Tallinna Tehnikaulikool
(ametlik luhinimi
TalTech
,
[3]
varem TTU;
Eesti NSV
-s
Tallinna Polutehniline Instituut
, luhend
TPI
) on
avalik-oiguslik ulikool
Tallinnas
. Ulikooli aadress on
Ehitajate tee
5.
Suurbritannia ettevotte
Quacquarelli Symonds
avaldatud
QS World University Rankingsi
pohjal on Tallinna Tehnikaulikool 2024. aastal maailma 651-660 parima ulikooli seas.
[4]
Tehnikaulikoolide arvestuses on TTU maailma 50 parima hulgas.
[5]
Tehnilistest erikursustest Tallinna Tehnikaulikoolini
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Tallinna Tehnikaulikool sai alguse
17. septembril
1918
, mil Saksa vagede okupeeritud Eestis hakkas kohalikke tehnikaharitlasi koondav
Eesti Tehnika Selts
korraldama tehnilisi erikursusi. Parast Eesti iseseisvumist kasvas uha enam vajadus inseneride, arhitektide ja tehnikute jargi. 1919. aastal jatkati tegevust
Tallinna Tehnikumi
(TT) nimelise erakoolina.
Edasise arengu huvides riigistati TT 1920. aastal ning noor oppeasutus saavutas peatselt riikliku korgkooli staatuse. Kuni 1931. aastani tootas TT kitsastes oludes
Pikal tanaval
, seejarel koliti endise
Vene-Balti laevaehitustehase
peahoonesse
Koplis
. Kuigi eesmargiks oli korgkoolile oma hoone ehitamine, ei teostunud see piiratud eelarve tottu. Hoolimata ainelisest kitsikusest leidus siiski piisavalt entusiastlikke noori, kes soovisid TT tehnikaharidust omandada.
1920. aastate lopust parssis TT arengut plaan liita korgkool
Tartu Ulikooliga
. Olukord paranes alles 1936. aastal, mil riigi juhtkond otsustas, et tehnikaulikool peab asuma Tallinnas. TT muudeti nonda Tallinna Tehnikainstituudiks. 1938. aastal nimetati see omakorda umber Tallinna Tehnikaulikooliks.
1938. aastal kuulusid Tallinna Tehnikaulikooli:
Teine maailmasoda
katkestas aga alanud kiire arengu, sojakeerises kaotas ulikool arvukalt nii oppejoude kui uliopilasi, raakimata varadest.
Parast soda kuni Eesti taasiseseisvumiseni kandis ulikool nime
Tallinna Polutehniline Instituut
(TPI). 1970. aastatest muutus aina vabamaks ka motete ja ideede levik.
[
viide?
]
Kasvas uliopilaskond ja tousis oppejoudude kvalifikatsioon.
[
viide?
]
TPI tegi markimisvaarseid edusamme teadusuuringute vallas, palvides sellega NSV Liidu juhtiva tehnikaulikooli staatuse.
[
viide?
]
Oluliseks murdepunktiks sai oma ulikoolilinnaku valjaehitamisega alustamine
Mustamaele
1960. aastate alguses. Uued tuuled hakkasid puhuma
laulva revolutsiooni
ajal, mil ulikool osales uhiskonnas toimuvates protsessides, panustades oluliselt riikliku iseseisvuse taastamisse
[
viide?
]
. 1989. aastal voeti taas kasutusele Tallinna Tehnikaulikooli nimi.
Jargnenud paarikumne aasta jooksul on oluliselt laienenud oppekavad, aina rahvusvahelisemaks on muutunud uliopilas- ja teadlaskond ning paranenud opi- ja tootingimused. Tehnikaulikooli alluvuses on neli teaduskonda ja viienda teaduskonna staatuses olev Eesti Mereakadeemia, kaks kolled?it, 18 instituuti, innovatsiooni- ja ettevotluskeskus
Mektory
ning muid asutusi. Kui enne teist maailmasoda oppis tehnikaulikoolis alla 500 uliopilase, siis 2018. aastal oli uliopilasi 10 852. Vilistlasi on ulikoolil juba ule 82 000.
