Orkester
on suurekoosseisuline
instrumentaalansambel
, mis koosneb
pillimangijatest
ja
dirigendist
. Orkestri liiget nimetatakse
orkestrandiks
.
Nimetus on tuletatud
kreekakeelsest
sonast
orchestra
, mis 6.?5. sajandil eKr tahendas
antiikteatri
eeslava (
orkestrat
).
16. sajandil
muutus orkestri moiste. Orkestriks hakati nimetama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mangivaid pillimehi.
Varajased orkestrid sisaldasid
keelpille
,
puu-
ja
vaskpuhkpille
,
klahvpille
ja nappepille. Piir
orkestri-
ja
kammermuusika
vahel oli ahmane. See soltus ettekande kohast ja kui palju milliseid
pille
kasutati. Kuni
17. sajandini
ei loodud muusikat kindlatele
muusikainstrumentidele
.
Heliteostel
oli marge
per cantare o sonare
, mis viitab sellele, et neid vois laulda voi kaeparast oleval
pillil
mangida.
Orkestrist tanapaevases moistes saab raakida alles
barokiajast
(
1600
?
1750
). Sel ajal toimus
instrumentaalmuusikas
tormiline areng. Arenesid
keelpillid
.
Cremona
pillimeistrite
viiulid
torjusid korvale polve- ja ola
vioola
ja orkestri pohiinstrumendiks sai
viiul
.
Itaalias
moodustas esimese orkestri
Claudio Monteverdi
1607
. aastal. Ta oli teenistuses
Mantova
hertsogi juures. Monteverdi sai oma ooperi ?
Orpheus
“ ettekandel kasutada 40-liikmelist orkestrit, kus mangiti
keelpille
,
floote
,
tsinke
ja
tromboone
.
Louis XIII
ajal
Prantsusmaal
moodustati musitseerimiseks 24 viiuldajast koosnev ansambel Vingt-quarte Violins de Roi (24 kuninga viiuldajat).
Jean-Baptiste Lully
asutas oma orkestri Petits Violos. Ta oli
Louis XIV
juures
Compositeur de la Musique Instrumentale
.
Lully
orkestri liikmed kandsid vormiriietust ja pidid
poognat
liigutama koik samas suunas. Nad muutusid eeskujuks tervele
Euroopale
.
Inglismaal
kehtinud vabariiklik voim keelas
1648
.?
1660
. aastal muusika.
Charles II
toi Inglise oukonda
Prantsuse
oukonna
muusika
ja kombed.
18. sajandi
algul ei tuntud veel avalikke kontserte tanapaeva moistes. Kontserte korraldati aadlikodudes. John Banister hakkas
1672
. aastast korraldama muusikauritusi oma kodus. Prantsusmaa varaseim avalik sissepaasutasuga kontsert peeti
1725
. aastal
Pariisis
uhes Tuileries' saalis (Concerts Spirituels). Peamiselt esitati vaimulikku muusikat. Banisteri publik koosnes kutsutud kulalistest, Pariisi kontserdile vois minna igauks.
Barokkorkestri pohiruhma moodustas
keelpillide
perekond: viiulid, vioolad, t?ellod, kontrabassid. Sageli kuulusid orkestrisse
viola d’amore
ja
viola da gamba
.
Puupuhkpillidest
eelistati floote, oboesid ja fagotte.
Vaskpuhkpillidest
mangis trompet harilikult koos timpanitega. Orkestri alaliseks osaliseks oli
generaalbassi
mangiv
pill
. Enamasti oli see
t?embalo
, millel saadeti
retsitatiive
.
Klassitsismiajal
(
1750
?
1830
) muutus orkestrimuusika vaga populaarseks.
Korraldati palju kontserte.
Instrumentaalmuusikat
mangiti ooperiteatrites, oukondades, sellega tegelesid ka linnakodanikud muusikasoprade seltsis. Ettekanded kestsid 5?6 tundi. Kavas vaheldusid
sumfooniad
laulusolisti, pianisti voi viiuldaja esinemiste ja ansamblipaladega. Publik ei istunud kohtadel, vaid tegeles paljude asjadega: soi, joi, vestles sopradega voi jai magama.
