한국   대만   중국   일본 
Julien Offray de La Mettrie ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Julien Offray de La Mettrie

Allikas: Vikipeedia
Julien Offray de La Mettrie. Achille Ouvre (1872?1951) gravuur, G.-F. Schmidti jargi

Julien Offray de La Mettrie ( 23. november 1709 [1] [2] ? 11. november 1751 ) oli Prantsuse arst ja filosoof , uks esimesi valgustusaegseid Prantsuse materialiste .

Tema tuntuim teos on " Inimene kui masin " ("L'homme machine"), milles ta eitas kartesiaanlikku keha ja vaimu dualismi ning pakkus valja metafoori inimesest kui masinast. Eesti keeles ilmus raamat 2017. aastal Katre Talviste tolkes kirjastuselt Ilmamaa sarjas " Avatud Eesti raamat" [3] .

Varane elukaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

La Mettrie sundis Saint-Malos Bretagne'is rikka tekstiilikaupmehe pojana. Ta oppis Coutancesi ja Caeni kolled?ites. Parast Plessise kolled?is Pariisis oppimist tekkis temas huvi vaimuliku ameti vastu, aga parast mond aastat teoloogia oppimist Janenisti koolides poordus tema huvi kirikust eemale. 1725. aastal astus La Mettrie Harcourti kolled?isse, et oppida filosoofiat ja loodusteadusi, ning lopetas ilmselt umbes 1728. aastal. Sel ajal oli d’Harcourt Prantsusmaal kartesiaani (Descartesi opetuse) eestvedaja. [4] 1734. aastal laks ta oppima tunnustatud arsti Herman Boerhaave juurde, kes oli samuti kunagi kavatsenud saada vaimulikuks. Just Boerhaave kae all sai La Mettrie mojutusi selleks, et uritada kutsuda esile muutusi Prantsusmaa meditsiinihariduses. [5]

Meditsiinikarjaar [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast opinguid Hartcourtis otsustas La Mettrie hakata tegelema meditsiiniga. Selle otsuse juures vois teda mojutada La Mettrie perekonna tuttav Francois-Joseph Hunauld, kes juhtis anatoomia oppetooli Jardin du Roi’s. Viis aastat oppis La Mettrie Pariisis meditsiiniosakonnas ning nautis Hunauldi mentorlust. [4] 1733. aastal laks ta Leidenisse, et oppida kuulsa Herman Boerhaave juures. Tema peatumine Hollandis osutus luhikeseks, kuid mojukaks. Jargnenud aastatel jai ta paikseks meditsiini praktika juurde oma kodu lahedal Saint-Malo’s, levitades Boerhaave toid ja teooriaid ise mitme teose avaldamise ja tolkimise kaudu. Ta abiellus 1739. aastal ning sai kaks last, kuid abielu ei olnud onnelik. 1742. aastal jattis La Mettrie pere ning reisis Pariisi, kus ta maarati kirurgiks Gardes Francaises' rugementi ning vottis osa mitmest lahingust Austria sojas. See kogemus sisendas temasse sugava vastumeelsuse vagivalla suhtes, mis on selge ka tema filosoofilistest kirjutistest. Suure osa ajast veetis ta siiski Pariisis ning on toenaoline, et sel ajal tutvus ta ka Maupertuis’ ja Marquise de Chatelet’ga. [4] Neil aastail, kannatades tihti palaviku kaes, vaatles La Mettrie ennast seoses kiirenenud vereringe mojuga motlemisele, mis viis ta jarelduseni, et vaimseid protsesse saab seletada orgaaniliste muutustega ajus ja narvisusteemis. Nimetatud jarelduseni joudis ta oma varaseimas filosoofilises teoses "Histoire naturelle de l'ame" (1745). Selle avaldamisest tekkinud protestikisa oli nii voimas, et La Mettrie oli sunnitud lahkuma oma ametikohalt Prantsusmaa Valvurite juures (French Guards) ning leidis varjupaiga Leidenis. Seal arendas ta oma doktriine veelgi julgemalt ja taielikumalt teoses "L'Homme machine" ? kiiruga kirjutatud uurimuses, mis pohineb kooskolalistel materialistlikel ja kvaasiateistlikel pohimotetel. [4] La Mettrie materialism oli mitmes mottes tema meditsiiniliste huvide produkt, mis tugines 17. sajandi eelkaijate, naiteks Guillaume Lamy tool. [6] Nende printsiipide eetilised jareldused tootab ta valja hiljem oma teoses "Discours sur le bonheur", mida La Mettrie ise pidas oma magnum opus' eks. [7] Siin arendas ta valja oma kahetsuse teooria, see tahendab oma vaate suutunde ebasoodsatele mojudele varases eas kultuurioppe ( enculturation ) protsessi kaigus. See idee toi endaga kaasa praktiliselt koikide Prantsuse valgustusperioodi motlejate viha ning "Damnatio memoriae" [8] , mis kerkis alles sada aastat hiljem Friedrich Albert Lange teoses "Geschichte des Materialismus".

