Noukogude Liidu kangelane oli NSV Liidu korgeim aunimetus , mis kinnitati NLKP Keskkomitee otsusega 16. aprillil 1934 . Aunimetuse statuut kinnitati 29. juulil 1936 . ^[1] .

Statuudi jargi anti see aunimetus riikliku tahtsusega kangelasteo eest NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidiumi otsusega.

Esimest korda nimetuse palvinud isikut autasustati kuni 1. augustini 1939 Lenini ordeni ja NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidiumi aukirjaga , hiljem Lenini ordeni, Kuldtahe medali ja Noukogude Liidu kangelase tunnistuse ehk "vaikese aukirjaga". Postuumselt kangelaseks nimetatu omastele valjastati ainult tunnistus, medaleid ei antud.

Teise riikliku tahtsusega kangelasteo sooritamise eest anti teine Kuldtahe medal ja autasustati NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidiumi erilise aukirjaga ehk "suure aukirjaga" ning kangelase kodukohta pustitati pronksbust.

Kolmanda riikliku tahtsusega kangelasteo sooritamise eest anti kolmas Kuldtahe medal ja autasustati NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidiumi erilise aukirjaga ehk "suure aukirjaga" ning Moskvasse pustitati kangelase pronksbust. ^[1] .

Esimestena said Noukogude Liidu kangelaseks lendurid, kes paastsid 1934 . aastal Pohja-Jaameres hukkunud jaalohkuja T?eljuskin meeskonna. Suures Isamaasojas sai Noukogude Liidu kangelase aunimetuse 11 695 isikut, sealhulgas 14-aastane partisan Leonid Golikov ja 18-aastane Zoja Kosmodemjanskaja .

Eestlastest Noukogude Liidu kangelased [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti NSV kodanikest ja eestlastest on Noukogude Liidu kangelaseks saanud: August Allik ( 1944 ), Ivan Ba?manov ^[2] , Heinrich Hindreus ( 1943 ) ^[3] , Leen Kullman ( 1965 ), Jakob Kunder ( 1945 ), Ludvig Kurist (1945) ^[4] , Joosep Laar (1943) ^[5] , Nikolai Matja?in ^[6] , Arnold Meri ( 1941 ), Arnold Pappel (1943) ^[7] , Endel Puusepp ( 1942 ), Albert Repson (1944), Eduard Tahe (1944) ja Aleksander Viljamson ^[8] ning Sergei Mitt (1945).

Uldse said Noukogude Liidu kangelase aunimetuse 12 861 isikut, lisaks 13 linna (Suures Isamaasojas 11695 ja Afganistani sojas 1166) ^{[ viide? ]} , neist 154 kaks korda (Suures Isamaasojas 115), kolmele ( Semjon Budjonnoi , Ivan Ko?edub , Aleksandr Pokro?kin ) kolm korda ja kahele ( Georgi ?ukov ja Leonid Bre?nev ) neli korda. Noukogude Liidu kangelase nimetuse said 95 naist. Ara on voetud kangelase nimetus 73 juhul ja otsus on muudetud 13 juhul. Peaaegu iga neljas sai kangelase aunimetuse postuumselt. ^[9]

Viimasena anti Noukogude Liidu kangelase nimetus Leonid Solodkovile pikaajalise eksperimendi eest, mis imiteeris tood 500 meetri sugavusel vee all.

Parast Noukogude Liidu lagunemist hakati Venemaal valja andma Venemaa kangelase aunimetust.

Kangelaslinnad [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Bresti kindlus ? kangelaslinna nimetus anti 8. mail 1965
• Volgograd (Stalingrad) ? 8. mail 1965
• Kiiev ? 8. mail 1965
• Leningrad ? 8. mail 1965
• Moskva ? 8. mail 1965
• Odessa ? 8. mail 1965
• Sevastopol ? 8. mail 1965
• Kert? ? 14. septembril 1973
• Novorossiisk ? 14. septembril 1973
• Minsk ? 26. juunil 1974
• Tula ? 17. septembril 1976
• Murmansk ? 6. mail 1985
• Smolensk ? 6. mail 1985. ^[10]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Ivan Dobrobanin (?1996), noukogude propagandaurituse "Panfilovlaste kangelastegu" osaline

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Sotsialistliku too kangelane

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Kolmteist kangelast" ( 1984 )
• Endel Sogel "Kangelaste tee" ( 1977 )
• "Sojasangarid" ( 1978 )

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Noukogude Liidu ja Venemaa kangelaste nimekiri (vene keeles)
• Mihkel Karmas "Sojasangar peidab end mineviku eest" Eesti Ekspress , 14. detsember 2001
• Allar Viivik "Eestlastele ei usaldatud anda kangelase kuldtahti" SL Ohtuleht , 6. mai 2005