Poola Vabariik
on riik
Kesk-Euroopas
(teise liigituse jargi
Ida-Euroopas
). Poola piirneb laanes
Saksamaaga
, lounas
T?ehhi
ja
Slovakkiaga
, idas
Ukraina
ja
Valgevenega
ning pohjas
Leedu
ja
Venemaaga
(
Kaliningradi
eksklaav!). Pohja poole jaab ka
Laanemeri
. Piir on 3014 km pikk, rannajoon 524 km.
Poolas on olnud palju sodu ja riigipiir on vaga suures ulatuses nihkunud.
Pohja-Poola on tasandikuline. Riigi lounaosa on magine (
Tatrad
,
Karkonosze
,
Bieszczady
,
Pieniny
maestik jt).
Korgeim magi on
Rysy
(2499 m).
Suuremad joed on
Wisła
(Visla),
Odra
(saksa keeles
Oder
).
Suurim jarv on
?niardwy jarv
(110 km²).
Metsad katavad 29,1% Poola pindalast.
Okasmetsad
moodustavad 52,6% ja
lehtmetsad
47,4% kogu metsapindalast.
[6]
Varasel keskajal olid praegused Poola alad
slaavi
hoimudega asustatud. 98,7% elanikkonnast on
poolakad
[
viide?
]
. Vahemusrahvustest elavad Poolas
sakslased
,
ka?uubid
,
ukrainlased
,
russiinid
,
valgevenelased
,
leedulased
jt.
-
Pikemalt artiklis
Poola linnade loend
Poola suurimad linnad on
Varssavi
,
Krakow
,
Łod?
,
Wrocław
,
Pozna?
,
Gda?sk
,
Szczecin
,
Bydgoszcz
,
Lublin
ja
Katowice
.
Valdavaks usuks on
katoliiklus
. Kommunistlikul perioodil oli kiriku roll vastupanuliikumises ning rahvuslike traditsioonide sailimisel vaga suur. Roomakatoliiklaste hulka kuulub umbes 87% elanikkonnast (neist 75% on aktiivsed kirikuskaijad). Poolast parines ka hiljutine
paavst
Johannes Paulus II
, kodanikunimega Karol Wojtyła.
Suurimad katoliiklike
palverannakute
keskused on
Cz?stochowa
(tahtsuselt teine palverannupaik Euroopas) ja
Kalwaria Zebrzydowska
. Cz?stochowa kloostris asub ajalooline imettegev ikoon
Cz?stochowa Must Madonna
. Kloostrit kulastab aastas umbes 4 miljonit inimest.
Roomakatoliiklus joudis Poola juba
10. sajandil
, kui Poola riigi rajaja,
Piastide dunastia
vurst
Mieszko I
end
966
. aastal ristida lasi. Toonases Poola keskuses
Gnieznos
on maetud ka Poola kaitsepuhak
Puha Adalbert
, kes sai surma ristiretkel
Preisimaale
.
Katoliikluse korval leidub Poolas ka teisi usundeid. Nii joudis islam Poola keskaja ning uusaja vahetusel tatarlastega, samuti on tugevad traditsioonid Poola juudi kogukonnal. Ida-Poolas on palju oigeusklikke.
-
Pikemalt artiklis
Poola ajalugu
Polaanide
hoim,
vurst
Mieszko I
juhtimisel uhendas 10. sajandil
laaneslaavi
(
lehhiitid
,
kujaavlased
,
Sileesia
,
vislaanid
jt.) hoimud oma voimu alla, Mieszko I liidendas esimest korda enamiku nuudse Poola alast, rajades
Poola kuningriigi
, mida juhtis
Piastide dunastia
.
1138
. aastal
Bolesław III
surma jarel jagas ta
testamendiga
, riigi oma 5 poja vahel. Jargneval ajaperioodil suvenes killustatus veelgi ja
13. sajandi
keskel oli Poolas juba ligi 20 vurstiriiki.
Rooma paavsti
uleskutsel alustasid Euroopa kristlikud valitsejad ja
Saksa ordu
Pohjala ristisodu
, mille kaigus vallutati Poola ja
Laanemere
vahel asunud laane-slaavlastest
vendid
ja balti hoimud
preislased
,
Preisimaal
. Vallutatud territooriumil moodustas Saksa ordu saksa orduriigi, kuid jatkas laienemispuudlusi Poola ning paganliku
Leedu, Vene ja ?emaitija suurvurstiriigi
suunal, mis viisid korduvate sodadeni Poola ja Leeduga. Saksa ordu laienemispuuded peatas alles suur kaotus
Grunwaldi lahingus
1410. aastal.
