Mikrobioloogia
(vkr
mikros
'vaike',
bios
'elu',
logos
'opetus') on
mikroorganismide
ehk mikroobide uurimisega tegelev teadusharu. Mikrobioloogia uurib
eukaruootseid
ja
prokaruootseid
mikroorganisme. Eukaruootsete mikroorganismide hulka kuuluvad
seened
ja
protistid
, millel on membraaniseoselised
organellid
. Samas prokaruootsetel organismidel, kes koik on mikroorganismid, seesugused rakuosised puuduvad. Prokaruootide hulka kuuluvad ka
bakterid
ja
arhed
.
Ajalooliselt on mikrobioloogid keskendunud kultuuride kasvatamisele, nende varvimisele ja mikroskopeerimisele. Samas on vahem kui 1% tavakeskkonna mikroorganismidest laborikeskkonnas kultiveeritavad.
[1]
Et hinnata mikroorganismide olemasolu mingis keskkonnas, uuritakse proovis leiduvaid
DNA
voi
RNA
jarjestusi.
Hupoteesid
mikroorganismide olemasolust olid sajandeid enne nende tegelikku avastamist. Esimesed opetused nahtamatu elu olemasolust parinevad 6. sajandist eKr.
[2]
Tegelik mikroobide avastamine ja uurimine algas 17. sajandil, kui leiutati
mikroskoop
. 1665. aastal tegi
Robert Hooke
esimese jaadvustatud mikroskoopilise jalgimise. 1676. aastal jalgis
Anton van Leeuwenhoek
oma loodud uhelaatselise mikroskoobiga baktereid.
Joseph Lister
oli esimene, kes utles, et mikroorganismid pohjustavad nakkushaigusi ning kasutas
fenoole
desinfitseerijana.
[3]
[4]
Bakterioloogia
loi 20. sajandil
Ferdinand Cohn
, kes alustas ka bakterite taksonoomilist klassifikatseerimist.
[5]
Tema kaasaegsed olid
Louis Pasteur
ja
Robert Koch
, keda peetakse mikrobioloogia isadeks.
[6]
Robert Koch sonastas tingimused, mis peavad olema taidetud toestamaks, et just mingi konkreetne haigustekitaja pohjustab seda konkreetset haigust, ja avastas uusi mikroorganisme.
Louis Pasteur loi
pastoriseerimise
ja eri
vaktsiine
.
[7]
[8]
Pasteur ja Koch on mikrobioloogia rajajad, aga nende too ei naidanud mikrobioloogia mitmekesisust, vaid keskendus pigem
meditsiinile
. Alles 20. sajandi teisel poolel hakkas mikrobioloogia arenema. Avastati
viirused
,
kemolitotroofia
, geokeemiliste protsesside bakterid ja loodi uusi tehnoloogiaid.
[9]
Mikrobioloogia harusid jagatakse fundamentaal- ja rakendusteadusteks. Mikrobioloogiat saab klassifitseerida ka
taksonoomia
alusel, kui tegemist on bakterioloogia,
mukoloogia
,
protozooloogia
voi
fukoloogia
valdkonnaga. Mikrobioloogia ning teiste loodus- ja tappisteaduse harud kattuvad oma praktikas suures osas. Mikrobioloogia voib eri aspektides laieneda ka valjapoole traditsioonilisi kitsaid piire, naiteks olla osa
biofuusika
,
biokeemia
voi
molekulaarbioloogia
uuringutes.
