Artiklis ei ole piisavalt viiteid . Palun aita vaiteid kontrollida ja viiteid lisada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Krimmi soda
Osa Franz Roubaud ' 1904. aasta panoraammaalist " Sevastopoli piiramine "
Toimumisaeg	16. oktoober 1853 ? 30. marts 1856
Toimumiskoht	Krimmi poolsaar , Must meri , Valge meri , Balkani poolsaar, Kaukaasia
Tulemus	liitlasvagede voit, 1856. aasta Pariisi rahulepingu kohaselt ei tohtinud Venemaa luua Mustal merel sojalaevastikku ning Osmanite riigi provintsid Moldova vurstiriik ja Valahhia vurstiriik said suuresti autonoomseteks. Soja tulemusena saavutasid Osmanite riigi kristlased parema seisundi ja oigeusklikud said kontrolli vaidlusaluste kirikute ule
Osalised
Osmanite riik Prantsuse teine keisririik (alates 1854) Suurbritannia ja Iirimaa Uhendkuningriik (alates 1854) Sardiinia kuningriik (alates 1855) Kaukaasia imamaat (kuni 1855) T?erkessia Venemaa Keisririik Bulgaaria vabatahtlikud Kreeka kuningriik (kuni 1854)
Joudude suurus
Kokku: ~603 132 165 000 [1] 309 268 [1] 107 864 [1] 21 000 [1] Kokku: ~889 000 [1] 880 000 1000 kreeka leegionari
Kaotused
Kokku: ~223 513 45 400 [1] 10 100 lahingus langenut, 10 800 haavadesse surnut, 24 500 haigustesse surnut 135 485 [1] 8490 lahingus langenut, 11 750 haavadesse surnut, 75 375 haigustesse surnut, 39 870 haavatut 40 462 [1] 2755 lahingus langenut, 1847 haavadesse surnut, 17 580 haigustesse surnut, 18 280 haavatut 2166 [1] 28 lahingus langenut, 2138 haigustesse surnut Kokku ~530 125 [1]

See artikkel raagib sojast Venemaa ja liitlasriikide vahel 1853-1856; Krimmi kriisi kohta Ukraina ja Venemaa vahel 2014. aastal loe artiklist Krimmi kriis .

Krimmi soda ( Venemaal ka Idasoda ehk Восточная война , turgi keeles Kırım Sava?ı ) ehk Kumnes Vene-Turgi soda oli oktoobrist 1853 kuni martsini 1856 kestnud soda, mille Venemaa keisririik kaotas Prantsusmaa , Suurbritannia , Osmanite riigi ja Piemonte-Sardiinia liidule. Ka neutraalseks jaanud Austria keisririik etendas sojas olulist osa.

Soja ajend oli kristlaste oiguslik olukord toona Osmanitele kuulunud puhal maal . Prantsusmaa toetas katoliiklasi , Venemaa oigeusklikke . Pikas perspektiivis olid pohjused Osmanite riigi norgenemine ning Prantsusmaa ja Suurbritannia soovimatus teha Venemaale rohkem jareleandmisi. Krimmi soda kuulub pikka Vene-Turgi sodade ritta, mis algas 16. sajandil ning loppes Esimese maailmasojaga .

Suurem osa relvakonfliktidest kulges Mustal merel ja Krimmi poolsaarel , kuid vaiksemaid lahingutegevusi toimus ka Laanemerel ^[2] , Anatoolias , Kaukaasias , Valgel merel ja Vaiksel ookeanil . 1853. aastal alustasid Venemaa ja Osmanite riik soda Venemaa rolli parast oigeusklike eestkostjana ning Venemaa purustas Sinopes Osmanite laevastiku. 1854. aastal astusid sotta Prantsusmaa ja Suurbritannia, puudes peatada Venemaa pealetungi. Vene kindluslinn Sevastopol pidas piiramisele vastu enam kui aasta. Parast Sevastopoli langemist algasid rahulabiraakimised ning rahu solmiti 1856. aasta martsis Pariisis .

Lepingu kohaselt ei tohtinud Venemaa luua Mustal merel sojalaevastikku ning Osmanite provintsid Moldova ja Valahhia said suure autonoomia . Soja tulemusena saavutasid Osmanite riigi kristlased parema seisundi ja oigeusklikud said kontrolli vaidlusaluste kirikute ule. Venemaal algatati aga laiaulatuslikud reformid ning toimus ulatuslik demilitariseerimine. Sojategevuse tottu toimunud rahvasterande ja tekkinud rahvuslike liikumiste moju oli tunda Ukrainas , Moldovas, Bulgaarias , Rumeenias , Kreekas , Turgis , Krimmis, Armeenias , Gruusias ja kogu Kaukaasias.

Krimmi soda on lainud ajalukku molema poole suurte diplomaatiliste, logistiliste, meditsiiniliste ja taktikaliste vigade poolest. Sojast on tuntud ka hulk meedikuid, naiteks tanapaevase oenduse loojad Florence Nightingale ja Mary Seacole Briti poolel ning valikirurgia edendaja Nikolai Pirogov Vene poolel. Samuti oli see uks esimesi tanapaevaseid sodu, kus kasutati laialdaselt raudteid ja telegraafi ja mis leidis laiaulatuslikku kajastust trukimeedias ja fotograafias; tuntud on The Timesi korrespondendi William Russelli ja fotograafi Roger Fentoni too. Kajastust parandasid tehnilised uuendused: 1854. aasta talvel laiendasid prantslased Musta mere rannikuni telegraafivorgu ning 1855. aasta aprillis uhendasid britid Krimmi poolsaare muu maailmaga veealuse kaabli abil. Uudiste kiire levik mojutas avalikku arvamust ja viis valitsusevahetuseni Suurbritannias.

Inimkaotused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vene pool kaotas sojas kokku ligikaudu 530 125 voitlejat.

Turgi kaotas 45 400 meest, neist 10 100 lahingutes langenutena ja 35 300 vigastuste voi haiguste tagajarjel surnutena. Prantsusmaa kaotused olid kokku 135 485 mees, nende hulgas 8490 lahingus langenut, 39 870 haavatut ning 87 125 haavadesse ja haigustesse surnut. Suurbritannia vaed kaotasid sojas 40 462 meest, kellest 2755 langes lahingus, 18 280 sai haavata ning 19 427 suri haavadesse voi haigustesse.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Vene-Turgi sojad
• Uputatud laevade monument

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Clodfelter, M. (2017). Warfare and Armed Conflicts: A Statistical Encyclopedia of Casualty and Other Figures, 1492-2015 (4th ed.). Jefferson, North Carolina: McFarland. ISBN 978-0786474707 .