Sixtus IV
(
Francesco della Rovere
, 21. juuli
1414
? 12. august 1484) oli
paavst
aastatel 1471?1484. Ta oli 212. paavst.
Francesco della Rovere sundis
Genova
lahedal
Celle Ligure
kommuunis Pecorile moisas Leonardo della Rovere ja Luchina Monleone seitsmelapselise pere vanima lapsena. Vaesuse ja podura tervise tottu paigutasid vanemad ta peatselt
frantsisklaste
kloostrisse
. Ta sai
Savona
konvendis
oma esimesed haridusalased teadmised ja liitus seejarel frantsiskaani konventuaalidega. Ta oppis
Chieris
,
Padova ulikoolis
ning
Bologna ulikoolis
filosoofiat
ja
teoloogiat
. Rovere sai filosoofiadoktoriks ja
14. aprillil
1444
teoloogiamagistriks. Ta pidas
Pius II
palvel
detsembris
1462
dominiiklastega
dispuudi
Kristuse
vere teemal. Dispuudil vaieldi selle ule, kas Kristuse kannatustel valatud veri ning Kristuse ihus olnud veri
ristiloomise
ja ulestousmise vahel oli
adoreeritav
kui
Jumala Poja
veri.
Mais
1467
ja mais
1469
korraldas ta frantsisklaste
uldkapiitlid
. 1467 viibis ta monda aega Savonas ja
Pavias
. Rovere korraldusel alustati samal ajal tema
palee
ehitamist
Roomas
ja San Pietro Vincoli kiriku taastamist. Rovere sai
kardinaliks
Johannes Bessarioni
soovitusel.
1470
trukiti tema
traktaat
Kristuse verest, mille ta puhendas paavst
Paulus II
-le. Ta kirjutas traktaadi
neitsi Maarja
parispatuta
saamisest.
Rovere oli tuntud kui
Doctor Acutissimus
.
Sixtus IV valiti paavstiks 9. augustil 1471
Vatikani paavstipalees
, puhitseti
piiskopiks
ja krooniti
25. augustil
kardinal Rodrigo Borja y Borja (hilisem paavst
Aleksander VI
) poolt. Ta oli teine
frantsisklasest
paavst.
6.
?9. augustini 1471 toimunud
konklaavil
osales 18 kardinali. Seda konklaavi soovisid mojutada ilmalikud valitsejad, eelkoige
Milano hertsog
Galeazzo Maria Sforza
, kes pooldas kardinalide
Guillaume d'Estouteville
'i,
Angelo Capranica
,
Francesco Gonzaga
, della Rovere,
Amico Agnifilo
voi
Giacomo Ammanati-Piccolomini
valimist paavstiks. Konklaavil moodustus 2 fraktsiooni: Pius II kardinalid ja Paulus II kardinalid.
7. augustil
toimunud 1 voorus sai
Johannes Bessarion
6 haalt. Kardinal Guillaume d'Estouteville ja kardinal
Niccolo Fortiguerra
said molemad 3 haalt. Kardinal
Borja
toetas esmalt
Bartolomeo Roverellat
, kuid otsustas siis Milano hertsogi pooldajatega toetada Roveret. 9. augusti hommikul toimunud voorus sai Rovere 9 haalt. Konklaavi viimases voorus sai Rovere 13 haalt, millega ta osutus valituks. Kardinalid
Filippo Calandrini
ja Roverella said selles voorus kumbki 2 haalt.
Sixtus IV nimevalik oli kullalt iseloomulik
renessansiajale
, kuid muidu
paavstluses
tavatu, kuna ajavahe eelmise samanimelise paavstiga oli usna pikk, sest
Sixtus III
valitses tuhat aastat varem.
1471. aasta konklaavil osalenud kardinalid
- Amico Agnifilo
- Giacomo Ammannati-Piccolomini
- Marco Barbo
- Johannes Bessarion
- Rodrigo de Borja y Borja
- Filippo Calandrini
- Angelo Capranica
- Oliviero Carafa
- Berardo Eroli
- Guillaume d'Estouteville
- Niccolo Fortiguerra
- Francesco Gonzaga
- Giovanni Michiel
- Latino Orsini
- Teodoro Paleologo di Monteferrato
- Francesco della Rovere
- Bartolomeo Roverella
- Giovanni Battista Zeno
Sixtus IV soovis
Konstantinoopoli
tagasivallutamiseks korraldada
ristisoja
turklaste
vastu. Paavsti laevastik saavutas ainult tagasihoidlikke voite. Kui turklased vallutasid
1480
Itaalias
Otranto
, kuulutas Sixtus IV
4. martsil
1481
valja ristisoja ja jargmisel aastal vallutasid paavsti vaed turklastelt piirkonna tagasi.
Sixtus IV tuhistas
Prantsusmaa kuninga
Louis XI
otsuse, mille jargi joustusid paavsti otsused
Prantsusmaal
vaid kuninga nousolekul.
Sixtus IV kinnitas
Portugali kuninga
valdusteks koik portugallaste poolt seni avastatud ja tulevikus avastatavad alad
Chaunari neemest
Indiani
.
1474 kulastas Roomat
Taani kuningas
Christian I
.
Sixtus IV lahetas
1474
ja
1476
saadikuid
Moskvasse
Ivan III
juurde, et lopetada
skismat
ja otsides Moskva toetust sojaks turklastega.
Sixtus IV osa
1478
Firenzet
valitseva
Medici
suguvosa vastu suunatud
Pazzi vandenous
on vaieldav. Vaidetavalt korraldas vandenou tema onupoeg kardinal
Rafael Riario
, kuid 1478?1480 sodis
Kirikuriik
Firenzega, millele paavst kehtestas
interdikti
. Sixtus IV ohutas
Veneetsiat
rundama
Ferrarat
, kuid kui Veneetsia leidis teistes Itaalia riikides liitlasi, asus paavst sodima Veneetsia vastu, mis loppes 1484
Bagnolo rahulepinguga
.
Sixtus IV teavitas 25. augustil 1471
Riia peapiiskoppi
Silvester Stodewescheri
oma paavstikssaamisest.
[3]
Paavst kohustas
9. juulil
1473
Riia peapiiskoppi maarama
Kuramaa piiskopiks
Martin Lewitzit
ja kohustas Kuramaa piiskopi vasalle Lewitzile truudusvannet andma.
Riia peapiiskop kasutas
Samlandi piiskopi
Dietrich II von Cuba
tottu puhkenud tulis paavsti
20. aprillil
1474 valjastatud urikut.
Riia linna prokuraator
Michael Hildebrand
apelleeris paavstile Riia peapiiskopi ja toomkapiitli vastu.
Paavst volitas
30. jaanuaril
1479
Riia
dominiiklaste
priori
, Riia peapiiskopi Stodewescherit, Riia dekaani ja
kapiitlit
otsustama uhes kohtuasjas.
[4]
Riia toompraost Georg Holland sai 1479 paavstilt privileegi pidada
missasid
kloostrites
.
