, 1998. ? 848 с. ?
ISBN 5895110053
.
- ↑
- "Parteivastase ruhma edu?ansid ei olnudki vaikesed. Kui marssal ?ukov ei oleks ootamatult Hru?t?ovi toetanud, poleks olnud kindel, millega koik see oleks voinud loppeda" (
≪Шансы антипартийной группы на успех были не так уж малы. Если бы маршал Жуков неожиданно не поддержал Хрущева, неизвестно, как бы все закончилось≫
)
[1]
.