Rembrandt Harmenszoon van Rijn
(
15. juuli
1606
Leiden
?
4. oktoober
1669
Amsterdam
) oli uks
Euroopa
tuntumaid maalikunstnikke ja
Hollandi maalikunsti
tuntuim esindaja.
Rembrandt sundis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltgen Willemsdochter van Zuytbroucki uheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tutar, perekond oli upris heal jarjel. Emapoolsed sugulased jaid katoliiklasteks isegi parast
Madalmaade kodanlikku revolutsiooni
.
[
viide?
]
Peatselt parast
Leideni Ulikooli
astumist katkestas Rembrandt
filosoofiaopingud
. Soovides saada maalikunstialast opetust, asus ta oppima Leideni katoliiklasest maalija
Jacob van Swanenburgi
kae alla. Tema juures oppis Rembrandt jargnevad kolm aastat, omandades pohilised maalimisvotted. Pole aga leitud Rembrandti teoseid sellest perioodist ning Jacob van Swanenburgist on liiga vahe teada, et otsustada opetaja moju ule Rembrandti stiili kujunemisele.
[
viide?
]
Jargnevalt oppis Rembrandt pool aastat
Amsterdamis
Itaalias oppinud ning ajaloolistele, mutoloogilistele ja piibellikele su?eedele spetsialiseerunud
Pieter Lastmani
(
1583
?
1633
) juures. Ta naasis parast opingute loppu Leidenisse, kus avas kas
1624
. voi
1625
. aastal stuudio, mida ta jagas oma sobra ja kolleegi
Jan Lievensiga
(
1607
?
1674
).
[
viide?
]
1627
. aastal saabus Leidenisse
Constantijn Huygens
(
1596
?
1687
), kes oli tuntud luuletaja, helilooja, opetlane ja valitsusametnik ning kelle kiidusonad Rembrandti teoste aadressil kasvatasid kiiresti kunstniku kuulsust ja ujutasid ta peatselt ule paljude tellimustega.
[
viide?
]
Kuulsuse kasv voimaldas Rembrandtil votta enda juurde opilasi, kes omandasid vaga kiiresti kunstniku meisterliku maalimisstiili, nii et isegi tanapaeval on kunstiajaloolastel kohati vaga raske vahet teha, kas tegu on Rembrandti voi mone tema opilase tooga. Naiteks maali "
Kuldse kiivriga mees
" peeti pikka aega Rembrandti teoseks ning alles hiljuti leiti, et teose tegelik autor on moni kunstniku opilane.
[
viide?
]
1631
. aasta lopus kolis Rembrandt Amsterdami, kus asus praktiseerima kutselise portreekunstnikuna. Teda saatis suur edu ja ta hakkas koostood tegema kunstimuuja
Hendrick van Uylenburgiga
.
1634
. aastal abiellus ta viimase noo
Saskia van Uylenburgiga
. 1634. aastal sai Rembrandtist ka Amsterdami linnakodanik ning kohaliku kunstnike
gildi
liige.
[
viide?
]
Tanu Saskiaga abielludes saadud korgemale seisusele voeti Rembrandt korgemas seltskonnas vastu kui vordne. Joukuse andsid Saskia varandus ning opetajatoost ja maalide muumisest laekuv raha.
[
viide?
]
1635
. aastal kolisid Rembrandt ja Saskia oma majja.
1639
. aastal kolisid nad uuesti ja seekord veelgi esinduslikumasse majja (selles majas asub tanapaeval
Rembrandti majamuuseum
) ning sellest sai hiljem ka peamine finantsraskuste pohjus. Rembrandti suurest sissetulekust oleks pidanud holpsasti piisama, kuid ta kulutused kasvasid koos ta sissetulekutega. Ta ostis oksjonitelt kokku luksusesemeid ning kunstiteoseid, millest paljusid kujutas ka oma maalidel.
[
viide?
]
Paari tabasid esimesed mured, kui nende poeg Rumbartus 1635. aastal mone kuu vanuselt suri. Nende
1638
. aastal sundinud tutar Cornelia suri kolme nadala vanuselt.
1640
. aastal sundis neil teine tutar, kellele pandi nimeks samuti Cornelia. Ta suri veidi ule uhe kuu vanuselt. Alles nende neljas laps, Titus, kes sundis
1641
. aastal, kasvas suureks. Saskia suri
1642
. aastal peatselt parast Tituse sundi arvatavasti
tuberkuloosi
.
[
viide?
]
1640. aastate
lopus hakkas Rembrandt labi kaima endast palju noorema
Hendrickje Stoffelsiga
, kes oli varem olnud tema teenijanna.
1654
. aastal sundis tutar Cornelia.
[
viide?
]
Rembrandt elas ule oma voimete ja ostis kunstiteoseid (vahel isegi enda varasemaid teoseid). Pillav elu viis ta
pankrotti
ja tema kunstikogu sundmuuki. Muuki lainud esemete nimekiri on sailinud ning annab Rembrandti kollektsioonist usna hea ulevaate. Kuna paljud kunstiteosed muudi aga naeruvaarselt madala hinnaga, pidi Rembrandt muuki panema ka maja ja leidma endale tagasihoidlikuma eluaseme.