Sixtus IV teavitas
22. martsil
1480 Riia linna kodanikele ja peapiiskopkonna elanikke Grube maaramisest uueks Riia peapiiskopiks. Paavst soovis Leslau piiskopilt, Tartu piiskopilt ja Saare-Laane piiskopilt ning Saare-Laane piiskopkonna dekaanilt Johannes Orgaselt, et nad aitaksid Grubel asuda peapiiskopiks ja suudaksid tagada, et Liivi ordu ei pane tema vastu toime oigusrikkumisi. Paavst teavitas Saare-Laane piiskoppi ning Tartu ja Cammini toompraoste
24. augustil
1481, et seoses Riia toompraosti Georg Hollant surmaga tuleb tema ametijarglaseks maarata Verdeni piiskopkonna vaimulik Heinrich Hilghenvelt. Paavst maaras
25. oktoobril
1481 Riia toompraostiks toomharra Degenhardus Hillebolti. Paavst teavitas
11. detsembril
1481 Riia raadi, et maameister Borch peab Grubet peapiiskopina tunnustama ekskommunikatsiooni ahvardusel. Riia peapiiskop Grube kirjutas korgmeistrile
19. detsembril
1481, et paavst on teadlik Liivi ordu tegevusest Riia peapiiskopkonna vastu.
Paavst maaras Teano piiskopi Orso Orsini
30. martsil
1482 Riia peapiiskopkonda legaadiks
de latere
ja 1482 Grube paavstlikuks referendiks, Saksa ordu ulemprokuraatoriks ning
17. mail
1482 andis Grubele volituse Pomesia piiskopkonna patukustutuse osas ja tulude osas. Ta noudis keisrilt
25. mail
1482, et see tuhistaks oma otsuse, millega ta laanistas Riia linna Saksa ordule. Keiser apelleeris paavsti otsuse
28. mail
1482. Riia sundik ja prokuraator Johann Molre von Sehusen apelleeris
10. juunil
1482 paavstile keiserliku komissari, Ratzeburgi piiskopi Johann von Parkentini ning Conrad ja Heinrich Conekeni vastu avaldatud kohtukutse asjus, sest Riia linn ei kuulu keiserliku kohtu jurisdiktsiooni alla.
Paavst maaras
10. juulil
1482 Riia peapiiskopi Grube legaadiks ning Riia peapiiskopkonna ja Tallinna piiskopkonna generaalkollektoriks. Ta noudis koigilt Riia, Preisimaa ja Liivima vaimulikelt ja ilmikutelt, Liivi ordu maameistrilt ja tema pooldajatelt, et nad kaitseksid Riia peapiiskopi tema ametis. Paavsti otsuse pidid Laanemere regioonis avaldama Gniezno peapiiskop, Lubecki ja Vilniuse piiskopid. Paavst noudis
14. juulil
1482, et Grubele tagastatakse kirikumoisad.
Paavst noudis
23. veebruaril
1483 Bremeni peapiiskop Heinrichilt ja Lubecki piiskop Albertilt, et nad peaksid labiraakimisi Riia peapiiskopi ja Liivi ordu maameistri vahelise lepituse osas.
Saksa ordu ordumeistri kantsler ja
Saare-Laane piiskopkonna
toomharra Johann Meilof apelleeris paavstile
19. juunil
1473 oma kanoonikuameti parast.
Liivi ordu maameister
Bernhard von der Borch
kaebas
24. juunil
1473 paavstile Riia peapiiskopi Stodewescheri peale oma oiguste parast
Riias
. Borch teavitas
22. martsil
1475
ja
13. aprillil
1475 Saksa ordu korgmeistrit soovist saada eestkostet paavstilt, et nobu
Simon von der Borch
maarataks
Tallinna piiskopiks
. Maameister Borch palus
10. aprillil
1478 paavstilt nou ja kaitset Riia peapiiskopi vastu.
Paavst tuhistas
26. augustil
1478 Liivi ordu ja Riia linna vastu tostatatud kiriklikud karistused ning teavitas Tallinna piiskoppi Simon von der Borchi, Tartu toompraosti
Johannes von der Ropet
ja Tallinna toomdekaani Henning Rumorit, et nad puuaksid takistada Liivi ordu ja Riia linna hairimist Riia peapiiskopi ja toomkapiitli poolt.
Paavst ekskommunitseeris
19. augustil
1479 Liivi ordu maameistri Borchi ja Liivi ordu liikmed ning kehtestas Liivi ordu aladel
interdikti
seoses Riia peapiiskopi vangistamisega. Borch soovis
12. oktoobril
1479 Saksa ordu korgmeistrilt, et see soovitaks paavstil toetada Tallinna piiskopi Simon von der Borchi maaramist Riia peapiiskopiks.
Liivi ordu maameister Borch teatas Saksa ordu korgmeistrile
25. jaanuaril
1480
, et ta kavatseb paavsti kehtestetatud kirikliku karistuse vastu apelleeerida. Korgmeister Truchsess palus
21. veebruaril
1480 paavstlikku kaptenkindrali Girolamo Riariot, et see voimaldaks ordu prokuraatoril ja Tallinna piiskopil Borchil paaseda paavsti jutule seoses konfliktiga Riia peapiiskop Stodewescheriga. Paavst ekskommunitseeris 1480 Riia peapiiskopi Stodewescheri vastase vagivalla tottu Liivi ordu maameistri Borchi, Liivi ordu liikmed, Tallinna piiskopi Borchi, Tallinna toomdekaani Henning Rumori ja nende kaitsjad.
Paavst tuhistas
31. juulil
1480 Liivi ordu osas paavst
Bonifatius IX
otsuse (indult) ja soovis, et Liivimaa prelaadid toetaksid Saksa ordut voitluses venelastega ja teiste paganatega. Paavst soovis, et Uppsala peapiiskop ning Lubecki ja Vilniuse piiskopid kuulutaksid tema otsuse Laanemere regioonis valja. Grube palvel transsumeeris paavsti bulla paavstlik kaplan ja Santa Maria Maggiore basiilika kanoonik Johannes Prioris.
Maameister Borch teatas
22. jaanuaril
1481
, et saatis paavsti ja keisri juurde saadiku Kuldiga komtuuri Gerd van Mallinckrade, et saada kaitset venelastega alustatava sojas. Ta palus
2. veebruaril
1481 paavstil tuhistada ekskommunikatsioon. Keiser Friedrich III soovitas
26. aprill
1481 kardinal
Marco Barbole
, et kardinal veenaks paavsti Riia peapiiskopkonna noude osas, et Liivi ordu maameistrile kanda ule nominatsioonioigust ja Saksa ordule tagada plenaarne patukustutus voitluseks venelastega.
Paavst teavitas
24. mail
1481 korgmeistrit, et see tagaks Grubele probleemideta ametisseasumine piiskopkonnas. Samlandi piiskop Johann Rehwinkel transumeeris Saare-Laane piiskopkonna dekaani Johannes Orgase palvel
14. oktoobril
1481 Saksa ordu paavstliku otsuse (indult) tuhistamise. Riia linn apelleeris
31. oktoobril
1481 paavstile prokuraator Johannes Molre von Schuseni kaudu maameister Borchi ja Liivi ordu vastu.
Martsi
lopus 1483 soovis korgmeister keisrilt, et keiser kostaks paavsti juures Saksa ordu Rooma ordumaja asjus. Paavst teavitas
15. aprillil
1483 keisrit, et korvaldab Liivi ordult ekskommunikatsiooni ja Tallinna piiskopi Borchi ekskommunikatsiooni korvaldab kuu aja jooksul. Korgmeister kirjutas 1483 paavstile taas Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vahelise konflikti osas.
