Poola

Poola Vabariik	poola Rzeczpospolita Polska
	poola Rzeczpospolita Polska
	Poola lipp Poola vapp
Riigihumn	Mazurek D?browskiego
Pealinn	Varssavi
Pindala	312 696 km²
Riigikeel	poola
Rahvaarv	38 036 118 (31.03.2021)
Rahvastikutihedus	121,6 in/km²
Riigikord	Parlamentaarne vabariik
President	Andrzej Duda
Peaminister	Donald Tusk
Iseseisvus	11. november 1918
SKT	524,51 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	13 863 $ (2017)
Rahauhik	zlott (PLN)
Ajavoond	Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen	.pl
ROK-i kood	POL
Telefonikood	48

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse jargi Ida-Euroopas ). Poola piirneb laanes Saksamaaga , lounas T?ehhi ja Slovakkiaga , idas Ukraina ja Valgevenega ning pohjas Leedu ja Venemaaga ( Kaliningradi eksklaav!). Pohja poole jaab ka Laanemeri . Piir on 3014 km pikk, rannajoon 524 km.

Poolas on olnud palju sodu ja riigipiir on vaga suures ulatuses nihkunud.

Loodus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pinnamood [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pohja-Poola on tasandikuline. Riigi lounaosa on magine ( Tatrad , Karkonosze , Bieszczady , Pieniny maestik jt).

Korgeim magi on Rysy (2499 m).

Veestik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Suuremad joed on Wisła (Visla), Odra (saksa keeles Oder ).

Suurim jarv on ?niardwy jarv (110 km²).

Taimed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Metsad katavad 29,1% Poola pindalast. Okasmetsad moodustavad 52,6% ja lehtmetsad 47,4% kogu metsapindalast. ^[6]

Rahvastik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Varasel keskajal olid praegused Poola alad slaavi hoimudega asustatud. 98,7% elanikkonnast on poolakad ^[
viide?
]. Vahemusrahvustest elavad Poolas sakslased , ka?uubid , ukrainlased , russiinid , valgevenelased , leedulased jt.

Asulad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Poola linnade loend

Poola suurimad linnad on Varssavi , Krakow , Łod? , Wrocław , Pozna? , Gda?sk , Szczecin , Bydgoszcz , Lublin ja Katowice .

Religioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valdavaks usuks on katoliiklus . Kommunistlikul perioodil oli kiriku roll vastupanuliikumises ning rahvuslike traditsioonide sailimisel vaga suur. Roomakatoliiklaste hulka kuulub umbes 87% elanikkonnast (neist 75% on aktiivsed kirikuskaijad). Poolast parines ka hiljutine paavst Johannes Paulus II , kodanikunimega Karol Wojtyła.

Suurimad katoliiklike palverannakute keskused on Cz?stochowa (tahtsuselt teine palverannupaik Euroopas) ja Kalwaria Zebrzydowska . Cz?stochowa kloostris asub ajalooline imettegev ikoon Cz?stochowa Must Madonna . Kloostrit kulastab aastas umbes 4 miljonit inimest.

Roomakatoliiklus joudis Poola juba 10. sajandil , kui Poola riigi rajaja, Piastide dunastia vurst Mieszko I end 966 . aastal ristida lasi. Toonases Poola keskuses Gnieznos on maetud ka Poola kaitsepuhak Puha Adalbert , kes sai surma ristiretkel Preisimaale .

Katoliikluse korval leidub Poolas ka teisi usundeid. Nii joudis islam Poola keskaja ning uusaja vahetusel tatarlastega, samuti on tugevad traditsioonid Poola juudi kogukonnal. Ida-Poolas on palju oigeusklikke.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Poola ajalugu

Polaanide hoim, vurst Mieszko I juhtimisel uhendas 10. sajandil laaneslaavi ( lehhiitid , kujaavlased , Sileesia , vislaanid jt.) hoimud oma voimu alla, Mieszko I liidendas esimest korda enamiku nuudse Poola alast, rajades Poola kuningriigi , mida juhtis Piastide dunastia . 1138 . aastal Bolesław III surma jarel jagas ta testamendiga , riigi oma 5 poja vahel. Jargneval ajaperioodil suvenes killustatus veelgi ja 13. sajandi keskel oli Poolas juba ligi 20 vurstiriiki.

Rooma paavsti uleskutsel alustasid Euroopa kristlikud valitsejad ja Saksa ordu Pohjala ristisodu , mille kaigus vallutati Poola ja Laanemere vahel asunud laane-slaavlastest vendid ja balti hoimud preislased , Preisimaal . Vallutatud territooriumil moodustas Saksa ordu saksa orduriigi, kuid jatkas laienemispuudlusi Poola ning paganliku Leedu, Vene ja ?emaitija suurvurstiriigi suunal, mis viisid korduvate sodadeni Poola ja Leeduga. Saksa ordu laienemispuuded peatas alles suur kaotus Grunwaldi lahingus 1410. aastal.

Tegevus uhiste vaenlaste, Saksa ordu ja Moskva suurvurstiriigi vastu, lahendasid Poolat ning Leedu, Vene ja ?emaitija suurvurstiriiki ning 1386 . aastal abiellus Poola kuninga Lajos I uks naisparijatest Jadwiga Leedu, Vene ja ?emaitija suurvurstiriigi suurvursti Jogailaga , kelle kroonimine ka Poola kuningaks Wladyslaw II -na ja loodud Krevo unioon muutis Poola ja Leedu valitseja personaaluniooni alusel uhise valitsejaga, kuid iseseisvate riikide liiduks. 1569 . aastal Lublini uniooniga tekkis aga aastatel 1569? 1795 eksisteerinud foderatiivne riik ? Rzeczpospolita , mis koosnes Poola kuningriigist ning Leedu suurvurstiriigist .