Alates 2020. aastast on ulikooli rektor
Tiit Land
. Detsembris 2019 kinnitatud Tallinna Tehnikaulikooli noukogu koosseisu kuuluvad
Ardo Kamratov
,
Robert Kitt
,
Gunnar Okk
,
Mart Saarma
,
Tanel Tammet
,
Heiti Haal
,
Tonis Kanger
,
Piret Murk-Dubout
,
Arvo Oorn
,
Tiina Randma-Liiv
ja
Maive Rute
.
[9]
18. mail
2020
valiti Tallinna Tehnikaulikooli rektoriks
Tiit Land
. Ta asus ametisse 1. septembril 2020.
Teaduskonnad, teaduskondade instituudid ja keskused
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Audoktorite loend:
[11]
- Konstantin Pats
, 1938
- Johan Laidoner
, 1938
- Eero Kajosaari
, 1986
- Tibor Vamos
, 1986
- Peter-Klaus Budig
, 1988
- Matyas Horvath
, 1989
- Jussi Hyyppa
, 1989
- Lauri Niinisto
, 1990
- Endel Lippmaa
, 1991
- Sven Olving
, 1991
- Thomas Palm
, 1991
- John Argyris
, 1993
- Antero Jahkola
, 1993
- Tapani Jokinen
, 1993
- Olev Trass
, 1993
- Janne Carlsson
, 1996
- Manfred Glesner
, 1996
- Paavo Uronen
, 1996
- Mart Magi
, 1998
- Branko Katalinic
, 2003
- Dieter Meissner
, 2003
- Victor Murinde
, 2003
- Pentti Makelainen
, 2003
- Johannes Steinbrunn
, 2003
- Hannu Tenhunen
, 2003
- Ferenc Madl
, 2004
- Martin Schroder
, 2005
- Vaclav Klaus
, 2006
- Priidu Pukk
, 2006
- Christian Gosta Junnelius
, 2006
- Katsuhisa Furuta
, 2007
- Ilmar Koppel
, 2007
- Eric Suuberg
, 2007
- Michal Besterci
, 2007
- Adolf Melezinek
, 2007
- Enno Abel
, 2008
- Geert Bouckaert
, 2008
- Gabriel Jakobson
, 2008
- Matti Pursula
, 2008
- Victor Algirdas Snieckus
, 2009
- Andras Inotai
, 2010
- Gyorgy Jenei
, 2011
- Heinz Brandl
, 2011
- Kakha Shengelia
, 2013
- Marta Rencz
, 2013
- Kalevi Edvard Ekman
, 2013
- Reino Kurki-Suonio
, 2013
- Hans-Werner Schock
, 2013
- Brainard Guy Peters
, 2013
- Denise Marie-Therese Rousseau
, 2014
- Toomas Luman
, 2014
- Valeri Skljarov
, 2015
[12]
- Martyn Poliakoff
, 2016
- Frede Blaabjerg
, 2018
- Bengt-Ake Lundvall
, 2018
- Ørjan Grøttem Martinsen
, 2018
- Kari Rissanen
, 2018
- Vaino Kaldoja
, 2018
- Anouar Belahcen
, 2022
- Helmuth Biechl
, 2023
- Robin Cockett
, 2024
Tallinna Tehnikaulikoolil on oma
spordihoone
,
spordiklubi
ja koostoos
JK Tallinna Kaleviga
jalgpallihall. Ulikooliga on seotud ka jargmised spordiklubid:
|
---|
Avalik-oiguslikud ulikoolid
|
|
|
Riiklikud rakenduskorgkoolid
|
|
---|
Eraulikoolid
|
|
---|
Rakenduslikud erakorgkoolid
|
|
---|