Paavst kohustas
3. juulil
1475
Tallinna piiskopkonna
vaimulikkonda andma Tallinna piiskopiks valitud
Iwan Stoltevoetile
kuulekusvannet. Paavst manitses
20. juulil
1475 Tallinna raadi, et see voimaldaks piiskop Stoltevoetil ametisse asuda ja noudis Riia peapiiskopilt Tallinna piiskopi kaitsmist.
Paavst satestas
1. mail
1476, et Hildesheimi toomharra
Simon von der Borch
peab Tallinna piiskopiks kinnitatud Stoltevoetile piiskoplikud moisad tagastama ning et Liivi ordu maameister, Tallinna komtuur ja Rakvere komtuur ei tohi Borchi kauem oma turbe all hoida.
Paavst tegi
19. jaanuaril
1479 Tallinna uuele piiskopile Simon von der Borchile ulesandeks uurida uhe kingilt maaratud intressi oigusparasust, mille Riia linn Saare-Laane piiskopile tegi. Tallinna piiskop Borch maarati
9. juunil
1480 paavstlikuks eksekuutoriks Riia linna ja Saare-Laane piiskopkonna vahelises tuliprotsessis. Piiskop Borch oli 1480?1483 ekskommunitseeritud seoses Riia peapiiskopi Grube vastase vagivallaga.
Paavst kohustas
6. detsembril
1474
Tartu piiskoppi
Johannes Bertkowi
, Vilniuse piiskoppi Johanni ja Saare-Laane piiskopkonna toomdekaani
Johann Orgast
pidama kinni paavst
Innocentius VI
16. martsi
1360
ja
Martinus V
12. mai
1425
korraldustest.
Paavst kohustas
20. juunil
1475 Liivimaa
frantsisklasi
rajama
Venemaal
2 ja
Preisimaal
1 voi 2
konventi
.
Riia raad kaebas
9. detsembril
1478 ja
10. detsembril
1478 paavstile
ollepruulimise
asjus, abieluvalisest suhtest sundinud isikute omanduses olevate voi legitiimsete parijateta surnud omanike jarel juriidilise omanduseta jaanud moisate parast, ulemprefekti (
archiprefectum
) ameti taitmise parast ja venelastega peetava relvakaubandust satestavate kiriklike karistuste korvaldamise parast. Paavst kinnitas Riia rae soovid
10. veebruaril
1479, lubades ka Riia rael muretseda uhe kantava altari, kuid jattis rahuldamata revakaubanduse pidamise soovi venelastega. Riia kordas kiriklike karistuste korvaldamise nouet relvakaubanduse osas 16. martsil 1479.
4. veebruaril
1479 nimetas paavst Riia dominiiklaste priori ja frantsisklaste
guardiani
eksekuutoriteks
Salatsi
(
Salcze
) kulade asjus kaivas kohtuasjas.
Paavst noudis
16. jaanuaril
1481 Saare-Laane piiskop Wetbergil Saare-Laane toomharra Ludolph Nageli testamendi kinnitamist.
Tallinna kodaniku Arnd Blome uurnik Baltassar Stichman oli
22. juulil
1482 paavstile esitanud oma mure vaeteenistuse parast.
Tartu piiskop teatas
5. mail
ja
9. mail
1483, et
Moskva suurvursti
saadik Manuil Doksas tahab piiskopkonna kaudu liikuda paavsti juurde ja saadikule ei tehta piiskopkonna labimisel takistusi. Juunis liikus labi Tartu piiskopkonna alade suurvursti uus saadik Fodder.
Sixtus IV maaras
12. martsil
1480 Riia peapiiskopiks
Stephan Grube
ja
4. juunil
1484
Michael Hildebrandi
.
Ta kinnitas 20. juulil 1475
Tallinna piiskopiks
Iwan Stoltevoeti
ja
16. juunil
1477
Simon von der Borchi
.
Kontsiliarismiliikumise
summutamiseks tuhistas Sixtus IV 1478
Konstanzi kirikukogu
otsused.
Martsis
1482
uritas
peapiiskop
Andrea Zamometi?
kutsuda omal algatusel kokku oikumeenilise kirikukogu, mille tottu Sixtus IV
ekskommunitseeris
Zamometi?i ja keelas paavsti
apellatsioonid
oikumeenilisele kirikukogule.
Ta taastas abbreviaatorite kolleegiumi ja
Rota Romana
audiitorite
ulesanded.
Ta moodustas
1. novembril
1478
Hispaania
valitsejate palvel
Hispaania inkvisitsiooni
ja
1483
kinnitas selle
suurinkvisiitoriks
Tomas de Torquemada
.
3. aprillil
1481 kohustas ta koiki kristlikke valitsejaid andma
Hispaaniast
parit pogenikke tagasi Hispaania inkvisitsioonile.
Ta tunnustas 1475 Robert d’Abrisseli rajatud ordu koodeksit.
Ambrosiaanid
Ta tunnustas 1474 ambrosiaani nunnaordut.
Augustiinlased
1484 avaldatud bullas "Summum silentium" lopetas ta augustiini regulaarkanoonikute ja eremiitide vahelise tuli.
Bartolomiidid
Ta kohustas 1474 bartolomiite valima oma ulemkindralit 3 aastaseks tahtajaks.
Benediktiinid
1473 tunnustas ta Prumi
kloostri
inkorporeerimist Trieri peapiiskopkonda. Tema korraldusel taastati Couetsi klooster.
Ta tunnustas benediktiini
kamalduleeslaste
Murano
kongregatsiooni
.
Dominiiklased
1. juulil
1475 lubas ta dominiiklastel omada
eraomandit
.
Frantsisklased
Sixtus IV oli teine frantsisklasest paavst ja soosis oma ordut. See soosing avaldus nii tema teoloogias kui kirikupoliitikas. Ta kohustas bullas "Dominus Noster" Angelo Clareno da Cingoli jargijaid jargima frantsisklaste ordukindrali korraldusi. 1474 avaldatud bullas "Mare magnum" ja 1479 avaldatud bullas "Bulla aurea" kinnitas ta frantsisklaste privileegid.
Kolettiinid
1482 tunnustas ta
Colette
’i rajatud kolettiinide ordut.
Minimi
1474 tunnustas ta minimi ordut.
Puha Vaimu ordu
Ta reguleeris 1476 Puha vaimu ordu tegevust.
Ruutliordud
Ta tunnustas
1472
Puha Georgi ruutliordut.
Sixtus IV sanktsioneeris
28. veebruaril
1476 oma kunagise uurimisteema
neitsi Maarja
parispatuta
saamise dogmatiseerimist ja soosis dogma austamist katoliku kirikus, mida praegu tahistatakse kirikliku suurpuhana
8. detsembril
.
1475?1476 tahistati
juubeliaastat
.
Ta kehtestas
koikide puhakute paeva
oktaavi
.
Ta lubas Meisseni piiskopil vabastada
Heimburgi Gregori
ekskommunikatsioonist
.
Ta satestas
breviaariumis
neitsi Maarja templissetoomise puha.
Ta keelas Le Puy piiskopkonnas tahistada kiriklikult
Karl Suure
malestuspaeva ja kasutada vastavat
offiitsiumit
, kuna seda Roomas ei tunnustatud.
Ta tunnustas
Jeesuse Puhima Nime
puhul peetava
missa
ja offitsiumi kasutamist.
1472 lubas ta
indulgentse
puha
Osmundi
malestamiseks ja 1481 satestas tema malestuspaevana
4. detsembri
.