- Bakterioloogia
? teadus, mis uurib baktereid
- Mukoloogia
? teadus, mis uurib seeni
- Protozooloogia
? teadus, mis uurib ainurakseid
- Futoloogia
? teadus, mis uurib vetikaid
- Parasitoloogia
? teadus, mis uurib parasiite
- Immunoloogia
? teadus, mis uurib
immuunsusteemi
- Viroloogia
? teadus, mis uurib viirusi
- Nematoloogia
? teadus, mis uurib
nematoode
- Mikroobne tsutoloogia
? teadus mikroorganismide mikroskoopilistest detailidest
- Mikroobifusioloogia
? teadus mikroobide biokeemilistest rakufunktsioonidest, tegeleb ka mikroobse kasvu, ainevahetuse ja rakustruktuuri uurimisega
- Mikroobiokoloogia
? teadus, mis uurib suhet mikroobi ja keskkonna vahel
- Mikroobigeneetika
? teadus, mis uurib mikroobide
geeniregulatsiooni
ja organiseeritust
- Rakuline mikrobioloogia
? teadus, mis seob omavahel
rakubioloogia
ja mikrobioloogia
- Evolutsiooniline mikrobioloogia
? teadus, mis uurib mikroobide
evolutsiooni
. Valdkond jaguneb kaheks:
- Generatsioonide mikrobioloogia
? teadus, mis uurib mikroorganisme, kellel on samad tunnused, mis nende vanematel
- Sustemaatiline mikrobioloogia
? teadus, mis seob susteemibioloogia ja mikrobioloogia
- Molekulaarne mikrobioloogia
? teadus, mis uurib mikroorganismide molekulaarseid pohimotteid ja fusioloogilisi protsesse
- Meditsiiniline mikrobioloogia
? teadus, mis uurib
patogeenseid
mikroobe ja nende rolli haiguste tekkes. Kaasab ka mikroobse patogeneesi ja epidemioloogia uuringuid ning on seotud patoloogia ja
immunoloogiaga
. See valdkond holmab ka inimese
mikrobioota
, vahi ja kasvajate mikrokeskkonda.
- Farmakoloogiline mikrobioloogia
? teadus, mis uurib
antibiootikumide
,
ensuumide
,
vitamiinide
, vaktsiinide ja muude farmakoloogiliste produktide tootmise, saastamise ja rikkumisega seotud mikroobe.
- Toostuslik mikrobioloogia
? teadus, mis uurib, kuidas mikroobe toostusprotsessides kasutada. Naiteks toostuslikul kaaritamisel voi reovee puhastusel. Selle valdkonnaga on lahedaselt seotud ka olle tootmine, mis on oluline mikrobioloogia rakendusala.
- Mikroobne biotehnoloogia
? teadus, mis uurib, kuidas mikroorganismide geneetilise ja molekulaarse muutmise tulemusena voib tulemuseks olla kasuliku saagise tootmine.
- Toiduainete mikrobioloogia
? teadus, mis uurib mikroorganismide kasutamist toitu tootmisel, naiteks kaaritamisel. Lisaks uuritakse ka toidu riknemist ja sellest tingitud haigusi.
- Pollumajanduslik mikrobioloogia
? teadus, mis uurib
pollumajandusele
olulisi mikroorganisme. Seda valdkonda saab jaotada jargmiselt:
- Veterinaarne mikrobioloogia
? teadus, mis uurib mikroobide rolli
veterinaarmeditsiinis
voi loomade taksonoomias.
- Keskkonnamikrobioloogia
? teadus, mis uurib mikroobide funktsiooni ja erisust nende loomulikes
elukeskkondades
. Iseloomustab baktereid peamistes
elukeskkondades
, nagu
risosfaar
,
fulosfaar
, muld, pinnasevee okosusteemid, avaookeanid, ekstreemsed keskkonnad. Eriharud:
- Veemikrobioloogia
? teadus, mis uurib vees elavaid mikroorganisme.
- Ohumikrobioloogia
? teadus, mis uurib ohus asuvaid mikroorganisme.
Vaatamata sellele, et mikroorganismid tekitavad haigusi, on neist inimestele palju kasu.
Mikroobe kasutatakse toiduainetehnoloogias: toostuslikul kaaritamisel (alkoholi, aadika ja piimatoodete valmistamine) ja pagaritoostuses.
Mikroorganisme rakendatakse
antibiootikumide
ja
aminohapete
tootmisel ja abilisena keerulisemate organismide (taimede) kloonimisel.
[11]
Mikroorganisme kasutatakse
ensuumide
ja
reportergeenide
tootmisel ning ka uudsete molekulaarbioloogiliste tehnoloogiate katsetamisel.
Mikroobid toodavad
biopolumeere
:
polusahhariide
, poluestreid ja
poluamiide
. Neid saab kasutada meditsiinis kudede taastamiseks ja kehas ravimite transportimiseks. Mikroorganisme kasutatakse paljude ainete biosunteesiks.