Tegevus uhiste vaenlaste, Saksa ordu ja
Moskva suurvurstiriigi
vastu, lahendasid Poolat ning Leedu, Vene ja ?emaitija suurvurstiriiki ning
1386
. aastal abiellus
Poola kuninga
Lajos I
uks naisparijatest
Jadwiga
Leedu, Vene ja ?emaitija suurvurstiriigi
suurvursti
Jogailaga
, kelle kroonimine ka Poola kuningaks
Wladyslaw II
-na ja loodud
Krevo unioon
muutis Poola ja Leedu valitseja
personaaluniooni
alusel uhise valitsejaga, kuid iseseisvate riikide liiduks.
1569
. aastal
Lublini uniooniga
tekkis aga aastatel 1569?
1795
eksisteerinud foderatiivne
riik
?
Rzeczpospolita
, mis koosnes
Poola kuningriigist
ning
Leedu suurvurstiriigist
.
18. sajandil Euroopa suurriikideks arenenud
Venemaa keisririik
ja
Preisi kuningriik
mojutasid jargnevalt Poola riigi saatust.
Preisimaa
algatusel toimus
1772
. aastal
esimene Poola jagamine
Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja
Habsburgide
juhitud
Saksa-Rooma riigi
vahel (vt
Poola jagamised
).
Kuningas
Stanisław August Poniatowski
katse vahendada soltuvust
Venemaa keisririigist
, tugevdada keskvoimu ja piirata ?lahta
privileege
loppes Venemaa keisririigi
interventsiooniga
1792. aastal ning
Poola teise jagamisega
1793
. aastal Venemaa keisririigi ja Preisi kuningriigi vahel.
Tadeusz Ko?ciuszko
juhitud
ulestousu
mahasurumisele jargnes 1795. aastal
kolmas Poola jagamine
Venemaa keisririigi, Austria ertshertsogiriigi juhitud
Saksa-Rooma riigi
ja Preisi kuningriigi vahel; see tegi Poola
soltumatusele
lopu 12 aastaks, kuni
Varssavi hertsogiriigi
moodustamiseni
Napoleon I
poolt.
Napoleoni sodade
jarel 1815. aastal toimunud
Viini kongressi
tulemusel sai
Venemaa keisririik
enamiku
Varssavi hertsogiriigist
(
Kongressi-Poola
) ja
Preisi kuningriik
sai osa Varssavi hertsogkonnast (
Poseni suurhertsogkond
) ja
Danzigi vabalinna
.
Esimese maailmasoja
tulemusel Poola
taastas oma iseseisvuse
,
Teises maailmasojas
Poola okupeeriti
Saksa
ja
Noukogude
vagede poolt. Soja lopus hoivasid Noukogude vaed Poola, seal kehtestati prokommunistlik voim ja moodustati
Poola Rahvavabariik
.
Poola parlamentaarne susteem arenes lineaarselt teiste Euroopa riikidega. Linnaharrad, suurmaaomanikud ja aadelkond puudsid suurendada oma voimupositsiooni enda oiguste ja privileegide suurendamisega, samal ajal aga norgestati kuninga positsiooni.
15. sajandil
said omavalitsused uha rohkem joudu ja voimu, tahtsaid otsuseid votsid vastu kohalikud aadlikud.
Sajandi lopupoole asutati Poola kahekojaline parlament ? alamkoja moodustasid kohaliku aadelkonna kogu ja kuninglik kogu, kirikutegelased moodustasid senati. Iga kahe aasta jarel kogunes
seim
Varssavis.
Parast seda, kui
Jagelloonide dunastia
valja suri, valiti pea kaks sajandit kuningat aadlike hulgast. Sel ajal oli uldiselt domineeriv riigivalitsemisviis
absoluutne monarhia
. Selle taustal oli Poola tegelikult usnagi demokraatlik ning see mojutas positiivselt poliitilist ja sotsiaalset olukorda riigis. See oli vaba ja tolerantne aeg, mis kestis kuni suurte sodadeni 17. ja 18. sajandil.
