Noukogude Liidu kangelane
oli
NSV Liidu
korgeim
aunimetus
, mis kinnitati
NLKP Keskkomitee
otsusega
16. aprillil
1934
. Aunimetuse statuut kinnitati
29. juulil
1936
.
[1]
.
Statuudi jargi anti see aunimetus riikliku tahtsusega
kangelasteo
eest
NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidiumi
otsusega.
Esimest korda nimetuse palvinud isikut autasustati kuni
1. augustini
1939
Lenini ordeni
ja
NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidiumi aukirjaga
, hiljem Lenini ordeni,
Kuldtahe medali
ja Noukogude Liidu kangelase tunnistuse ehk "vaikese aukirjaga". Postuumselt kangelaseks nimetatu omastele valjastati ainult tunnistus, medaleid ei antud.
Teise riikliku tahtsusega kangelasteo sooritamise eest anti teine Kuldtahe medal ja autasustati NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidiumi erilise aukirjaga ehk "suure aukirjaga" ning kangelase kodukohta pustitati pronksbust.
Kolmanda riikliku tahtsusega kangelasteo sooritamise eest anti kolmas Kuldtahe medal ja autasustati NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidiumi erilise aukirjaga ehk "suure aukirjaga" ning Moskvasse pustitati kangelase pronksbust.
[1]
.
Esimestena said Noukogude Liidu kangelaseks lendurid, kes paastsid
1934
. aastal
Pohja-Jaameres
hukkunud jaalohkuja
T?eljuskin
meeskonna.
Suures Isamaasojas
sai Noukogude Liidu kangelase aunimetuse 11 695 isikut, sealhulgas 14-aastane
partisan
Leonid Golikov
ja 18-aastane
Zoja Kosmodemjanskaja
.
Eestlastest Noukogude Liidu kangelased
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Eesti NSV kodanikest ja eestlastest on Noukogude Liidu kangelaseks saanud:
August Allik
(
1944
),
Ivan Ba?manov
[2]
,
Heinrich Hindreus
(
1943
)
[3]
,
Leen Kullman
(
1965
),
Jakob Kunder
(
1945
),
Ludvig Kurist
(1945)
[4]
,
Joosep Laar
(1943)
[5]
,
Nikolai Matja?in
[6]
,
Arnold Meri
(
1941
),
Arnold Pappel
(1943)
[7]
,
Endel Puusepp
(
1942
),
Albert Repson
(1944),
Eduard Tahe
(1944) ja
Aleksander Viljamson
[8]
ning Sergei Mitt (1945).
Uldse said Noukogude Liidu kangelase aunimetuse 12 861 isikut, lisaks 13 linna (Suures Isamaasojas 11695 ja
Afganistani sojas
1166)
[
viide?
]
, neist 154 kaks korda (Suures Isamaasojas 115), kolmele (
Semjon Budjonnoi
,
Ivan Ko?edub
,
Aleksandr Pokro?kin
) kolm korda ja kahele (
Georgi ?ukov
ja
Leonid Bre?nev
) neli korda. Noukogude Liidu kangelase nimetuse said 95 naist. Ara on voetud kangelase nimetus 73 juhul ja otsus on muudetud 13 juhul. Peaaegu iga neljas sai kangelase aunimetuse postuumselt.
[9]
Viimasena anti Noukogude Liidu kangelase nimetus
Leonid Solodkovile
pikaajalise eksperimendi eest, mis imiteeris tood 500 meetri sugavusel vee all.
Parast Noukogude Liidu lagunemist hakati
Venemaal
valja andma
Venemaa kangelase
aunimetust.
- Ivan Dobrobanin
(?1996), noukogude propagandaurituse "Panfilovlaste kangelastegu" osaline