Filosoofia [ muuda | muuda lahteteksti ]

Julien de la Mettried peetakse uheks koige mojukamaks 18. sajandi deterministiks. Koos determinismi edendamisega pidas ta ennast mehhanistlikuks materialistiks. Ta uskus, et vaimseid protsesse pohjustab keha. Neid motteid valjendas ta oma koige olulisemas teoses "L'Homme Machine". Seal valjendas ta ka oma uskumust, et inimesed tootavad nagu masinad. Tema teooria tugineb osaliselt Descartesile ja tolle lahenemisele, mille kohaselt inimkeha tootab kui masin. [9] La Mettrie uskus, et inimene, nii keha kui ka meel, tootab masinana. Kuigi ta aitas edasi arendada Descartesi vaadet inimkeha mehhaniseeritusest, ei olnud ta nous Descartesi dualistliku vaatega. La Mettrie vaated olid nii tugevad, et ta vaitis, et Descartes oli tegelikult meele osas materialist. [10]

Inimene ja loom [ muuda | muuda lahteteksti ]

Enne "L'homme machine'i" avaldas ta 1745. aastal teose "L'Histoire naturelle de l'ame". Ta oli seisukohal, et inimesed on lihtsalt keerulised loomad. [10] Suur hulk vastukaivusi ilmnes tema uskumusest, et "loomast inimeseni ei ole mingit jarsku uleminekut". [11] Hiljem viis ta seda ideed edasi, vaites, et inimesed ja loomad koosnevad organiseeritud ainest. Ta uskus, et inimesed ja loomad erinevad vaid selle osas, kui keeruliselt see aine on organiseeritud. Idee, et praktiliselt mingit tegelikku erinevust inimese ja looma vahel ei eksisteeri pohineb tema leidudel, et sensoorsed tunded on olemas nii loomadel kui taimedel. [12] Kuigi ta tunnistas, et vaid inimesed raagivad keeli, arvas ta, et loomad on voimelised keelt ara oppima. Ta kasutas ahve naitena, oeldes, et kui neid treenida, saaks neist "perfektse inimese". [9] Loomade ja inimese vaheliste suurte erinevuste puudumisele viitab La Mettrie ka sellega, et molemad opivad labi imiteerimise. Tema uskumused inimeste ja loomade kohta pohinevad kaht tuupi jatkuvusel. Esimene on nork jatkuvus, mis viitab, et inimesed ja loomad on tehtud samadest asjadest, kuid on erinevalt organiseeritud. Tema peamine rohk on aga tugeval jatkuvusel, ideel, et psuhholoogia ja kaitumine inimeste ja loomade vahel ei ole sugugi vaga palju erinev.

"L'Homme Machine" ("Inimene kui masin") [ muuda | muuda lahteteksti ]

La Mettrie uskus, et inimene tootab nagu masin, kuna vaimsed motted soltuvad kehalisest tegevusest. Ta arvas, et aine organiseerituse tulemuseks korgel ja keerulisel tasemel on inimmotlemine. Ta ei uskunud Jumala olemasolu. Pigem oli ta seisukohal, et inimeste organiseeritus on tehtud selleks, et pakkuda keerulisele ainele nii head kasutust kui voimalik. [10] Ta joudis selle uskumuseni parast seda, kui leidis, et tema kehalised ja vaimsed haigused on omavahel seotud. Kui ta oli kogunud piisavalt toendusmaterjali meditsiini ja psuhholoogia alal, avaldas ta raamatu. [13] Osa La Mettrie esitatud toenditest heideti korvale selle olemuse tottu. Ta vaitis, et sundmused, nagu ilma peata kana jatkuv ringijooksmine voi hiljuti eemaldatud sudame jatkuv too, toestavad aju ja keha vahelise seose olemasolu. Kuigi La Mettrie teooriad olid teiste teooriate aluseks, polnud tema tood just teaduslikud. Pigem oli tema kirjutatu poleemiline ja valjakutsuv. [14]

