Louis Pasteur

Allikas: Vikipeedia
Louis Pasteur
Sundinud 27. detsember 1822
Dole , Prantsusmaa
Surnud 28. september 1895 (72-aastaselt)
Pariis
Haridus Ecole Normale Superieure
Pariisi Ulikool
Teadlaskarjaar
Tegevusalad mikrobioloogia
keemia
Tookohad Strasbourgi Ulikool
Lille'i I ulikool
Ecole normale superieure
Pasteuri Instituut
Autogramm

Louis Pasteur ( 27. detsember 1822 Dole ? 28. september 1895 Pariis ) oli prantsuse keemik ja mikrobioloog , kes on tuntud vaktsineerimise , kaarimise ja pastoriseerimise pohimotete avastajana ? neist viimane ongi tema jargi nimetatud.

Tema keemiaalased uuringud panid aluse labimurretele haiguste pohjuste moistmise ja valtimise osas ning panid aluse tanapaevasele hugieenile , tervishoiule ja meditsiinile . Pasteuri on peetud miljonite inimeste paastjaks, sest ta leiutas vaktsiinid marutove ja Siberi katku vastu. Teda on nimetatud bakterioloogia isaks ning koos Robert Kochi ja Antonie van Leeuwenhoekiga ka mikrobioloogia isaks.

Pasteur lukkas umber isetarkamise opetuse. Prantsuse Teaduste Akadeemia jarelevalve all tehtud katses naitas ta, et steriliseeritud ja pitseeritud anumates ei tekkinud mingit elu, kuid steriliseeritud ja avatuks jaetud anumates hakkasid kasvama mikroorganismid.

Pasteuril oli juhtroll haiguste leviku ja pohjuste selgitamisel, tapsemalt bakteriteooria voidulepaasus. Enne teda oli bakteriteooria olnud meditsiinis vahetahtis seisukoht. Tema paljud katsed naitasid, et haiguste levikut saab valtida voi peatada bakterite havitamisega. Selle seisukoha omaksvott toi kaasa poordelise muutuse tervishoius ja meditsiinis. Tanapaeval tuntakse Pasteuri nime eeskatt pastoorimismeetodiga, mille abil havitatakse piimas voi veinis bakterid.

Pasteuril on avastusi ka keemias. Nendest tahtsaimad on teatud kristallide asummeetria pohjuseks oleva molekulistruktuuri avastamine ja sellega seotud ratsemiseerimine . Teadlaskarjaari alguses uuris ta kiraalseid molekule naatriumammooniumtartraadi naitel.

1887 asutas ta Pasteuri instituudi ja oli kuni surmani selle direktor.

Kuigi Pasteur sooritas palju teedrajavaid eksperimente, ei saanud ta sageli teiste teadlastega hasti labi. Tema markmete uurimine on paljastanud, et Pasteur harrastas pettusi, et oma konkurentidest ule olla.

1849 abiellus Pasteur Marie Laurentiga. Neil sundis viis last. Neist vanim, Jeanne, suri uheksa-aastaselt. 1865 suri kaheaastane Camille ja 1866 12 ja poole aastane Cecile, koik kolm tuufusse . Suureks kasvasid poeg Jean Baptiste ja tutar Marie Louise. Poeg sodis Prantsuse-Preisi sojas .

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]