See artikkel raagib rahvast; mittekuuljate kohta vaata artiklit Kurt

Kurdid on kurdi keelt raakiv omariikluseta rahvas Ees-Aasias , pohiliselt Kurdistanis , mis on jagatud Iraagi , Iraani , Suuria ja Turgi vahel. Vahesel maaral elab kurde Taga-Kaukaasias ja Liibanonis . Tanapaeval on laialdane kurdi diasporaa Laane-Euroopas (eriti Saksamaal ja Prantsusmaal ) ning USA -s.

Kurde elab Lahis-Idas 30 miljonit, millele lisandub ule 1 miljoni kurdi mujal maailmas. Kurdid on Lahis-Ida suuruselt neljas rahvusruhm araablaste , parslaste ja turklaste jarel. Sealjuures Turgis (20%), Iraagis (15?20%), Suurias (8%) ja Armeenias (1,3%) moodustavad nad suurima vahemusrahvuse . 1991. aasta seisuga elas 48% kurdidest Turgis, 24% Iraanis, 18% Iraagis ja 4% Suurias. ^[1]

Eestis elas 2011 . aasta rahvaloenduse andmetel 23 kurdi. ^[2]

Kurdistani kurdidel on margatavalt sailinud feodaalsed suhted ja hoimujaotus; ulemkihi moodustavad vordlemisi vaikesearvulised sojakad randlevad magikarjakasvatajad, orgudes elavad paiksed maaharijad. Enamik on sunniidid , osa ?iiidid . 19. ja 20. sajandil on kurdid oma peamistel asualadel visalt voidelnud rahvusliku diskrimineerimise vastu.

Kurdid raagivad kurdi keelt , mis kuulub uusiraani keelte looderuhma. Tahtsaimad murded on Kurmand?i, Sorani (Suleimani), Mukri ja Gurani murre. Murded erinevad uksteisest nii palju, et vahel peetakse neid eri keelteks. Philip Kreyenbroek selgitab raamatus "Kurdi keelest", et Kurmand?i ja Sorani murre erinevad teineteisest sama palju kui saksa ja inglise keel : esimeses on grammatiline sugu ja kaandelopud , teises ei ole. Neid nimetatakse samaks keeleks ainult nende uhise paritolu tottu ja etnilise uhtsuse rohutamiseks. ^[3]

Uhist kurdi kirjakeelt ei ole. Koige rohkem kasutatakse Kurmand?i murdest lahtuvat kirjakeelt, mille vanimad malestised parinevad 11. sajandist . Uldse vanimad sailinud kurdikeelsed tekstid parinevad 9. sajandi keskelt. Kurdi keelt kirjutatakse araabia, ladina ja vene kirjas.

Enamik kurde raagib teise keelena araabia , turgi voi parsia keelt . Juudiusulised kurdid ja moned kristlastest kurdid raagivad nagu assuurlasedki aramea keelt , mis kuulub semiidi keelte hulka.

Kurdide tapne paritolu on teadmata. Enamik kurde ise peab kurde parinevateks meedlastest . Voimalike eellastena on mainitud ka hoimu, kelle ladinakeelne nimetus on Cyrtii ja kreekakeelne Kurtioi ning keda on maininud Polybios , Livius ja Strabon .

Kuulsaid kurde [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Saladin (1138?1193), Aijubiidide dunastia esimene Egiptuse ja Suuria sultan.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Kurdi kirjandus
• Pe?mergad
• Rojava (Rojavaye Kurdistane, Laane-Kurdistan) alates 17. marts 2016
• Sykes-Picot’ leping

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Kurdistan-PhotoLibrary is Kurdish history in images
• Maailma kurdid korvad - Sirp, 12. jaanuar 2007
• Turkey - Kurds - Caught in the Crossfire - 40 min , 1. september 1996
• The Innocent Victims Of Turkey's War With The PKK
• Luis Miranda , The Kurdish question. Visual universe. 11. september 2012
• Luis Miranda, Ocalan et la question kurde . 2015
• The Sykes Picot Agreement . NRT, 1. veebruar 2016
• The Kurdish Project: #BeyondBorders: One Hundred Years of Sykes-Picot agreement ( Mark Sykes & Francois Georges-Picot )
• Kurdi riigi apoloogia
• Postimees (1886-1944), nr. 237, 2 september 1938, Kolmekordne woitlus Puhamaa parast. Sykes-Picot teesort. Kuidas diplomaatiliste labiraakimiste ja salalepingute kaudu loodi tanapaewa Palestiina algmed.
• Nalia Radio and Television (NRT)