Inimloomus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ta valjendas oma radikaalseid uskumusi, esitledes end kui deterministi. [9] Ta ei noustunud kristlike uskumustega ning rohutas sensuaalse naudingu puudlemise olulisust ? hedonistlikku lahenemist inimkaitumisele. [15] Ta kahtles, et inimestel on korgem moraalsustaju kui loomadel, markides, et loomad piinavad uksteist harva ning moned loomad on voimelised teatud moraalsuse tasemeks. Ta uskus, et masinatena jargivad inimesed loodusseadusi.

Moju [ muuda | muuda lahteteksti ]

Koige otsesemalt mojutas La Mettrie Pierre Jean Georges Cabanis’d, prominentset prantsuse arsti. Ta rajas oma too La Mettrie materialistlikele vaadetele, kuid kohandas neid vahem ekstreemseks. La Mettrie ekstreemsetele uskumustele oli tugev vastuseis, kuid tema too mojutas psuhholoogiat, tapsemalt biheiviorismi. Tema moju nahakse biheivioristlike psuhholoogide reduktsionistlikus lahenemises. [15] Kuid vastureaktsioonide tottu teatavad biheivioristid tema teostest vaga vahe ning toetuvad pigem teistele materialistidele, kes esitasid sarnaseid argumente. [10]

Hilisemad eluaastad [ muuda | muuda lahteteksti ]

La Mettrie hedonistlikud ja materialistlikud pohimotted pohjustasid protesti isegi suhteliselt tolerantses Hollandis. Temavastased tunded olid nii tugevad, et 1748. aastal pidi ta lahkuma Berliini, kus Preisimaa kuningas Frederick Suur mitte ainult ei lubanud tal praktiseerida arstina, vaid maaras ta ka oukonna juhiks. Seal kirjutas La Mettrie "Discours sur le bonheur" (1748), mis vapustas juhtivaid valgustusaja motlejaid, nagu Voltaire, Diderot ja D’Holbach, oma hedonistlike sensuaalsete printsiipidega, mis seadsid esikohale ohjeldamatu naudingu puudlemise. [6]

Surm [ muuda | muuda lahteteksti ]

La Mettrie varajast surma on peetud tema sensuaalsete naudingute hindamise tagajarjeks. Tirconnel ? Prantsuse suursaadik Preisimaal ? olitanulik, et La Mettrie ta terveks ravis, ning korraldas tema auks pidusoomingu. La Mettriel tekkis maohaigus, peatselt hakkas teda vaevama korge palavik ja ta suri. [9] [16] Temast jaid maha naine ja viieaastane tutar. Matusekone pidas Frederick Suur ning see on siiani uks pohjalikumaid biograafilisi allikaid La Mettrie elu kohta. Kogutud La Mettrie teosed "Oeuvres philosophiques" ilmusid parast tema surma mitmes valjaandes Londonis, Berliinis ja ka Amsterdamis.

La Mettrie teoseid [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Histoire Naturelle de l'Ame. 1745 (anon.)
  • Ecole de la Volupte. 1746, 1747 (anon.)
  • Politique du Medecin de Machiavel. 1746 (anon.)
  • L'Homme Machine. 1748 (anon.)
  • L'Homme Plante. 1748 (anon.)
  • Ouvrage de Penelope ou Machiavel en Medecine. 1748 (pseudonym: Aletheius Demetrius)
  • Discours sur le bonheur ou Anti-Seneque [Traite de la vie heureuse, par Seneque, avec un Discours du traducteur sur le meme sujet]. 1748 (anon.)
  • Systeme d'Epicure. 1750 (anon.)
  • L'Art de Jouir. 1751 (anon.)