Haydn
olevat kirjutanud
94. sumfoonia
huudnimega ?Ullatussumfoonia“ tukkujate aratamiseks. Inglismaal korraldati ka muusikafestivale. Need olid 2?3 paevased.
1813
. aastal asutati Londoni Filharmooniauhing, mille peaeesmark oli kaasaja suurte orkestriteoste esitamine.
See oli periood, kus
heliloojad
suutsid end elatada, soltumata oukonnast voi kirikust. Kutselised muusikud voisid oma too eest saada heldet tasu. Esimesed iseseisvad heliloojad olid
Mozart
ja
Haydn
.
1782
. aastal oli
Mozart
iseseisev ja hakkas kirjutama orkestrile, kuhu kuulusid floodid, klarnetid, trompetid ja
litaurid
.
Haydni
kapelli (krahv
Esterhazy
juures) kuulus 14 mangijat (4 viiulit, vioola, t?ello, kontrabass, floot, 2 oboed, 2 fagotti ja 2 metsasarve). Tanapaevase
sumfooniaorkestri
pohikoosseisu kujundasid
Haydn
ja
Beethoven
. Aastaks
1800
oli orkestri keskmine suurus 40 mangijat.
Euroopa suurim ja alaline orkester oli
Mannheimi orkester
. Selle asutas Mannheimi hertsogi Karl Theodori oukonnas
Johann Stamitz
1742
. aastal. Orkestrisse kuulusid: 10 I viiulit, 10 II viiulit, 4 vioolat, 4 t?ellot, 4 kontrabassi, 2 flooti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit ja timpanid. Selles mangisid suured virtuoosid: Franz Xaver Richter, J. Holzbauer, A. Filz, A. Toeschi, dirigendi poeg Carl Stamitz jt. Mannheimi orkestris oli palju uut.
Puhk-
ja
keelpillide
kolaline tasakaal, uhtne
poognaliikumine
keelpilliruhmas.
Dunaamikakontraste
on hakatud iseloomustama, et
piano
? kevadine tuulevirvendus,
forte
? aike voi kouekargatuslik,
crescendo
? voimsad kosed voi muhisev,
diminuendo
? joekesed, mis haabuvad kaugusse voi kaugustesse kaduv.
Crescendo
't hakati nimetama ?Mannheimi teerulliks“,
diminuendo
't ?Mannheimi ohkeks“ ja mitmesugused puupillide
trillerid
olid ?Manheimi linnukesed“.
Romantismiajal
1830
?
1910
suurenesid orkestrid veelgi, sest vaike orkester ei suutnud rahuldada talle esitatud noudeid. Orkestris oli juba 100 voi rohkem liiget. Orkestrid hakkasid kaima kulalisesinemistel nii kodu- kui valismaal. Mugav oli reisida
rongiga
, sest vorreldes hobutoldadaega olid need mugavamad ja kiiremad. Suurema publiku mahutamiseks oli vaja ehitada suuremaid kontserdisaale. Populaarsed olid promenaadikontserdid. Esimese promenaadikontserdi korraldasid
Philippe Musard
ja
Louis Antoine Jullien
Pariisis
.
Londonis
peeti esimene
promenaadikontsert
1838
. aasta detsembris.
Romantismi
ajal toimus
vaskpuhkpillde
areng. Ventiilide leiutamine avardas manguvoimalusi ja vois konkureerida
keel-
ja
puupuhkpillidega
.
Richard Wagner
lisas orkestrisse
basstrompeti
ja
Wagneri tuuba
. Ta otsis uusi
tambreid
, et saavutada taiuslikku kola. Keelpillide arv suurenes.
Berlioz
suurendas keelpillide arvu 60-ni.
Keelpillid
taitsid keskmise
registri
, mangides koiki harmoonianoote.
Kui
18. sajandil
oli taktiloomine pohiliselt
continuo
-mangija kaes, siis orkestrite suurenemisel tekkis vajadus hasti nahtaval kohal paikneva juhi jarele. Sel perioodil olid
dirigendid
peamiselt
heliloojad
ise.