[12]
Sageli kasutatakse mikroorganisme keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Eri liigid suudavad lagundada paljusid toksilisi jaatmeid, seega kasutatakse ulatuslikumate reostuste likvideerimiseks segu bakterite ja seente liikidest ning tuvedest, sest igauks neist tuleb toime eri ainega.
[13]
Bakteritel on oluline roll inimese mikrobiootas. Seedetraktis aitavad nad kaasa vitamiinide ja aminohapete tootmisele, seedivad toitu ja havitavad kahjulikke mikroobe.
[14]
[15]
- ↑
Nitesh RA, Ludwig W, Schleifer KH (2011).
"Phylogenetic identification and in situ detection of individual microbial cells without cultivation"
.
Microbiology Rev
.
59
(1): 143?169.
PMC
239358
.
PMID
7535888
.
- ↑
Mahavira is dated 599 BC ? 527 BC. See.
Dundas, Paul; John Hinnels ed. (2002).
The Jain
. London: Routledge.
ISBN
0-415-26606-8
.
p. 24
- ↑
Gest H (2005). "The remarkable vision of Robert Hooke (1635?1703): first observer of the microbial world".
Perspect. Biol. Med
.
48
(2): 266?72.
DOI
:
10.1353/pbm.2005.0053
.
PMID
15834198
.
- ↑
Wainwright, Milton (2003). "An Alternative View of the Early History of Microbiology".
Advances in Applied Microbiology
. Advances in Applied Microbiology.
52
: 333?55.
DOI
:
10.1016/S0065-2164(03)01013-X
.
ISBN
978-0-12-002654-8
.
PMID
12964250
.
- ↑
Drews G (1999). "Ferdinand Cohn, among the Founder of Microbiology".
ASM News
.
65
(8): 547.
- ↑
Ryan KJ, Ray CG (editors) (2004).
Sherris Medical Microbiology
(4th ed.). McGraw Hill.
ISBN
0-8385-8529-9
.
- ↑
Bordenave G (2003). "Louis Pasteur (1822?1895)".
Microbes Infect
.
5
(6): 553?60.
DOI
:
10.1016/S1286-4579(03)00075-3
.
PMID
12758285
.
- ↑
Madigan M, Martinko J (editors) (2006).
Brock Biology of Microorganisms
(13th ed.). Pearson Education. Lk 1096.
ISBN
0-321-73551-X
.
- ↑
Johnson J (2001) [1998].
"Martinus Willem Beijerinck"
.
APSnet
. American Phytopathological Society.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 20.06.2010
. Vaadatud 2. mai 2010
.
Retrieved from Internet Archive January 12, 2014.
- ↑
Pharmaceutical Microbiology Principles and Applications
. Nirali Prakashan. Lk 1.1?1.2.
ISBN
978-81-85790-61-9
. Vaadatud 18. juuni 2011
.
- ↑
Burkovski A (editor). (2008).
Corynebacteria: Genomics and Molecular Biology
. Caister Academic Press.
ISBN 1-904455-30-1
. Vaadatud 25.03.2016
.
- ↑
Rehm BHA (editor). (2008).
Microbial Production of Biopolymers and Polymer Precursors: Applications and Perspectives
. Caister Academic Press.
ISBN 978-1-904455-36-3
. Vaadatud 25.03.2016
.
- ↑
Diaz E (editor). (2008).
Microbial Biodegradation: Genomics and Molecular Biology
(1st ed.). Caister Academic Press.
ISBN 1-904455-17-4
. Vaadatud 25.03.2016
.
- ↑
MacFarlane, GT; Cummings, JH (1999).
"Probiotics and prebiotics: Can regulating the activities of intestinal bacteria benefit health?"
.
BMJ: British Medical Journal
.
318
(7189): 999?1003.
DOI
:
10.1136/bmj.318.7189.999
.
PMC
1115424
.
PMID
10195977
.
- ↑
Tannock GW (editor). (2005).
Probiotics and Prebiotics: Scientific Aspects
. Caister Academic Press.
ISBN 978-1-904455-01-1
. Vaadatud 25.03.2016
.