18. sajandil Euroopa suurriikideks arenenud Venemaa keisririik ja Preisi kuningriik mojutasid jargnevalt Poola riigi saatust. Preisimaa algatusel toimus 1772 . aastal esimene Poola jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Habsburgide juhitud Saksa-Rooma riigi vahel (vt Poola jagamised ).

Kuningas Stanisław August Poniatowski katse vahendada soltuvust Venemaa keisririigist , tugevdada keskvoimu ja piirata ?lahta privileege loppes Venemaa keisririigi interventsiooniga 1792. aastal ning Poola teise jagamisega 1793 . aastal Venemaa keisririigi ja Preisi kuningriigi vahel. Tadeusz Ko?ciuszko juhitud ulestousu mahasurumisele jargnes 1795. aastal kolmas Poola jagamine Venemaa keisririigi, Austria ertshertsogiriigi juhitud Saksa-Rooma riigi ja Preisi kuningriigi vahel; see tegi Poola soltumatusele lopu 12 aastaks, kuni Varssavi hertsogiriigi moodustamiseni Napoleon I poolt.

Napoleoni sodade jarel 1815. aastal toimunud Viini kongressi tulemusel sai Venemaa keisririik enamiku Varssavi hertsogiriigist ( Kongressi-Poola ) ja Preisi kuningriik sai osa Varssavi hertsogkonnast ( Poseni suurhertsogkond ) ja Danzigi vabalinna .

Esimese maailmasoja tulemusel Poola taastas oma iseseisvuse , Teises maailmasojas Poola okupeeriti Saksa ja Noukogude vagede poolt. Soja lopus hoivasid Noukogude vaed Poola, seal kehtestati prokommunistlik voim ja moodustati Poola Rahvavabariik .

Poola parlamentaarsed traditsioonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Poola parlamentaarne susteem arenes lineaarselt teiste Euroopa riikidega. Linnaharrad, suurmaaomanikud ja aadelkond puudsid suurendada oma voimupositsiooni enda oiguste ja privileegide suurendamisega, samal ajal aga norgestati kuninga positsiooni. 15. sajandil said omavalitsused uha rohkem joudu ja voimu, tahtsaid otsuseid votsid vastu kohalikud aadlikud.

Sajandi lopupoole asutati Poola kahekojaline parlament ? alamkoja moodustasid kohaliku aadelkonna kogu ja kuninglik kogu, kirikutegelased moodustasid senati. Iga kahe aasta jarel kogunes seim Varssavis.

Parast seda, kui Jagelloonide dunastia valja suri, valiti pea kaks sajandit kuningat aadlike hulgast. Sel ajal oli uldiselt domineeriv riigivalitsemisviis absoluutne monarhia . Selle taustal oli Poola tegelikult usnagi demokraatlik ning see mojutas positiivselt poliitilist ja sotsiaalset olukorda riigis. See oli vaba ja tolerantne aeg, mis kestis kuni suurte sodadeni 17. ja 18. sajandil.

Mis puutub parlamentaarsesse susteemi, siis oli Poola viimase kuninga, Stanisław August Poniatowski , aeg onnelik ? ta oli korgelt haritud valitseja ja valgustatuse suur imetleja. Kui riik viis labi poliitilisi, majanduslikke ja sojalisi reforme, tegi ta koik, et saasta rahvast. Seim tegi Poniatowskiga meelsasti koostood ja 1791 . aasta mais voeti vastu Poola pohiseadus. See oli maailmas teine ? USA jarel. See toonitas kodanike kohustusi ja oigusi ning valitsuse vastutust.

Esimese maailmasoja lopp oli uhtlasi Poola Teise Vabariigi algus ? Poola sai oma iseseisvuse tagasi 1918. aasta novembris. Peamised riigiorganid taastati kiirelt ja loodi uus sektsioon pohiseaduse osana ? Vaike Konstitutsioon ? juriidilised satted.

Viimase paarikumne aastaga on Poola naasnud Euroopa parlamentaarse demokraatia traditsioonide juurde: proportsionaalne esindatus seimis, vabad valimised ning uus, parandustega pohiseadus.

Kultuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

18. sajandi lopul ja 19. sajandi alguses emigreerus palju andekaid inimesi Poolast Laane-Euroopasse. Nende seas olid helilooja Frederic Chopin ning luuletajad Adam Mickiewicz ja Juliusz Słowacki .

Poola teadlased Mikołaj Kopernik ja Maria Salomea Skłodowska-Curie on andnud suure panuse maailma teadusse.

Poola filmikunstist on Eestis koige rohkem tuntud Andrzej Wajda filmid, eeskatt " Tuhk ja teemant " ( 1958 , peaosas Zbigniew Cybulski ) ja " Katon " ( 2007 ). Aastal 1999 palvis Andrzej Wajda 50-aastase filmitoo eest elutoo- Oscari ( Academy Honorary Award ).

Haridus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aastal 1364 asutas kuningas Kazimierz III Krakowi ulikooli , mis on Kesk-Euroopa ulikoolide seas vanuselt teine. Mikołaj Kopernik oli Krakowi ulikooli esimesi kuulsaid lopetajaid.

Riik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Riigikord [ muuda | muuda lahteteksti ]

Poola on parlamentaarne vabariik . Parlament on Rahvuskogu ( Zgromadzenie Narodowe ), mis koosneb 460-kohalisest seimist ( sejm ) ja 100-kohalisest senatist.