Kuuepaevane soda
Toimumisaeg	5.?10. juuni 1967
Toimumiskoht	Lahis-Ida
Tulemus	Iisraeli kindel voit Iisrael vallutab Gaza tsooni ja Siinai poolsaare Egiptuselt, Jordani laanekalda Jordaanialt ja Golani korgendikud Suurialt.
Osalised
Iisrael Egiptus Suuria Jordaania Iraak Toetajad: Liibanon PLO
Joudude suurus
50 000 sodurit 214 000 reservvaelast 300 sojalennukit 800 tanki Sodureid kokku: 264 000 100 000 osales lahingus Egiptus: 240 000 sodurit Suuria, Jordaania, Iraak: 307 000 sodurit 957 sojalennukit 2504 tanki Liibanon: 2 sojalennukit Sodureid kokku: 547 000 240 000 osales lahingus
Kaotused
776?983 langenut 4517 haavatut 15 vangis 400 tanki kaotatud 46 lennukit kaotatud Egiptus: 10 000 ? 15 000 langenut 4338 vangis Jordaania: 6000 langenut 533 vangis Suuria: 2500 langenut 591 vangis Iraak: 10 langenut 30 haavatut Liibanon: 1 lennuk kaotatud sadu tanke kaotatud 452+ lennukit kaotatud

Kuuepaevane soda , kolmas Iisraeli ja araabia riikide vaheline soda , peeti 5.?10. juunini 1967. Soda alustas Iisrael , kes oma ohujoudude ja mehhaniseeritud sojapidamise uleoleku tottu vallutas nadalaga kogu Siinai poolsaare , Golani korgendiku ja Palestiina alad (Gaza piirkonna ja Jordani laanekalda). Hoivatud aladelt pogenes sadu tuhandeid palestiinlasi , Suessi kanal suleti.

Eelmang [ muuda | muuda lahteteksti ]

Iisraeli ja tema naabrite vahelised suhted ei olnud kunagi taielikult normaliseerunud parast 1948. aasta Araabia-Iisraeli soda . Aastal 1956 tungis Iisrael Siinai poolsaarele , mille uheks eesmargiks oli Tirani vaina taasavamine, mille Egiptus oli 1950. aastal Iisraeli laevadele sulgenud. Iisrael oli hiljem sunnitud taanduma, kuid voitis tagatise, et Tirani vain jaab avatuks. Kuigi URO rahuvalve vaed saadeti kahe maa piirile, puudus demilitariseerimiskokkulepe.

Soda [ muuda | muuda lahteteksti ]

1967. aasta juuniks olid pinge muutunud ohtlikult suureks. Iisrael kordas oma 1956. aasta jargset seisukohta, et Tirani vaina sulgemine tema laevadele vorduks sojakuulutusena. Mai lopus teatas Egiptuse president Gamal Abdel Nasser , et Tirani vain suletakse Iisraeli laevadele. Egiptus mobiliseeris seejarel oma joud piiril Iisraeliga.

5. juunil alustas Iisrael ulatusliku ohurunnakute seeriaga Egiptuse lennuvaljade vastu. Runnakus osales 188 Iisraeli lennukit. ^[1] Egiptuse kaitseinfrastruktuur oli vaga kehv ning lennuvaljad ei olnud varustatud kindlustatud varjerajatistega, mis oleksid suutnud kaitsta Egiptuse lennukeid. Enamik Iisraeli sojalennukeid lendas madalalt ule Vahemere, et valtida endi tuvastamist radarite abil. Ulejaanud lendasid ule Punase mere. ^[2]

Ullatusrunnakus havitati peaaegu kogu Egiptuse ohujoud juba maa peal (kokku havis ule 300 lennuki ja hukkus umbes 100 pilooti ^[3] ), andes Iisraeli lennukitele edaspidi ohus taieliku ulekaalu. Samal ajal alustasid iisraellased maavagede operatsiooni Gaza sektorisse ja Siinai poolsaarele, mis jallegi tabas egiptlasi ootamatult. Parast moningast esimest vastupanu kuulutas Gamal Abdel Nasser valja evakuatsiooni Siinai poolsaarelt. Iisraeli vaed jalitasid laane poole pagevaid egiptlasi, pohjustades neile raskeid kaotusi ning vallutasid Siinai poolsaare.

Nasser kutsus seejarel Suuriat ja Jordaaniat ules alustama runnakuid Iisraelile. Jargnenud lahingutes toid Iisraeli vasturunnakud kaasa Ida-Jeruusalemma ja Jordani Laanekalda hoivamise Jordaanialt ning Golani korgendike vallutamise Suurialt.

Tulemus [ muuda | muuda lahteteksti ]

11. juunil allkirjastati relvarahu. Araabia maad kandsid vorreldes Iisraeliga tunduvalt suuremaid kaotusi: araabia riikide poolel hukkus ligi 20 000 meest, Iisraeli poolel veidi vahem kui 1000. Iisraeli sojaline edu oli tingitud ullatusrunnaku mojust, uuenduslikust ja hasti ellu viidud lahingukavast ning araabia maade sojajoudude kehvast kvaliteedist ja juhtimisest.

Iisrael vallutas Egiptuselt Gaza sektori, Jordaanialt Jordani Laanekalda ja Ida-Jeruusalemma ning Suurialt Golani korgendikud. Iisraeli kontrolli all olevate maa-alade pindala kolmekordistus. Soja jarel pogenes Laanekaldalt umbes 300 000 palestiinlast ja Golani korgendikelt ligi 100 000 suurlast. Kogu Araabia maailmas saadeti valja juute, kes pagesid Euroopasse voi Iisraeli.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]