Johannes X
(ladinaparaselt
Ioannes X
) (860 ? ?
929
) oli
paavst
914
?
928
. Ta oli 122. paavst.
Johannes (Giovanni Cenci, Giovanni da Tossignano) oli sundinud 860. aasta paiku
Tossignanos
ja ta oli Johannese (Giovanni) poeg. Salvador Miranda andmetel parines ta Cenci suguvosast ja tal oli vend Petrus (Pietro).
Johannes
ordineeriti
Bolognas
diakoniks
, kuid ta tegutses
Ravennas
, kust ta saadeti mitmel korral erinevate ulesannetega
Rooma
.
Johannes valiti
900
. aasta paiku Bologna piiskopiks (Johannes III), kuid teda ei puhitsetud ametisse.
905
?914 oli ta Ravenna peapiiskop (Johannes XII), kuid tal tekkis probleeme Istria markkrahviga, mistottu paavst
Sergius III
pidi tema kaitseks valja astuma. Sergius III maaras ta
907
. aasta paiku
kardinalpreestriks
.
Cremona
krooniku
Liutprandi
vaitel oli Johannes diakonina Tuscolo krahvi
Teofilato I
abikaasa Teodora armuke.
Johannes X valiti paavstiks
martsis
voi
aprilli
algul 914 arvatavasti Tuscolo krahvi ja konsuli Teofilato I ning Rooma aadli toetusel, kes soovisid voimekamat kirikupead.
Kroonik Liutprandi vaitel mojutas tema saamist paavstiks krahvi abikaasa Teodora tahe, kes oli soovinud oma armukesele mojukamat ametikohta ja tahtis ta tuua oma mojupiirkonda. Johannese valimist toetas ka Itaalia kuningas
Berengar Frioolist
.
Johannes X puhitseti ametisse
15. mail
914.
Johannes X kroonis
detsembris
915
Rooma Peetri kirikus
Frangi keisriks
Itaalia kuninga Berengari. See jai ajaloos viimaseks korraks, kui paavst kroonis Frangi keisri.
Johannes X organiseeris Tuscolo krahvi Teofilato I, Itaalia kuninga Berengari, Capua krahvi Landolfo ja
Spoleto hertsogi
Alberico I
-ga sojalise liidu, et voidelda
Itaaliat
ruustanud araablastega.
Liitlasvaed piirasid 915 kolm kuud
Garigliano
joe suudmes asunud araablaste tugipunkti ja loid seejarel araablasi otsustavas lahingus. Johannes X vottis isiklikult sojakaigust araablaste vastu osa, olles
Johannes VIII
jarel teine paavst, kes osales sojakaigul.
Johannes X saatis
916
Hohenaltheimi riigipaevale
legaadiks
Orte piiskopi Petruse, kes tunnustas Saksa kuningana
Konrad I
-st.
Johannes X andis
925
Horvaatia kuninga tiitli vurst
Tomislavile
, kelle paavsti legaat kroonis kuningaks.
Paavst kirjutas Tomislavile saadetud kirjas, et
Gregorius I
ei pakkunud anglosaksi valitsejatele mitte ainult
kristlust
, vaid ka
kultuuri
ja
haridust
.
Johannes X suhted Spoleto hertsogi
Alberico I
-ga halvenesid, mistottu paavsti vaed paavsti venna Petruse juhtimisel asusid sojakaigule Spoleto hertsogiriigi vastu ja pidasid hertsogi vagedega
Ortes
lahingu, kus hertsog vois erinevatel andmetel hukkuda.
Johannes X taastas
923
Konstantinoopoli patriarhi
Nikolaos I Mystikosega
normaalsed suhted. Patriarh taunis
912
paavsti, kuna
Sergius III
oli tunnustanud
Butsantsi keisri
Leo VI
neljandat abielu, mida
Butsantsi
vaimulikud
pidasid
kanoonilisele oigusele
mittevastavaks.
Johannes X tunnustas 915 Narbonne'i peapiiskopina Agiot.
Ta tunnustas
920
Louvain'i piiskoppi, keda toetas ka Laane-Frangi kuningas
Charles III
.
Ta andis
viikingite
runnakute all kannatanud Roueni ja Reimsi peapiiskoppidele nou.
Ta kinnitas 925 Vermandois' krahvi Herbert II noudel tema 5-aastase poja Hugues de Vermandois' Reimsi peapiiskopiks.
Joihannes X keelas kirikuslaavi liturgia kasutamise.
Johannes X kinnitas 928
Cluny kloostri
reeglid ja rohutas, et klooster on paavsti jurisdiktsiooni all.
Ta kinnitas
Fulda
ja San Gallo e Subiaco kloostrite privileegid.
Johannes X maaras 4 uut kardinali. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst
Leo VI
.
- Gregorius (Gregorio)
- Leo (Leone, Leo VI)
- Leo (Leone)
- Sergius (Sergio)
Johannes X lasi kaunistada
laibasinodi
ajal havinud, kuid Sergius III ajal taastatud
Lateraani basiilikat
.
Tema ajal taastati araablaste poolt havitatud
Monte Cassino klooster
.
Johannes X kavatses parast keiser Berengari surma anda keisrikrooni Arles'i krahvile Hugues'le, kuid Tuscolo krahvi Teofilato I tutar
Marozia
pidas tema saamist keisriks endale ja oma uuele elukaaslasele Toscana markiile Guidole poliitiliselt ebasobivaks.
Marozia ja Guido organiseerisid Roomas ulestousu, mille kaigus suudistati paavsti venda Rooma prefekti Petrust selles, et ta lubas
ungarlastel
tungida Itaaliasse. Petrus tapeti
927
. aasta lopus (
J. N. D. Kelly
jargi) voi 928 ("
Catholic Encyclopedia
" jargi)
Lateraani palees
paavsti silme all.
Marozia tagandas
mais
928 Johannes X ametist ja tema kasul saadeti paavst Castel Sant' Angelo vanglasse, kus ta lammatati kroonik Liutprandi jargi padjaga surnuks (Salvador Miranda jargi
2. juulil
929
, "Catholic Encyclopedia" jargi suri ta 928). Kroonik
Flodoard de Reims
arvas, et Johannes X suri angistusest.
Johannes X maeti
Rooma Peetri kirikusse
.
- J. N. D. Kelly
:
The Oxford Dictionary of Popes
. 1996.
- Liber Pontificalis
.
- Liverani:
Giovanni da Tossignano
. Macerata, 1859.
- Raffaele Savigni
:
Sacerdozio e regno in eta post-carolingia: L'episcopato di Giovanni X, arcivescovo di Ravenna (905?914) e papa (914?29)
. Rivista di storia della chiesa in Italia 46, 1992: 1?29.
- Raffaele Savigni:
Giovanni IX da Tossignano, arcivescovo di Ravenna (papa Giovanni X) e i suoi rapporti con la corte ducale spoletana
. M. Tagliaferri, Ravenna e Spoleto: i rapporti tra due metropoli. Imola, 2007: 215?246.