La Mettrie kogumikud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tema peateoste kriitika [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Aram Vartanian (ed.): La Mettrie's L'homme machine. A Study in the Origins of an Idea, (Princeton: Princeton University Press, 1960)
  • John F. Falvey (ed.): La Mettrie. Discours sur le bonheur in Studies on Voltaire and the Eighteenth Century, vol. cxxxiv (Banbury, Oxfordshire: The Voltaire Foundation, 1975)
  • Ann Thomson (ed.): La Mettrie's Discours preliminaire. in Materialism and Society in the Mid-Eighteenth Century (Geneve: Librairie Droz, 1981)
  • Theo Verbeek (Ed.): Le Traite de l'Ame de La Mettrie, 2 vols. (Utrecht: OMI-Grafisch Bedrijf, 1988)

Bibliograafia (osaline) [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Friedrich Albert Lange, Geschichte des Materialismus, 1866 (Eng. trans. The History of Materialism by E. C. Thomas, ii. 1880)
  • Jakob Elias Poritzky, J. O. de Lamettrie. Sein Leben und seine Werke, (1900, reprint 1970)
  • Kathleen Wellman, La Mettrie. Medicine, Philosophy, and Enlightenment, Durham and London, Duke University Press 1992 ISBN 0-8223-1204-2
  • Birgit Christensen, Ironie und Skepsis. Das offene Wissenschafts- und Weltverstandnis bei Julien Offray de La Mettrie. Wurzburg: Konigshausen & Neumann 1996 ISBN 3-8260-1271-2
  • Hartmut Hecht, ed., La Mettrie. Ansichten und Einsichten. Berlin: Berliner Wissenschafts-Verlag, 2004 (Proceedings of Potsdam/Berlin La Mettrie Conference, 2001) ISBN 3-8305-0558-2
  • Bernd A. Laska: La Mettrie ? ein gewollt unbekannter Bekannter. In: Aufklarung und Kritik, Sonderheft 14/2008, pp. 64?84 [9]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Kirjanduses esineb La Mettrie' kohta vahemalt kolm sunniaega. Siinne on koige toenaolisem. Vt: Birgit Christensen: Ironie und Skepsis, Wurzburg 1996, p. 245, fn. 2
  2. ↑ La Mettrie sunniajaks peetakse kirjanduses vahemalt kolme erinevad kuupaeva. Siin esitatud kuupaev on koige toenaolisemalt oige. Cf.: Birgit Christensen: Ironie und Skepsis, Wurzburg 1996, p. 245, fn. 2.
  3. ↑ Iiris Viirpalu Arvustus. Inimene kui masin? ERR, 21.08.2017
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Aram Vartanian, La Mettrie's L'Homme Machine: A Study in the Origins of an Idea (Princeton University Press, 1960), p. 2-12.
  5. ↑ Nyirubugara, Olivier. "A SOCIOBIBLIOGRAPHIC STUDY OF L ’ H O M M E M A C H I N E". pp. 3, 4
  6. ↑ 6,0 6,1 Thompson, Ann (1996). Machine Man and Other Writings. Cambridge: Cambridge University Press.
  7. ↑ Julien Offray de La Mettrie: Discours sur le bonheur. Critical edition by John Falvey. Banbury: The Voltaire Foundation 1975. Introduction by John Falvey, p. 12: "central and culminating part of his thinking."
  8. ↑ Kathleen Wellman: La Mettrie ? Medicine, Philosophy, and Enlightenment. Durham: Duke University Press 1992, chap. 8, pp. 213?245, part. pp. 213, 220.
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 King, D. Brett; Viney W., Woody W. (2009). A History of Psychology: Ideas and Context (4 ed.). Boston: Pearson Education Inc. p. 169. ISBN 0-205-51213-5 .
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 Greenwood, John (2009). A Conceptual History of Psychology. Boston: McGraw-Hill. ISBN 978-0-07-285862-4 .
  11. ↑ Offray de la Mettrie, Julien. "Man a Machine".
  12. ↑ Brennan, James (2003). History and Systems of Psychology (6 ed.). Upper Saddle River: Prentice Hill. p. 169. ISBN 0-13-048119-X
  13. ↑ Watson, Robert (1968). The Great Psychologists. Philadelphia: J.B. Lippincott Company. p. 168.
  14. ↑ Robinson, Daniel (1995). An Intellectual History of Psychology (3 ed.). Madison: The University of Wisconsin Press. p. 253. ISBN 0-299-14840-8 .
  15. ↑ 15,0 15,1 Brennan, James (2003). History and Systems of Psychology (6 ed.). Upper Saddle River: Prentice Hill. p. 169. ISBN 0-13-048119-X .
  16. ↑ Aram Vartanian, La Mettrie's L'Homme Machine: A Study in the Origins of an Idea (Princeton University Press, 1960), p. 2-12
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Julien_Offray_de_La_Mettrie&oldid=6546573 "