Mis puutub parlamentaarsesse susteemi, siis oli Poola viimase kuninga,
Stanisław August Poniatowski
, aeg onnelik ? ta oli korgelt haritud valitseja ja
valgustatuse
suur imetleja. Kui riik viis labi poliitilisi, majanduslikke ja sojalisi reforme, tegi ta koik, et saasta rahvast. Seim tegi Poniatowskiga meelsasti koostood ja
1791
. aasta mais voeti vastu Poola pohiseadus. See oli maailmas teine ? USA jarel. See toonitas kodanike kohustusi ja oigusi ning valitsuse vastutust.
Esimese maailmasoja lopp oli uhtlasi Poola Teise Vabariigi algus ? Poola sai oma iseseisvuse tagasi 1918. aasta novembris. Peamised riigiorganid taastati kiirelt ja loodi uus sektsioon pohiseaduse osana ? Vaike Konstitutsioon ? juriidilised satted.
Viimase paarikumne aastaga on Poola naasnud Euroopa
parlamentaarse demokraatia
traditsioonide juurde: proportsionaalne esindatus seimis, vabad valimised ning uus, parandustega pohiseadus.
18. sajandi lopul ja 19. sajandi alguses emigreerus palju andekaid inimesi Poolast Laane-Euroopasse. Nende seas olid helilooja
Frederic Chopin
ning luuletajad
Adam Mickiewicz
ja
Juliusz Słowacki
.
Poola teadlased
Mikołaj Kopernik
ja
Maria Salomea Skłodowska-Curie
on andnud suure panuse maailma teadusse.
Poola filmikunstist on Eestis koige rohkem tuntud
Andrzej Wajda
filmid, eeskatt "
Tuhk ja teemant
" (
1958
, peaosas
Zbigniew Cybulski
) ja "
Katon
" (
2007
). Aastal 1999 palvis Andrzej Wajda 50-aastase filmitoo eest elutoo-
Oscari
(
Academy Honorary Award
).
Aastal 1364 asutas kuningas
Kazimierz III
Krakowi ulikooli
, mis on Kesk-Euroopa ulikoolide seas vanuselt teine.
Mikołaj Kopernik
oli Krakowi ulikooli esimesi kuulsaid lopetajaid.
Poola on
parlamentaarne vabariik
. Parlament on Rahvuskogu (
Zgromadzenie Narodowe
), mis koosneb 460-kohalisest seimist (
sejm
) ja 100-kohalisest senatist.
-
Pikemalt artiklis
Poola haldusjaotus
Poola jaguneb 16
vojevoodkonnaks
.
-
Pikemalt artiklis
Poola presidentide loend
1990. aastatel
oli Poola majanduskasv vaga kiire. Parast
sotsialismi
lagunemist toimusid suured reformid.
Peamised majandusharud on
autotoostus
,
keemiatoostus
ja
turism
. Toodetakse
elektroonikat
,
riideid
, autosid (luksusauto "
Leopard
"),
busse
(
Jelcz
,
Autosan
,
Solaris
,
Solbus
),
koptereid
(
PZL ?widnik
),
lennukeid
,
laevu
,
militaartehnikat
(
tanke
),
kodutehnikat
,
ravimeid
(Polpharma, Polfa jt),
toiduaineid
jm.
Poola peamised turismiobjektid on Varssavi, Krakow,
Wrocław
,
Pozna?
ja Gniezno, Gda?sk ja
Gdynia
,
Szczecin
,
?winouj?cie
,
Kołobrzeg
,
Toru?
,
Malbork
,
Lublin
,
Zamo??
,
Zakopane
, Cz?stochowa ja
Łod?
samuti
Cittaslow
ja
Tatrad
,
Laane-Beskiidid
,
Ida-Beskiidid
,
Sudeedid
ja
Masuuria korgustik
.
-
Varssavi
-
Varssavi
-
Varssavi
-
Varssavi
-
-
-
-
-
-
Gniezno
-
Gda?sk
-
Gda?sk
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
Bydgoszcz
-
-
Cz?stochowa
-
-
-
-
-
-
-
-
-
- Olev Remsu, "Bussiga Poolas", Go Group 2010
- Olev Remsu, "Bussiga Poolas" II, Juudi-Poola, Go Group, 2011
|
Vikisonastiku artikkel:
Poola
|
|
Tsitaadid Vikitsitaatides:
Poola
|