1475 kinnitas ta, et
tsistertslastel
pole vaja pidada alatist
abstinentsi
.
5. augustil
1480 laiendas ta
Porziuncola indulgentsi
koikidele frantsikaanide esimesele ja teisele ordule kuuluvatele kirikutele.
Sixtus IV moistis hukka
valdeslaste
liikumise.
27. novembril
1474 avaldatud
entsuklikas
"Romani Pontificis" kasitles ta paavsti antavate
indulgentside
moju
puhastustules
olevate
hingede
kohta.
1479 moistis ta hukka
Pedro Martinez de Osma
teesi, milles vaideti, et
surmapatud
on kustutatud ainult
patukahetsuse
poolt.
Sixtus IV kanoniseeris 8 isikut ja kuulutas ondsaks 2 isikut.
- Sitsiilia Alberto
31. mai
1476
- Accursius
ja tema kaaslased 7. august 1481
- Adjutus
- Berard
- Berardes
- Otto
- Petrus
- Bonaventura
14. aprill
1482
- Matteo Carreri
1482
- Giovanni Buoni
1483
Sixtus IV kaskis
21. veebruaril
1472 maksustada Rooma
juudid
, et pidada
karnevale
ja soda Turgiga.
Vaesest perest parit Sixtus IV jagas oma suguvosa liikmetele tulusaid ametikohti
katoliku kirikus
ja nimetas 6 sugulast
kardinalideks
:
- Girolamo Basso della Rovere
- Giuliane della Rovere
- Cristoforo della Rovere
- Domenico della Rovere
- Raffaele Sansoni Riario
- Pietro Sansoni Riario
Teisi sugulasi sidus Sixtus IV Itaalia mojukate suguvosadega. Ta laanistas 1484
Kirikuriigile
kuuluva
Senigallia
oma vennapojale
Giovanni della Roverele
, kes abiellus
Urbino hertsogi
tutrega ja sai samal aastal paavsti
vikaariks
Mondavios
.
Oepoeg
Girolamo Riario della Rovere
abiellus
Milano hertsogi
valjaspool abielu sundinud tutre Caterina Sforzaga ning sai 1471
Bosco krahviks
, 1473
Imola
ja
Forli
valitsejaks.
Vennapoeg Leonardo della Rovere sai
1472
Arce
ja 1474
Sora hertsogiks
. 1473 maarati ta Rooma prefektiks. Ta abiellus 1474
Napoli kuninga
Fernando I
abieluvalisest suhtest sundinud tutre Giovannaga.
Sixtus IV puhitses oma ametiajal 34 kardinali 8
konsistooriumil
, kaasa arvatud tulevased paavstid
Innocentius VIII
ja
Julius II
. Lisaks itaallastele sai kardinalideks 6 prantslast, 5 hispaanlast, 1 sakslane ja 1 portugallane. 1477 rajas ta San Niccola fra le Immagini titulaarkiriku.
- konsistoorium
16. detsember
1471
- Pietro Riario
- Giuliano della Rovere (Julius II)
- konsistoorium
7. mai
1473
- Giovanni Arcimboldo
- Giovanni Battista Cibo (Innocentius VIII)
- Ausias Despuig
- Pedro Gonzalez de Mendoza
- Philibert Hugonet
- Philippe de Levis
- Stefano Nardini
- Giacopo Antonio Venier
- konsistoorium
18. detsember
1476
- Charles I de Bourbon
- Jorge da Costa
- Pedro Ferris
- Pierre de Foix
- Giovanni Battista Mellini
- konsistoorium
10. detsember
1477
- Giovanni d'Aragona
- Girolamo Basso della Rovere
- Pietro Foscari
- Georg Hesler
- Gabriele Rangone
- Cristoforo della Rovere
- Raffaele Sansoni Riario
- konsistoorium
10. veebruar
1478
- Domenico della Rovere
- konsistoorium
15. mai
1480
- Ferry de Clugny
- Giovanni Colonna
- Paolo Fregoso
- Cosma Orsini
- Giovanni Battista Savelli
- konsistoorium
15. november
1483
- Helie de Bourdeilles
- Giovanni Conti
- Giovanni Battista Orsini
- Juan Margarit i Pau
- Giovanni Giacomo Schiaffinati
- konsistoorium
17. marts
1484
- Ascanio Maria Sforza
Sixtus IV oli oma valitsemisajal tunnustatud
patroon
. Ta lasi
Roomas
ehitada voi taastada
Ponte Sisto silla
,
Santa Maria del Popolo kiriku
,
Santa Maria della Pace kiriku
,
Santa Maria in Traspontina kiriku
,
San Vitale kiriku
ja
Sixtuse kabeli
. Tema ajal renoveeriti Sassia Ospidale di San Spirito. Ta lasi sillutada ja laiendada Rooma tanavaid ning arendada Rooma
kanalisatsioonisusteemi
. Ta rajas
Vatikani arhiivi
ja maaras
Bartolomeo Platina
Vatikani raamatukogu prefektiks, Platina kirjutas paavsti soovitusel teose "Vitæ Pontificum Platinæ".
Ta oli
Sandro Botticelli
ja
Melozzo da Forli
patroon. Ta kutsus Rooma
Josquin des Prezi
. Forli on paavsti kujutanud 1477 valminud
freskol
. Kunstnik
Justus van Gent
on paavsti kujutanud 1473?1475 valminud maalil.
Ta maaras
Regiomontanuse
revideerima
juliuse kalendrit
.
Ta lubas
piiskoppidel
anda
arstidele
meditsiinilisteks uuringuteks hukatud kurjategijate
laipu
.
Ta vahendas
Rooma ulikooli
professorite palka.
Sixtus IV
tiaara
oli valmistatud Bartolomeo di Tomaso poolt.
Ta moistis hukka
ennustamise
, kuid tunnustas
astroloogiat
. Ta oli esimene paavst, kes lasi endale koostada
horoskoobi
.
1473 tunnustas ta
Firenze ulikooli
sulgemist ja
Pisa ulikooli
taasavamist. 1482 andis ta
privileege
Heidelbergi ulikoolile
. Ta tunnustas
William Waynflete
rajatud
kolleegiumi
statuuti
. 1483 tunnustas ta Siguenza kolleegiumi.
Sixtus IV rajatud ulikoolid
Sixtus IV suri paavsti tseremooniameistri
Johann Burchardi
andmetel 12. augustil 1484 hommikul kella 4 ja 5 vahel
Roomas
arvatavasti
podagra
tottu tekkinud tusistustesse. Ta maeti frantsiskaaniruusse riietatuna
Vatikani basiilikas
olevasse kabelisse.
1635
maeti tema sailmed umber.
Stefano Infessura
kritiseeris Sixtus IV tegevust oma
kroonikas
"Diarium urbis Romae".
- ↑
Klaus Neitmann
,
Matthias Thumser
,
Madlena Mahling
:
"Liv-, Est- und Kurlandisches Urkundenbuch."
1473?1479 13 kd.
- ↑
Christian Gahlbeck
, Klaus Neitmann, Madlena Mahling:
"Liv-, Est- und Kurlandisches Urkundenbuch 1480?1483."
14. kd
- ↑
Friedrich Georg von Bunge
,
"Liv-, Esth- und Curlandisches Urkundenbuch nebst Regesten"
.
