See artikkel vajab toimetamist . (Veebruar 2007) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Uno Laht (11. veebruarini 1936 Uno Brakmann voi Uno Brachman ^[1] ; 30. aprill 1924 Valga ? 24. september 2008 ^[2] Tallinn ) oli Eesti luuletaja, prosaist ja publitsist, kes kasutas ka palindroomset pseudonuumi Onu Thal .

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uno Laht oppis Valga algkoolis ja progumnaasiumis. 1937 . aastast elas Loksal ning oppis Tallinna 5. Reaalkoolis ja Tallinna 7. Keskkoolis .

1940 . aasta sugisel astus Laht Eestimaa Leninlikku Kommunistlikku Noorsoouhingusse . Saksamaa ja Noukogude Liidu vahelise soja puhkedes astus havituspataljoni , sellega evakueerus Venemaale. 1942 . aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse , oli Eesti Laskurkorpuses nooremleitnant ja miinipildujaruhma ulem. Velikije Luki all sai raskesti haavata, paranemise jarel tootas Kaasanis ja oppis sealses ulikoolis inglise keelt. Sealt suunati Laht Leningradi oblasti Pu?kinisse komsomolitootajate kursustele. 1944 ?1946 oli Laht Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi operatiivtootaja ja osales metsavendade arreteerimistes.

Tegevus Eesti NSV RJRKis 1944?1946 ja RJK-s [ muuda | muuda lahteteksti ]

1944. aastal viis Uno Laht Eesti NSV RJRK uurijana labi uurimist Saksa okupatsiooni ajal Tartus Naituse valjakul asutatud koonduslaagris toime pandud inimsusvastaste kuritegude suhtes. Uheks toendusmaterjaliks nende tegude toimepanemise kohta Eesti Omakaitse liikmete poolt ajavahemikul juuni?detsember 1941. aastal oli nn Olav Karikoski ulekuulamise protokoll ( Karikoski protokoll ).

Ta juhtis 1945. aastal 31. juulil Saksa okupatsiooni aegse Tartu linna komandandi Friedrich Kure kinnipidamise operatsiooni, mille kaigus viimane Lahe eest pogeneda uritades sooritas enesetapu ning tema 16-aastane tutar sai raskeid kehavigastusi.

Ta juhtis 1945. aasta 8. detsembril julgeoleku operatiivgruppi, mis pidas kinni metsas varjava Friedrich Kure adjutandi Olaf Tammarki , kes moisteti 8 aastaks vangilaagrisse ja kandis karistust Steplagis kuni aastani 1953, millal ta vabastati koos teiste Saksa sojavangidega, kes lubati tagasi Saksamaa LV -sse ^[3] . Uuesti kohtusid nad Eesti Kongressi I istungjargul 1990. aastal: "Kongressi teisel paeval astus vaheajal mu juurde mees rohelise, s.o kulalise nimekaardiga kuuel ja pakkus mulle nagu vanale sobrale katt. Kaardil seisis nimi Uno Laht. See oli ju sama t?ekist , kes mind metsas arreteeris ja peksis ning Valga vanglast Pagari keldrisse toi. Tundsin angistust. Habi see mees kull ei tundnud. Oleks tahtnud talle vastu korvu anda, aga valitsesin end. ^[4] "

Ta vallandati Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumist 8. oktoobri 1946. aasta kaskkirjaga, seletuseks "vallandatud, kuna pole edasiseks kasutamiseks kolbulik ^[5] " ^{[ viide? ]} . Vaidetavalt jatkas hiljem energilist tegevust Eesti NSV KGB-s . ^{[ viide? ]} Osales Einar Sandeni vaitel koos Randar Hiirega reas KGB suuroperatsioonides valismaal (vaide on kaheldav, kuna Laht reisis Noukogude Liidust valismaale vaid paaril korral, naiteks Ameerikasse kulastama Hellar Grabbit teda ei lastud), sama allika vaidetel tegutses kui provokaator Eesti NSV Kirjanike Liidu ridades. ^{[ viide? ]}

Tegevus ajakirjanikuna [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uno Laht tootas aastatel 1946 ?1951 ajalehe Noorte Haal toimetuses, oli 1951 ?1953 Rahva Haale korrespondent. Seejarel vabakutseline kirjanik, tootas vahepeal ka Kirjanike Liidu luulekonsultandina. Juba ajakirjanikuna hakkas Uno Laht avaldama vesteid , foljetone , olukirjeldusi , jutte ja luuletusi, mis algul olid ajavaimulised, aga 1960. aastatel muutusid valitsusvoimu suhtes kriitiliseks.

Noukogude Liidu Kommunistliku Partei liige 1953 ??, Eesti NSV Kirjanike Liidu liige 1953?1986 (esitas aastal 1986 lahkumisavalduse) ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1992 .

Tegevus parast Eesti taasiseseisvumist [ muuda | muuda lahteteksti ]

Oli Eestis moodustatud Neonatsismi ja rahvustevahelise vaenu ohutamise vastase Eesti Liidu juhatuse liige.

2004. ja 2005. aastal esines korduvalt Venemaa infosoja kanalis ? internetiportaalis IA Regnum ^[6] , artiklitega Eesti ajaloo uhekulgsest kajastamisest ning 1941. aastal Tartus Omakaitse poolt Naituse valjakul rajatud koonduslaagris ja tankitorjekraavis vaidetavalt Omakaitse poolt toime pandud inimsusvastastest kuritegudest , mille uurimise osaline ta oli omaaegse RJM tootajana.

2005 . aasta 18. martsil kais Uno Laht koos Arnold Meriga loengut pidamas Kallavere keskkoolis , kus nad vaitsid, et Eesti okupeerimist Noukogude Liidu poolt 1940. aastal ei toimunud ja Eesti palus ise liitumist ^[7] .

Looming [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lahe pusimissiooniks on olnud sisepoliitiline satiir , deformeerunud sotsialismiga Eestis ka selle juhtidele ning funktsionaaridele ebameeldivate tosiasjade meeldetuletamine. Anga?eeritud pusivusega osutas ta tekkivas tarbimisuhiskonnas vohavale vaikekodanlustumisele (eriti "Kumne kuune lauludes") ning sotsiaalse oigluse ideaalide haabumisele ja voorandumisele.

Laht sai 1975. aastal novelli "Meie, tippkutid, ule kogu maakera" eest Tuglase auhinna. Lahe proosale on sageli iseloomulik raskeparase voi barokse kujundi- ja mottekulluseni viimistletud stiil. Naitekunstis on Laht eelistanud marginaalseid ?anre ? estraadikavu ja -naidendeid. Ta on kirjutanud ka libreto Eino Tambergi ooperile "Raudne kodu".

Laht on tolkinud luulet ja proosat vene ja inglise keelest.

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1974 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Mu kallis koduvillane provints")
• 1975 Friedebert Tuglase novelliauhind ("Meie, tippkutid, ule kogu maakera")

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Soitis justkui surm... , Luup nr 17 (100), 23. august 1999
• "Ametlik Eesti ajalugu on tais legende, valjamoeldisi ja hirmutisi ? Uno Lahe intervjuu" , Regnum 25. september 2004
• Margit-Mariann Koppel . "Major Friedrich Kurg pidas sona" ? Kultuur ja Elu 2005, nr 2
• Aino Lepp . "ETV-s malestati NKVD ohvitseri Uno Lahte" ? Postimees, 8. jaanuar 2009
• Uno Laht Eesti biograafilises andmebaasis ISIK