|
See artikkel raagib praegusest Euroopa riigist; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit
?echy
.
|
T?ehhi kaart
T?ehhi
ehk
T?ehhimaa
(
t?ehhi keeles
?esko
; enamasti kasutatakse nimekuju
?eska republika
) on
merepiirita
riik
Kesk-Euroopas
(teise liigituse jargi
Ida-Euroopas
). Piirneb
Poola
,
Saksamaa
,
Austria
ja
Slovakkiaga
.
Praegune riik tekkis
T?ehhoslovakkia lagunemisel
T?ehhi Vabariigiks ja
Slovaki Vabariigiks
. Holmab ajaloolised piirkonnad
?echy
ja
Morava
ning osa
Sileesiast
(
T?ehhi Sileesia
).
T?ehhi kuulub
Euroopa Liitu
,
NATOsse
ja
OECDsse
.
Pikemalt artiklis
T?ehhi Vabariigi nimi
T?ehhi keeles on nimi
?echy
tahistanud nii ajaloolist piirkonda, mida eesti keeles nimetatakse ajaloolises kontekstis ka Boomimaaks (ning mida on nimetatud T?ehhiaks), kui ka laiemat ala, mis enam-vahem vastab praeguse T?ehhi Vabariigi territooriumile. On tuntud puudust riigi uhemottelisest luhinimest. Ametlikult on selleks
?esko
, kuid enamik T?ehhi inimesi valdib seda ja kasutab nimekuju
?eska republika
.
T?ehhi maakonnad
T?ehhi on jaotatud 13 maakonnaks ja pealinnaks (Praha):
- Iseseisvuseelsed
- Iseseisvusaegsed
Umbes 35% t?ehhe tunnistab roomakatoliku usku, 9% on hussiidid ja 8% on teisi protestantlike ruhmi, naiteks luterlasi. 40% elanikest ei kuulu kirikusse.
Praeguse T?ehhi Vabariigi aladel elas varem ka palju juute. Nad randasid sinna 10. sajandil Saksamaalt ja Ungarist. T?ehhid ei tahtnud neid oma kuladesse ja nii pidid juudid ise oma asulad rajama. Neid tekkis peamiselt Praha vanalinna Vltava joe aarde (Josevof). Juudid pidid sajandite valtel taluma palju tagakiusamist. 1939. aastal, kui Saksa vaed tungisid T?ehhoslovakkiasse, viidi tuhanded juudid koonduslaagritesse. Parast soda naasis vaid kolmandik. Kommunistliku re?iimi ajal ei lubatud juutidel oma kombeid taita, nii lahkusid paljud T?ehhoslovakkiast. Praegu
[
millal?
]
on T?ehhis umbes 6000 juuti.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides:
T?ehhi
|