- ↑
H. von Bruiningk und
N. Busch
,
"
Livlandische Guterurkunden
. [Bd. 1]"
.
- ↑
Leonid Arbusow
,
"Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert"
.
- Hermann von Bruiningk
,
Nicolaus Busch
:
Livlandische Guterurkunden
. [Bd. 1]
- Friedrich Georg von Bunge
:
Liv-, Esth- und Curlandisches Urkundenbuch nebst Regesten
.
- Johann Burchard
:
Liber Notarum
.
- Jose Maria Pou y Marti
:
Bullarium franciscanum continens constitutiones, epistolas, diplomata ... Sixti IV
. Nova Series III (1471?1484). Quaracchi, 1949.
- Bartolomeo Platina
:
Vita
.
Ludovico Antonio Muratori
, "
Rerum italicarum scriptores
", III, 2, Milano, 1734: 1053?1068.
- Sixtus IV dokumendid.
- Laura Balletto
:
Sisto IV e Gem sultano
. "Atti e memorie della Societa Savonese di Storia Patria" 25, 1989: 153?170.
- R. Banchini:
La Basilica carolingia dei SS. Nereo e Achilleo e il restauro di Sisto IV
. "Quaderni dell' Istituto dell' Architettura" 12, 1988: 3?18.
- Clemens Bauer
:
Studi per la storia delle finanze papali durante il pontificato di Sisto IV
. "Archivio della Societa romana di storia patria" 50, 1927: 319?400.
- Luca Becchetti
:
Appunti di sfragistica pontificia savonese. I sigilli del Papa Sisto IV conservati presso l'Archivio segreto Vaticano
. "Atti e memorie della Societa Savonese di Storia Patria" 43, 2007: 69?110.
- Giuseppe Beltrami
:
Il monumento sepolcrale di Sisto IV e le sue vicende
. "Atti del III Congresso nazionale di studi romani" 2, 1935: 369?379.
- Filippo di Benedetto
:
Un breve di Sisto IV contro Lorenzo
. "Archivio Storico Italiano", 150, 1992: 371?84
- Fabio Benzi
:
Sisto IV Renovator Urbis. Architettura a Roma 1471?1484
. Roma, 1990.
- Fabio Benzi:
Arte a Roma sotto il pontificato di Sisto IV
. "La Storia dei Giubilei II". Firenze, 1998: 124?149.
- Claudio Crescenti
, Fabio Benzi:
Sisto IV. Le Arti a Roma nel Primo Rinascimento
. Roma, 2000.
- Antonio Bertino
:
Arte e storia nelle medaglie di Sisto IV e di Giulio II
. Silvia Bottaro, "Sisto IV e Giulio II mecenati e promotori di cultura". Savona, 1989: 127?135.
- Concetta Bianca
:
Francesco della Rovere: un francescano tra teologia e potere
. M. Migli, "Un pontificato ed una citta. Sisto IV (1471?1484)". Citta del Vaticano, 1986: 19?55.
- Petro Borys Tere?kovy? Bilaniuk
:
The Five-Hundreth Anniversary of the Letter of Misael, Metropolitan-Elect of Kiev, to Pope Sixtus IV. (1476?1976)
. "Studies in Medieval Culture" 11, 1977: 137?146.
- Petro Borys Tere?kovy? Bilaniuk:
A Theological Analysis of the Letter of Misael, the Metroploitan-Elect of Kiew, to Pope Sixtus IV (on Its 500th Anniversary: 1476?1976)
. P. Bilaniuk, "Studies in Eastern Christianity II". Munchen, Toronto 1982: 143?155.
- Gabriele Borghini
,
Silvia Danesi Squarzina
:
Il borgo di Ostia da Sisto IV a Giulio II
. Roma, 1981.
- Silvia Bottaro
,
Anna Dagnino
,
Giovanna Rotondi Terminiello
:
Sisto IV e Giulio II: mecenati e promotori di cultura
. Savona, 1989.
- Leonhard E. Boyle
:
Sixtus IV and the Vatican Library
. "Rome. Tradition, Innovation and Renewal". Victoria B.C. 1991: 65?73.
- Emile Brouette
:
Les clercs "mensiers" de la Chambre apostolique sous le pontificat de Sixte IV (1471?1484)
. "Bulletin de l'Institut Historique Belge de Rome", 24, 1962: 405?418.
- Tilmann Buddensieg
:
Die Statuenstiftung Sixtus IV im Jahre 1471. Von den heidnischen Gotzenbildern am Lateran zu den Ruhmeszeichen des romischen Volkes auf dem Kapitol
. "Romisches Jahrbuch fur Kunstgeschichte" 20, 1983: 33?73.
- Benvenuto Bughetti
:
Francesco della Rovere da Savona, Ord. Min., lettore di filosofia, min. generale, cardinale e papa Sisto IV, nelle sue relazioni con Perugia
. "Archivum Franciscanum Historicum", 36, 1943: 200?226.
- Francis Cairns
:
Sixtus IV and Men of Letters. S. Prete, Memores Tui
. "Studi di letteratura classica ed umanistica in onore di Marcello Vialetti". Sassoferrato, 1990: 45?53.
- A. Campana:
Le iscrizioni di Sisto IV
. G. Miarelli Mariani, "Ponte Sisto (1475?1975; 1877?1977). Ricerche e proposte". 1977: 73?5;
- Fabio Carboni
:
Un capitolo ternario di Antonio de Thomeis in onore di Sisto IV
. I. IJsewijn, "Roma humanistica. Studia in honorem Rev.i adm. Dni Iosaei Ruysschaert". Leuven, 1985: 273?287.
- Enrico Carusi
:
I Capitoli della Lega per la pace d'Italia fra Sisto IV, Ferdinando di Napoli e la Repubblica di Genova
. "Archivio Muratoriano", 16, 1915: 279?286.
- Enrico Carusi:
L'istrumento di assoluzione dei Fiorentini dalle censure di Sisto IV
. "Archivio Muratoriano", 16, 1915: 286?92.
- Enrico Carusi:
Osservazioni sulla guerra per il recupero d'Otranto e tre lettere inedite di re Ferrante a Sisto IV (1480?1481)
. "Archivio della R. Societa Romana di Storia Patria", 32, 1909: 470?483.
- Eugenio Casanova
:
I tumulti del giugno 1482 in Siena e alcuni brevi di Sisto IV
. "Miscellanea storica senese" 2, 1894.
- Anna Cavallaro
:
Il fregio del ciborio "di Sisto IV" gia in S. Pietro in Vaticano: La cultura e il problema attributivo
. "Roma 1300/1875. L'arte degli Anni Santi", catalogo della mostra, Milano 1984: 363?67;
- Cesare Cenci
:
Ad Bullarium Sixti IV supplementum
. "Archivum Franciscanum Historicum" (AFrH) 83, 1990: 491?535; 84, 1991: 51?150.
- Cesare Cenci:
Il movimento francescano germanico sotto l'occhio della Penitenzieria Apostolica al tempo di Sisto IV (1471?1484)
. "Archivum Franciscanum Historicum" 99, 2006: 551?565.
- John Willis Clark
:
On the Vatican Library of Sixtus IV
. "The Cambridge Antiquarian Society's Proceedings and Communications for 6th March 1899", 10, 1900: 11?61.
- Dino Cortese
:
Alessandro Cortese (1459?1490). Carmen in laudem pontificatus Sixti IV (1475), tratto dal Vat. Lat. 1133
. Padova, 1971.
