Vaino Vahing ( 15. veebruar 1940 Aravu , Meeksi vald , Tartumaa ? 23. marts 2008 Tartu ) oli eesti psuhhiaater , prosaist ja naitekirjanik .

Ta oli 1973 . aastast Eesti NSV Kirjanike Liidu liige.

Vahingust on tehtud dokumentaalfim " Vaino Vahingu paevaraamat ".

Haridus ja meditsiiniline karjaar [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Lopetas 1963 . aastal Tartu Riikliku Ulikooli
• 1963 ? 1965 Jamejala Psuhhoneuroloogiahaigla ordinaator , osakonnajuhataja ja peaarsti asetaitja
• 1965 ? 1967 Vabariikliku Tartu Psuhhoneuroloogiahaigla ordinaator
• 1967 ? 1975 Vabariikliku Tartu Psuhhoneuroloogiahaigla kohtupsuhhiaatria ekspert
• 1968 ? 1971 TRU psuhhiaatriakateedri mittekoosseisuline aspirant
• 1975 ? 1981 TRU psuhhiaatriakateedri dotsent

Vaino Vahing opetas muu hulgas psuhhiaatriat , kohtupsuhhiaatriat , psuhhoteraapiat , psuhhohugieeni ja narkoloogiat .

Ta avaldas kirjutisi eksperimentaalsest ja kliinilisest psuhhofarmakoloogiast .

Teoseid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Lugu" ( Perioodika 1970)
• "Kaemus" ( Eesti Raamat 1972)
• "Sina" (Perioodika 1973)
• artiklivalimik " E me ipso " (Eesti Raamat 1990)
• valitud novellid "Kaunimad jutud" ( Ilmamaa 1995)
• "Thespis" (Ilmamaa 1997) (teatriuuendused 1972/73)
• "Machiavelli kirjad tutrele" (Eesti Raamat 1990)
• "Mangud ja konelused" (Eesti Keele Sihtasutus 2002)
• "Hermakula"
• "Noor Unt" (Perioodika 2004)
• "Vaimuhaiguse muut" (Ilmamaa 2005)
• "Naitleja" ( Vagabund 2006)
• "Paevaraamat I" (2006)
• "Paevaraamat II" (2007)

Filmirollid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vahing mangis peaosa Peeter Simmi filmis " Vosakurat " ning korvalosa Olav Neulandi filmis " Tuulte pesa ".

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1975 Noukogude Eesti preemia
• 1982 Friedebert Tuglase novelliauhind ("Machiavelli kirjad tutrele" II)
• 1982 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Faehlmann")
• 1996 Eesti Vabariigi kultuuripreemia
• 2001 Valgetahe IV klassi teenetemark ^[1]
• 2002 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Mangud ja konelused")
• 2007 Eesti Ekspressi kultuurilisa Areen aastapreemia

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vaino Vahing on olnud abielus Anne Kallinguga (1963?1969), Maimu Bergiga (1969?1979) ja Heli Vahinguga (1982?1984). Abielust Maimu Bergiga on neil tutar, Euroopa Inimoiguste Kohtu kohtunik Julia Laffranque .

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Eesti kirjanduse ajalugu , V koide, 2. raamat, Eesti Raamat , Tallinn 1991 , lk 582?587, bibliograafia lk 607, kasitluse autor Part Lias
• Eesti kirjanike leksikon , Eesti Raamat, Tallinn 2000 , lk 639?640, artikli autor Ants Jarv
• "Vahing: malestusi Vaino Vahingust". Koostaja Kulli Trummal . Kirjastus Hermes , Tartu 2011 , 336 lk; ISBN 9789949918713

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Vahingu dramatiseering Garbo professor Luule Epneri juubeliks Teater. Muusika. Kinos 2003. aastal
• Sven Vabari intervjuu Vahinguga " Optimistlikud tagasivaated kuristiku pohja ", Looming , 8/2003
• Jaak Urmeti artikkel " Vahing muub Unti " Eesti Paevalehes 30. jaanuaril 2004
• katkendeid Vahingu markmetest " Maimu viskas lusikaga Mati vasaku kulmu lohki! " 9. veebruaril 2004
• Surrealismist (.ram) . Eesti Raadio Ooulikool 2004 (Lektorid: Andres Ehin ja Vaino Vahing)
• Jaak Urmeti artikkel " Vaino Vahing: kirjanikuna pead koigeks valmis olema " Eesti Paevalehes 19. detsembril 2005
• Aivar Kulli artikkel " Vaino Vahing jatkab omamuudi toestamist " Postimehes 19. jaanuaril 2006
• Peeter Jarvelaidi artikkel " Mees, kes puudis jouda kivile… ", Areen , 20. veebruar 2006
• Rein Veidemanni artikkel " Vaino Vahing: eestlane poeb pihtimisvaegust " 13. veebruaril 2006
• Vaino Vahing Eesti biograafilises andmebaasis ISIK