Robert Koch

Allikas: Vikipeedia
Robert Koch
Sundinud 11. detsember 1843
Clausthal-Zellerfeld , Saksa Liit
Surnud 27. mai 1910 (66-aastaselt)
Baden-Baden , Badeni suurhertsogiriik
Alma mater Gottingeni Ulikool
Teadlaskarjaar
Tegevusalad mikrobioloogia
Tuntumad tood mikrobioloogia rajaja
Kochi postulaadid
Siberi katku ning tuberkuloosi ja kooleratekitaja avastamine
Doktoritoo juhendaja Georg Meissner
Tunnustus Nobeli meditsiiniauhind (1905)
Autogramm

Robert Koch ( 11. detsember 1843 Hannoveri kuningriik Klausthal ? 27. mai 1910 Badeni suurhertsogiriik , Baden-Baden ) oli saksa arstiteadlane, uks mikrobioloogia rajajaid, Nobeli auhinna laureaat.

1877 avastas ta Siberi katku , 1882 tuberkuloositekitaja (Kochi kepike) ja 1883 kooleratekitaja . Ta sonastas ka Kochi postulaadid . Dissertation Dorpat 1879: Uber die Wirkung der Oxalate auf den thierischen Organismus .

Aastal 1905 palvis ta tuberkuloositekitaja avastamise eest Nobeli fusioloogia- voi meditsiiniauhinna .

Koch sundis Hermann Kochi ja tema naise Mathilde Julie Henriette (sundinud Biewand) pojana. Juba lapsena paistis ta tarkusega silma. Veel enne kooliminekut 1848 oppis ta iseseisvalt lugema ja kirjutama. Ta lopetas keskkooli 1862 , saavutades haid tulemusi reaalainetes.

1863 astus ta Gottingeni ulikooli loodusteadusi oppima, aga kahe semestri moodudes vahetas ta oppesuunda ja asus oppima arstiteadust . Viienda semestri ajal kutsus anatoom Jacob Henle teda osalema oma emaka narvistruktuuri uurimise projektis. Kuuendal semestril hakkas Koch fusioloogiainstituudis iseseisvalt uurima happeeritust. See sai lopuks tema vaitekirja aluseks. 1866 . aasta jaanuaris lopetas Koch ulikooli meditsiiniteaduskonna kiitusega.

Parast lopetamist tootas Koch kirurgina Prantsuse-Preisi sojas ja seejarel arstina Wollsteinis (tanapaeval asub see linn Poolas ja kannab nime Wolsztyn ). 1885 ? 1890 tootas ta Berliini ulikoolis administraatori ja professorina .

Koch abiellus 1867 Emma Adolphine Josephine Fraatziga. Jargmisel aastal sundis neil tutar Gertrude. Abielu loppes 1893 ja samal aastal abiellus Koch uuesti naitleja Hedwig Freibergiga.

9. aprillil 1910 tabas Kochi sudamerabandus ja sellest ta enam ei taastunud. Oma viimase loengu pidas ta 24. mail 1910 Berliini teaduste akadeemias , koneldes tuberkuloosist. Kolm paeva hiljem ta suri. Parast tema surma nimetas Gottingeni ulikooli fusioloogiainstituut uhe osakonna tema jargi umber.

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]