- Dino Cortese:
Sisto IV. Papa Antoniano
. "Il Santo. Rivista francescana di storia, dottrina e arte" (IS) 12, 1972: 11?61; IS 113, 1973: 89?171.
- Dino Cortese:
Francesco della Rovere, L'Orazione della Immacolata
. Padova, 1985.
- Rita Cosma
:
Due nuovi registri di Brevi di Sisto IV
. "Archivio della Societa Romana di Storia Patria", 103, 1980: 305?312.
- Dario A. Covi
:
Botticelli and Pope Sixtus IV
. "Burlington Magazine" 111, 1969: 616?617.
- Armand D'Herbomez
:
Une lettre de Louis XI a Sixte IV, relative aux affaires d'Espagne, tiree de la bibliotheque de Saint-Marc de Venise
. "Bibliotheque de l'
Ecole des Chartes
" 51, 1890: 660?667.
- Silvia Danesi Squarzina
:
Pauperismo francescano e magnificenza antiquaria nel programma architettonico di Sisto IV
. M. Calvesi, "Le arti a Roma da Sisto IV a Giulio II". Roma, 1985: 105?126.
- Maria Cristina Dorati da Empoli
:
I lettori dello Studio e i maestri di grammatica a Roma da Sisto IV a Alessandro VI
. "Rassegna degli Archivi di Stato" 40, 1980: 98?147.
- Arnold Esch
:
Il giubileo di Sisto IV (1475)
. G. Fossa, "La Storia dei Giubilei II", 1450?1575. Prato, 1998: 106?23.
- Anna Esposito
:
Ebrai a Marino durante il pontificato di Sisto IV
. "Latium" 2, 1985: 159?174.
- Leopold D. Ettlinger
:
Pollaiuolo's Tomb of Sixtus IV
. "The Journal of Warburg and Courtauld Institutes", 16, 1953: 239?274.
- Paul Fabre
:
La Vaticane de Sixte IV
. "Melanges d'Archeologie et Histoire des Ecoles Francaises d'Athenes et de Rome", 15, 1895: 454?483.
- Sylvia Ferino Pagden
:
Perugino al servizio dei Della Rovere: Sisto IV e il Cardinale Giuliano
. Silvia Bottaro, "Sisto IV e Giulio II: mecenati e promotori di cultura". Savona, 1989: 53?72.
- Marinella Festa Milone
:
Palazzo Riario-Altemps: un inedito frammento della Roma di Sisto IV e il "restauro" tardocinquecentesco di Martino Longhi
. "Quaderni dell'Istituto di Storia dell'Architettura", 139-50, 1979: 13?48;
- L. Filippi:
Lettera inedita di Sisto IV e memorie sull'origine della sua famiglia
. "Rivista del Collegio Araldico", 1904: 473?476.
- Lorenzo di Fonzo
:
Sisto IV. Carriera scolastica e integrazioni biografiche (1414?1484)
. Roma, 1987.
- Lorenzo di Fonzo:
I Pontefici Sisto IV (1471?84) e Sisto V (1585?90)
. Roma, 1987.
- Felice Fossatti
:
A proposito d'una usurpazione di Sisto IV nel 1480. Documenti milanesi
. Vigevano, 1901.
- Erich Frantz
:
Sixtus IV und die Republik Florenz
. Regensburg, 1880.
- Lodovico Frati
:
Una lettera della duchessa Bona di Savoia a papa Sisto IV
. "Archivio storico lombardo" 17, 1890: 941?943.
- Thomas Frenz
:
Die Grundung des Abbreviatorenkollegs durch Pius II. und Sixtus IV
. "Miscellanea in onore di Martino Giusti Prefetto dell'Archivio Segreto Vaticano" I. Citta del Vaticano, 1978: 297?329;
- Maurizio Gargano
:
Sisto IV. Il "Pons Ruptus": tecniche, simbologie, finalita di una costruzione
. M. Casciato, "Il modo di costruire". Roma, 1990: 219?238.
- Erwin Gatz
:
Papst Sixtus IV. und die Reform des romischen Hospitals zum Hl. Geist
. Manfred Weitlauff, Karl Hausberger, "Papsttum und Kirchenreform. Festschrift fur Georg Schwaiger zum 65. Geburtstag". St. Ottilien, 1990: 249?262
- Paolo Giordani
:
Studii sulla scultura romana del Quattrocento: i bassorilievi del tabernacolo di Sisto IV
. "L'arte" 10, 1907: 263?275.
- Battista de' Giudici
:
Apologia iudaeorum invectiva contra Platinam. Propaganda antiebraica e polemiche di Curia durante il pontificato di Sisto IV (1471?1484)
. Roma, 1987.
- Rona Goffen
:
Friar Sixtus IV and the Sistine Chapel
. "Renaissance Quarterly", 39, 1986: 218?262.
- Reginald Gregoire
:
Il sacro collegio cardinalizio dall'elezione di Sisto IV all'elezione di Giulio II (1471?1503)
. "Atti e memorie della Societa Savonese di Storia Patria" 24, 1988: 209?232.
- Gemma Guerrini
:
Libro e scritura nella Roma di Sisto IV: una bibliografia
. "Alfabetismo e Cultura scritta" 3, 1990: 5?25.
- Paola Guerrini
:
Federico da Montefeltro e Sisto IV nei "Vaticinia" dell'Angelicano 1146 e del Chigiano A.V. 152
. G. Cerboni, "Federico da Montefeltro. Lo Stato, le Arti, la Cultura" III. Roma, 1986: 131?35;
- Emil Goller
:
Deutsche Kirchenablasse unter Papst Sixtus IV
. "Romische Quartalschrift fur christliche Altertumskunde und Kirchengeschichte" 31, 1923: 55?70; "Freiburger Diozesanarchiv" 52, 1924: 1?60.
- Oscar Halecki
:
Sixte IV et la Chretiente orientale
. "Melanges Eugene Tisserant", II. Citta del Vaticano 1964: 241?264.
- Kasimir Hayn
:
Aus den Annatenregistern der Papste Eugen IV., Pius II., Paul II. und Sixtus IV. (1431?1447, 1458?1484)
. "Annalen des Historischen Vereins fur den Niederrhein" 61, 1895: 129?186.
- William Sebastian Heckscher
:
Sixtus IIII Aeneas insignes statuas romano populo restituendas censuit
. Hague, 1955.
- Nikolaus Hilling
:
Die Errichtung des Notarekollegiums an der romischen Rota durch Sixtus IV. im Jahre 1477
. "Festgabe Heinrich Finke". Munster, 1904: 169?194.
- Eunice D. Howe
:
The Hospital of Santo Spirito and Pope Sixtus IV
. Baltimore, 1977.
- J. N. D. Kelly
:
The Oxford Dictionary of Popes
. 1996.
- Alfred Kohler
:
L'influenza della politica dei papi Sisto IV e Giulio II sul Sacro Romano Impero e sugli Asburgo
. "Atti e memorie della Societa Savonese di Storia Patria" 25, 1989: 187?204.
- Egmont Lee
:
Sixtus IV and men of letters
. Rome, 1978.
- Egmont Lee:
Jacopo Gherardi and the Court of Sixtus IV
. "Catholic Historical Review" 65, 1979: 221?357.
