Vassili Konstantinovit? Blucher
(
vene keeles
Василий Константинович Блюхер
) (
1. detsember
(19. november)
1889
Bar?t?inka
kula
Robinski maakond
Jaroslavli kubermang
?
9. november
1938
Moskva
NSV Liit
) oli
Noukogude Liidu
sojavaelane, uks viiest esimesest
Noukogude Liidu marssalist
(
1935
).
Vassili Blucher sundis
1889
. aastal
Jaroslavli kubermangus
Robinski maakonnas
Bar?t?inka
kulas talupoja perekonnas. Tema vanavanaisa oli
parisorine
talupoeg ja osales
Krimmi sojas
(
1853
?
1856
). Sojast naasnud, sai ta huudnime Blucher
Preisimaa
feldmarssali
Gebhard Leberecht von Blucheri
jargi. Hiljem muutus huudnimi ametlikuks perekonnanimeks.
Vassili Blucher oppis kaks aastat kohalikus kirikukoolis, kuid elatise teenimiseks suundus varsti toootsinguil Peterburi, kus asus toole kaupmees Klot?kovi manufaktuuri poodi ja seejarel toolisena Prantsuse-Vene tehasesse. 1910. aastal asus ta toole treialina
Moti?t?inki
vagunitehasesse, kus vahistati streigiuleskutsete eest. Suudimoistetuna asus 2 aastat ja 8 kuut
Butorka vanglas
. Parast vanglast vabanemist oppis ?anjavski rahvaulikooli ettevalmistuskursustel.
1914
. aastal alanud
Esimese maailmasojas
saadeti V. Blucher rindele reamehena 19. Kostroma polguga. Esimese maailmasojas tegutses luurajana ning autasustati
Puha Georgi orden
ning parast kasivoitlust Stradomka juures ulendati ta
allohvitseriks
. 1915. aastal 8. jaanuaril sai ta Ternopoli lahedal granaadikillust raskesti haavata, parast hospidalist paasemist demobiliseeriti ta koos pensioniga vigastuste tottu.
1916. aastal liitus V. Blucher bol?evike poliitilise liikumisega ja 1917. aastal parast
veebruarirevolutsiooni
asus Samaras asuvasse 102. tagavara kutipolku. V. Blucher valiti polgus polgukomitee esimeheks ning arendas polgus revolutsioonilist
agitatsioonitegevust
.
Venemaa kodusoja
ajal oli V. Blucher Uurali rinde juhataja, parast 1918. aastal idarinde piirkonnas 10 000 punaste partisanide vaekoondise reidi
valgekaartlaste
tagalas ning 15 000-kilomeetrise reidi tegemist esitati ta esimese Vene SFNV ordeni
Punalipu ordeniga
autasustamiseks.
Aastail
1921
?
1922
oli V. Blucher
Kaug-Ida Vabariigi
sojavae
rahvakomissar
ja rahvarevolutsioonilise armee ulemjuhataja.
Aastatel
1923
?
1927
oli V. Blucher peamine Noukogude sojaline nouandja Hiina revolutsioonilise valitsuse juures
Kantonis
.
1929
?
1938
oli ta
Kaug-Ida Eriarmee
juhataja.
Blucher arreteeriti
22. oktoobril
1938 ja piinati surnuks. Postuumselt,
10. martsil
1939
voeti talt Noukogude Liidu marssali auaste ara ning ta moisteti surma
spionaa?i
eest
Jaapani
kasuks ja osaluse eest parempoolses Noukogude-vastases organisatsioonis. Kuna Blucherit avalikult surma ei moistetud, arvati valismaal veel 1941. aastal, et ta on elus ja teenib endiselt Punaarmees korgel kohal
[1]
.
Blucher rehabiliteeriti
1956
nagu teisedki tema ellujaanud perekonnaliikmed.
Teda autasustati kahe
Lenini ordeniga
(
1931
ja
1938
), viie
Punalipu ordeniga
(
1919
, kaks korda
1921
ja kaks korda
1928
),
Punatahe ordeniga
(
1930
), medaliga "20 aastat
tooliste
ja
talupoegade
Punaarmeed
" (1938) ning rinnamargiga "5 aastat
T?ekaad
-
GPU
-d" (
1932
).
Vassili Blucher oli kolm korda abielus. Tema esimesed abikaasad Galina Pokrovskaja ja Galina Kolt?ugina, vend
kapten
Pavel Blucher ja tolle abikaasa lasti samuti maha. Kolmas abikaasa Glafira Bezverhova moisteti kaheksaks aastaks sunnitoole.
Tema poeg Vassili oli Sverdlovski insener-pedagoogilise instituudi
rektor
.
- ↑
Blucher Kaug-Idast tagasi kutsutud. Postimees, 27. oktoober 1941, nr. 87, lk. 1.