D?iddan avtoted vl 2009 (
OpenStreetMap.org
)
D?idd
(vai
D?iddah
,
arab
.: ????
D?idda
) om lidn
Saudan Arabijan
paivlaskmas. Se om valdkundan kahtenz' surtte lidn, znamasine meriport da i?andusen keskuz.
Mekkan agjan
kaiki? suremb lidn.
D?idd-nimituz om araban sanha pojav, mitte znamoi?eb ≪bab≫, i
Evan
kaum om lidnan uhteks mel'hei?tahoi?pai.
Elandpunktan aluz om pandud 6. voz'sadan EME lopus tulijoil Jemenaspai. Se oli peneks kalanpudajiden portaks voz'sadoi? sihesai, kuni vl 647 islamine Usman ibn Affan-halif kandi portad
had?an
puhamatknikoiden tulendan papunktaks. Sil aigalpai D?idd tegihe paportaks i torguindan keskuseks Rusttan meren randoil. Joga uz' anastai kai?i lidnad murendusespai i sai li?ad torguindaspai Paivnouzmman valdkundoidenke (Indii, Kitai).
D?idd ?ingotase banksistemal, kivivoin umbriradmi?el i kivivoihimijal, religiiturizmal i torguindal, sauvondal, korktoiden tehnologijoiden sferal (biotehnologijad, elektronik, programiruind). Jared logistine keskuz meriportan i lendimportan, avto- da raudtesol'men alusel.
D?idd sijadase
Rusttan meren
randal, 12 m u.m.t. keskmai?el korktusel.
Klimat om rak letetazangi?ton. Heinkun da elokun keskmaine lamuz om +32,7 C°, vilukun kesklamuz om +24,5 C°. Paneb sadegid 61 mm vodes, tobjimalaz kul'mkus-vilukus. Minimaline fiksiruidud lamuz om +9,8 C°. Sur'veded oleldas paksus, jal'gmai?ed oliba vll 2009, 2011 i 2015.
D?idd jagase 137 rajonaks.
Vl 2007 elajiden lugu oli 3,4 mln ristituid. Laz 5 mln ristituid eladas lidnaglomeracijas (2009), hei?pai nell' uhesaspai oma valdkundan rahvahanikad. Vai?e islamanuskojile sab ozutada i?eze uskondan, toi?iden religijoiden uskojile ei sa kantta simvolid, oigeta veroid, pidada religiozi?id kirjoid.