- J. Lesellier:
Une curieuse correspondance inedite entre Louis XI et Sixte IV
. "Melanges d'Archeologie et d'Histoire. Ecole Francaise de Rome", 45, 1928: 21?37.
- Theodor von Liebenau
:
Papst Sixtus IV. als Vermittler zwischen Mailand und der Schweiz 1483
. "Anzeiger fur Schweizerische Geschichte" 6, 1890/93: 279?282.
- Giuseppe de Luca
:
Un umanista fiorentino e la Roma rinnovata da Sisto IV
. "La Rinascita" 1, 1938: 74?90.
- Annaliese Maier
:
Alcuni autografi di Sisto IV
. "Rivista di storia della chiesa in Italia" 7, 1953: 411?415.
- Ubaldo Mannucci
:
Le capitolazioni del Conclave di Sisto IV
. "Romische Quartalschrift fur christliche Altertumskunde und fur Kirchengeschichte" 29, 1915: 73_90.
- Angela Marino
:
Idoli e colossi: la statuaria antica sulla piazza del Campidoglio da Sisto IV a Leone X
. S. Danesi Squarzina, "Roma, centro ideale della cultura dell'Antico nei secoli XV e XVI. Da Martino V al Sacco di Roma". Milano, 1989: 237?241.
- Iris Marzik
:
Die Allegorie der Theologie am Grabmal Sixtus' IV
. R. G. Kecks, "Musagetes. Festschrift fur Wolfram Prinz zu seinem 60. Geburtstag am 5. Februar 1989". Berlin, 1991: 255?265.
- Franco Martignone
:
L'orazione di Ladislao Vetesy per l'obbedienza di Mattia di Ungheria a Sisto IV
. "Atti e memorie della Societa Savonese di Storia Patria" 25, 1989: 205?249.
- Athanasius Matanic
:
Xystus Pp. IV scripsitne librum "De conceptione Beatae Virginis Mariae"?
"Antonianum" 29, 1954: 573?578.
- Nancy Mayberry
:
The Controversy over the Immaculate Conception in Medieval and Renaissance Art, Literature and Society
. "Journal of Medieval and Renaissance Studies" 21, 1991: 207?224.
- Angelo Mercati
:
La strana datazione di una bolla di Sisto IV
. "Antonianum" 19, 1944: 279?282.
- Massimo Miglio
:
Sisto IV e Giulio II: pontefici Della Rovere. Il tema della Roma moderna
. "Atti e memorie della Societa Savonese di Storia Patria" 25, 1989: 9?18.
- Massimo Miglio,
Francesca Niutta
,
Diego Quaglioni
,
Concetta Ranieri
:
Un pontificato ed una citta. Sisto IV (1471?1484)
. Citta del Vaticano, 1986.
- Alfredo Monaci
:
Autografi di Sisto IV nella Biblioteca Vaticana e nell'Archivio Segreto Vaticano
. "Archivum Franciscanum Historicum", 4, 1911: 179?181.
- Francesca Morandini
:
Il conflitto tra Lorenzo il Magnifico e Sisto IV dopo la congiura dei Pazzi. Dal carteggio di Lorenzo con Girolamo Morelli ambasciatore fiorentino a Milano
. "Archivio Storico Italiano", 107, 1949: 113?154.
- Mattia Moresco
:
Il nepotismo di Sisto IV e le capitolazioni elettorali
. "Savona nella storia e nell'arte", Genova, 1928: 151?58;
- Riccardo Musso
:
Savona al tempo degli Sforza e di Sisto IV
. "Atti e memorie della Societa Savonese di Storia Patria" 37, 2001: 59?154.
- Eugene Muntz
:
Un mecene italien au XVe siecle: les lettres et les arts a la cour de Rome pendant la regne de Sixte IV
. "Revue des deux mondes" 48, 1881: 154?192.
- Paul Ourliac
:
Le Concordat de 1472: Etude sur les rapports de Louis XI et de Sixte IV
. "Revue d'Histoire du Droit Francais et Etranger" (RHDFE) 21, 1942: 174?223; RHDFE 22, 1943: 117?54.
- Vincenzo Pacifici
:
Un carme biografico di Sisto IV del 1477
. Tivoli, 1900.
- Peter Partner
:
Sisto IV, Giulio II e Roma rinascimentale: la politica sociale di una grande iniziativa urbanistica, in L'eta dei Della Rovere
. "Atti e Memorie della Societa Savonese di Storia Patria", 25, 1989: 81?89.
- Jurgen Petersohn
:
Konziliaristen und Hexen. Ein unbekannter Brief des Inquisitors Heinrich Institoris an Papst Sixtus IV aus dem Jahre 1484
. "Deutsches Archiv fur Erforschung des Mittelalters" 44, 1988: 120?160.
- Raymond Petignat
:
Andreas Zamometic, genannt Erzbischof von Krain (1420?1484): seine Auflehnung gegen den Nepotismus von Papst Sixtus IV. und sein Tod zu Basel
. "Jahresbericht. Freunde des Klingentalmuseums". Basel, 2001: 41?49
- Heinrich W. Pfeiffer
:
Gemalte Theologie in der Sixtinischen Kapelle. I: Die Szenen des Alten und Neuen Testamentes ausgefuhrt unter Sixtus IV
. "Archivum Historiae Pontificiae" 28, 1990: 99?159.
- Heinrich W. Pfeiffer:
Correnti spirituali alla corte pontificia di Sisto IV e Giulio II e alcuni loro riflessi nei programmi pittorici della Sistina e delle Stanze Vaticane. Il teologo francescano Petrus Galatinus
. Silvia Bottaro, "Sisto IV e Giulio II mecenati e promotori di cultura". Savona, 1989: 45 s.
- Geo Pistarino
:
Elogio di Papa Sisto IV
. "Atti e memorie della Societa Savonese di Storia Patria" 24, 1988: 21?80.
- Edoardo Piva
:
La guerra di Ferrara del 1482. Periodo primo. L'alleanza dei Veneziani con Sisto IV
. Padova, 1893.
- Edoardo Piva:
L'opposizione diplomatica di Venezia alle mire di Sisto IV su Pesaro e ai tentativi di una Crociata contro i Turchi
. "Nuovo Archivio Veneto" 5, 1903: 49?103.
- Vittorio Poggi
:
Contributo al regesto di papa Sisto IV
. "Bullettino della Societa Storica Savonese" 2, 1899: 123?127.
- Venturino de Prioribus
:
Carmen heroicum de vita et laudibus S.D.N. Sixti IV
. F. Patetta, "Venturino de Prioribus umanista ligure del secolo XV". Citta del Vaticano, 1950: 314?322.
- Ada Quazza
:
La committenza di Domenico della Rovere nella Roma di Sisto IV
. G. Romano , "Domenico della Rovere e il Duomo Nuovo di Torino. Rinascimento a Roma e in Piemonte". Torino, 1990: 14?40.
- Fausto M. de' Reguardati
:
La difesa dei Sacri Palazzi affidata da Sisto IV ad Andrea da Norcia. Un precedente sconosciuto dell'istituzione della Guardia Svizzera
. "Archivo della Societa Romana di Storia Patria" 109, 1986: 49?56.
- Emmanuel Pierre Rodocanachi
:
Histoire de Rome: Une cour princiere au vatican pendant la Renaissance. Sixte IV, Innocent VIII, Alexandre VI Borgia (1471?1503)
. Paris, 1925.