[
viide?
]
1663
. aastal suri Rembrandti elukaaslane Hendrickje ja
1668
. aastal Rembrandti poeg Titus. Rembrandt ise suri 63-aastaselt 4. oktoobril 1669.
[
viide?
]
Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema opetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani mojusid, kuigi enne Lastmaniga kohtumist oppis Rembrandt kolm aastat Jacob van Swanenburghi kae all. Rembrandti selle perioodi teoseid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika.
[
viide?
]
1626
. aastal valmis Rembrandti esimene
ofort
.
[
viide?
]
1630. aastate alguses taiustas Rembrandt oma
pooltoonide
kasutamise oskusi. Sel ajal tegi ta ka esimesi katsetusi suuremootmeliste teostega. Samas muus ta suurtes tiraa?ides
graafikat
, millega puudis tagada tuntust.
[
viide?
]
Tema esimene suur grupiportree "
Doktor Tulpi anatoomialoeng
" (1632) leidis suurt tunnustust.
[
viide?
]
Jargmised teosed tegid ta veel tuntumaks ning ta tellijate ring kasvas kiiresti.
[
viide?
]
Tolleaegse tahtsa kunstiasjatundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimusi Hollandi valitsejalt
Stadtholderilt
viie suure
Kristuse kannatuslugu
kujutava maali valmistamiseks.
[
viide?
]
1642. aastal lopetas Rembrandt oma suurima (3,6×4,4 m) ja kuulsaima teose "
Oine vahtkond
". See markis tema loomingus uhtlasi poordepunkti, mille toid kaasa armastatud naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine.
[
viide?
]
1640.
?
1650. aastatel
tegeles Rembrandt peamiselt ofortide valmistamisega ja kujutas oma teostel sageli maastikke. Ta ei kustutanud oma esialgse visandi jalgi ja nii jaid gravuuride loomisel kasutatud toovotted naha. Jooned muutusid jarjest laiemaks ja vabamaks.
[
viide?
]
Rembrandti hilisemaid teoseid iseloomustas kompositsiooni lihtsustumine ning varasemast veelgi rikkalikum ja peenem varvikasitlus, mis avaldus eriti nagudel.
[
viide?
]
Rembrandtile oli iseloomulik omaparane
valgusekasitlus
. Ta ei valgustanud kogu maali, vaid ainult osa sellest. Samas puudus tihti valgusallikas ja kujutatud objekt nais valgust justkui seestpoolt kiirgavat.
[
viide?
]
Rembrandtil oli palju opilasi, nende seas
Ferdinand Bol
(
1616
?
1680
),
Govert Flinck
(
1615
?
1660
),
Gerrit Dou
(
1613
?
1675
),
Nicolaes Maes
(
1643
?
1693
) ja
Aert de Gelder
(
1645
?
1727
).
[
viide?
]
Tema voimekaim opilane oli
Carel Fabritius
(
1622
?
1654
), kes elas oma elu lopus
Delftis
ning oli tahtis uhendusluli Rembrandti ja
Johannes Vermeeri
(
1632
?
1675
) vahel.
[
viide?
]
1678
. aastal kirjutati "Oise vahtkonna" kohta:
[
viide?
]
?
|
See on oma mottelt nii maalijalik, nii hoogsa liikumisega ja nii voimas, et selle korval rippuvad pildid naivad "mangukaartidena".
|
“
|
Uks Rembrandti opilane
|
Rembrandt loi endast ule 100
autoportree
oma eri eluetappidel ning neid portreesid voib vaadata kui omalaadset
autobiograafiat
.
[
viide?
]
Tema varasemad autoportreed olid tihti ainult visandid ja kaeharjutused ning puudsid tabada kiirelt mooduvaid hetki. Esimestel Amsterdamis veedetud aastatel ilmus portreedesse aga ka oma joukuse eksponeerimist ja moningast rahulolu (naiteks "
Autoportree Saskiaga
"). Hiljem lisandus portreedesse rohkem vaarikust (naiteks autoportree, mis sarnaneb
Tiziani
maaliga "Ariosto"). Viimastel autoportreedel kujutab Rembrandt end rahulikus poosis, kuid endiselt vaga elavate varvidega.
[
viide?
]
Rembrandti varasemad teosed olid signeeritud kas tahega "R" voi
monogrammiga
"RH" (Rembrandt Harmenszoon ehk Rembrandt Harmeni poeg). Alates aastast
1629
olid teosed signeeritud tahekombinatsiooniga "RHL", kus "L" tahendas arvatavasti Leidenit. Uks 1632. aasta ofort kannab signatuuri "RHL-van Rijn", kuid jargmistele teostele kirjutas ta nime Rembrant, millele ta 1633. aastal lisas d-tahe. Sellest lisandusest hoolimata kasutati Rembrandti eluajal tema kohta kainud dokumentides ikkagi nimekuju Rembrant.
[
viide?
]
|
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:
Rembrandt
|