- Adalbert Roth
:
Zur "Reform" der papstlichen Kapelle unter dem Pontifikat Sixtus' IV. (1471?1484)
. J. O. Fichte, "Zusammenhange, Einflusse, Wirkungen". Berlin, 1986: 168?195.
- Adalbert Roth:
Studien zum fruhen Repertoire der Papstlichen Kapelle unter dem Pontifikat Sixtus' IV (1471?1484). Die Chorbucher 14 und 51 des Fondo Cappella Sistina der Biblioteca Apostolica Vaticana
. Citta del Vaticano, 1991.
- Jose Ruysschaert
:
Sixte IV, Fondateur de la Bibliotheque Vaticane (15 juin 1475)
. "Archivum Historiae Pontificiae" 7, 1969: 513?524.
- Jose Ruysschaert:
Platina et l'amenagement des locaux de la Vaticane sous Sixte IV, 1471-1475-1481
. A. Campana, P. Medioli Masotti,"Bartolomeo Sacchi, il Platina (Piadena 1421-Roma 1481)". Padova, 1986: 145?151.
- Jose Ruysschaert:
La Bibliotheque Vaticane dans les dix premieres annees du pontificat de Sixte IV
. "Archivum Historiae Pontificiae" 24, 1986: 71?90.
- Jose Ruysschaert:
Sixte IV fondateur de la Bibliotheque Vaticane et la fresque restauree de Melozzo da Forli (1471?1481)
. S. Bottaro, "Sisto IV e Giulio II mecenati e promotori di cultura". Savona, 1989: 27?44.
- Giuseppe dalla Santa
:
Le appellazioni della repubblica di Venezia dalle scomuniche di Sisto IV e Giulio II
. "Nuovo Archivio Veneto", 17, 1899: 216?242.
- A. Saracino:
La guerra d'Otranto del 1480?'81: una bolla di papa Sisto IV da molti ritenuta perduta
. Galatina, 1979.
- Romualdo Sassi
:
Il contributo di Fabriano alla guerra di Sisto IV contro i Turchi (1472)
. "Atti e memorie (Marche)" 1, 1937: 73?120.
- Joseph Schlecht
:
Sixtus IV. und die deutschen Drucker in Rom
. "Festschrift zum elfhundertjahrigen Jubilaum des Deutschen Campo Santo in Rom". Freiburg i.Br. 1897: 207?211.
- Ulrich Schwarz
:
Sixtus IV und die deutschen Kurialen in Rom. Eine Episode um den Ponte Sisto (1473)
. "Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken" 71, 1991: 340?395.
- Ulrich Schwarz:
Die Papstfamiliaren der ersten Stunde. Zwei Expektativenrotuli fur Sixtus IV. (1. Januar 1472)
. "Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken" 73, 1993: 303?386.
- Cherubinus Sericoli
:
Immaculata Beatae Mariae Virginis conceptio iuxta Xysti. IV constitutiones
. Roma, Sebenico 1945.
- Paolo Maria Sevesi
:
Lettere autografe di Francesco della Rovere da Savona, ministro generale (1464?1469) e cardinale (1467?1471), poi Sisto IV., (1471?1484)
. "Archivum franciscanum historicum" 28, 1935: 198?234, 477?499.
- Christine Shaw
:
A pope and his nipote: Sixtus IV and Giuliano Della Rovere
. "Atti e memorie della Societa Savonese di Storia Patria" 24, 1988: 233?250.
- John Shearman
:
Die Kapelle des Sixtus IV
. A. Chastel, "Die Sixtinische Kapelle". Zurich-Koln 1986: 22?91
- John Shearman:
La costruzione della Cappella Sistina e la prima decorazione al tempo di Sisto IV
. G. De Agostini, "La Cappella Sistina. I primi restauri la scoperta del colore". Novara, 1986: 22?71;
- Pierluigi Silvan
:
Il ciborio di Sisto IV nell'antica basilica di San Pietro in Vaticano: ipotesi per una ideale ricomposizione
. "Bollettino d'Arte" 26, 1984: 87?98.
- Pierluigi Silvan:
Il fregio del ciborio "di Sisto IV", gia in S. Pietro in Vaticano. Ipotesi ricostruttiva del ciborio
. M. Fagiolo, "L'arte degli Anni Santi, Roma 1300?1875". Milano, 1985: 357?363.
- Heinz-Meinolf Stamm
:
L'interessamento di Sisto IV per gli ordini mendicanti mediante la "comunicazione dei privilegi"
. "Antonianum" 61, 1986: 125?134.
- Ernst Steinmann
:
Die Sixtinische Kapelle, I: Bau und Schmuck der Kapelle unter Sixtus IV
. Munchen, 1901.
- Augustin Stocklin
:
Sixtus IV. und die Eidgenossen
. "Zeitschrift fur Schweizerische Kirchengeschichte" 35, 1941: 161?179.
- Filippo Tamburini
:
Un registro di bolle di Sisto IV nell'archivio della Penitenzieria Apostolica
. "Palaeographica Diplomatica et Archivistica. Studi in onore di Giulio Battelli", II. Roma, 1979: 375?405.
- John. B. Toews
:
Pope Sixtus IV and the Empire: a Study in the Politicization of the Later Fifteenth Century Papacy
. "Canadian Journal of History", 1, 1966: 1?21.
- Piero Tomei
:
Le strade di Roma e l'opera di Sisto IV
. "L'Urbe", 2, 1937: 12?20.
- Pier Luigi Tucci
:
Laurentius Manlius: la riscoperta dell'antica Roma, la nuova Roma di Sisto IV
. Roma, 2001.
- Simonetta Valtieri
:
La zona di Campo de' Fiori prima e dopo gli interventi di Sisto IV
. "L'Architettura. Cronache e Storia", 30, 1984: 648?660.
- Ottavio Varaldo
:
Sulla famiglia della Rovere. Nota critica
. Savona, 1888.
- Rosalia Varoli Piazza
:
Il paliotto di Sisto IV ad Assisi. Indagini e intervento conservativo
. Assisi, 1991.
- Cesare Vasoli
:
Sisto IV professore di teologia e teologo
. "Atti e memorie della Societa Savonese di Storia Patria" 24, 1988: 177?208.
- Katherine Walsh
:
Papstliche Kurie und Reformideologie am Beispiel von Santa Maria del Popolo in Rom: Die Augustiner-Observanten im Spanunngsfeld zwischen Borgia und della Rovere
. "Archivum Historiae Pontificiae" 20, 1982, 129?161;
- Ingeborg Walter
:
Der Traum der Schwangeren vor der Geburt. Zur Vita Sixtus IV. auf den Fresken in Santo Spirito in Rom
. A. Paravicini Bagliani, G. Stabile, "Traume im Mittelalter. Ikonologische Studien". Stuttgart-Zurich 1990: 125?137.
- Matthias Winner
:
Papa Sisto IV quale exemplum virtutis magnificentiae nell'affresco di Melozzo da Forli
. A. Esch, Ch. L. Frommel, "Arte, committenza ed economia a Roma e nelle corti del Rinascimento (1420?1530)". Torino, 1995: 171?95;
- Roberto Weiss
:
The medals of Pope Sixtus IV (1471?1484)
. Rome, 1961,
- J. Caspar Wirz
:
Das Pontifikat Sixtus IV. 1471?1484
. Bern, 1913.