See artikkel raagib ulikoolist; ajalehe kohta vaata artiklit Maaulikool (ajaleht) ; marksona "Pollumajanduse Akadeemia" suunab siia, ajalehe kohta vaata artiklit Pollumajanduse Akadeemia (ajaleht) .

---

Eesti Maaulikool
Eesti Maaulikooli peahoone
Asutatud	1951
Tuup	avalik-oiguslik ulikool
Eelarve	25 mln eurot (2017) [1]
Rektor	Ulle Jaakma
Akadeemilisi tootajaid	506 [2]
Tugitootajaid	570 [2]
Uliopilasi	2931 [2]
Bakalaureuse­oppes	1174 [2]
Magistrioppes	803 [2]
Doktorioppes	198 [2]
Asukoht	Tartu
Endised nimed	Eesti Pollumajandusakadeemia Eesti Pollumajandusulikool
Varvid	Burgundia punane ja tumeroheline           [3]

Eesti Maaulikool ( luhend EMU ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences ) on Tartus asuv avalik-oiguslik ulikool .

Ulikool oli QS World University Rankingsi pohjal pollumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parema ulikooli hulgas, 2023. aasta andmete pohjal tousnud 37. kohale ^[4] . Maaulikool kuulub taime- ja loomateaduste ning keskkonna ja okoloogia valdkonnas maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulka ^[5] .

Ulikooli eripara [ muuda | muuda lahteteksti ]

Maaulikooli keskseks uurimisvaldkonnaks on eesti okosusteemid, nende talitlus ja majandamine, koosseis, kujundamine ja kaitse. Maaulikool on Eesti peamiseks uurimisasutuseks mahemajanduse alal. Tahtsad oppe- ja teadustoo suunad on agrookosusteemide okoloogia ja majandamine, metsandus , Eesti elukooslused ( Eesti taimestik ja Eesti loomastik ), maamajandus ja okonoomika, veterinaaria , loodusturism , maamajandustehnika ja mahetehnoloogiad jm.

Roheline ulikool [ muuda | muuda lahteteksti ]

Roheline ulikool on 2008. aastal loodud koiki Eesti Maaulikooli tootajaid ja uliopilasi haarav algatus, mille eesmark on tagada, et ulikool oleks avatud uutele ideedele ning keskenduks enam uute keskkonnasaastlike lahenduste valjatootamisele ja rakendamisele oma igapaevases tegevuses.

Roheline ulikool ei ole Eesti Maaulikoolis omaette struktuuriuksus, vaid arengusuund, mille terve ulikool on votnud.

Struktuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

2022. aastast on akadeemilise struktuuri pohiuksusteks kolm instituuti ^[6] :

• Metsanduse ja inseneeria instituut
• Pollumajandus- ja keskkonnainstituut
• Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut

Aastatel 2005 ?2022 oli EMU akadeemilise struktuuri pohiuksusteks viis instituuti:

• Pollumajandus- ja keskkonnainstituut
• Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
• Metsandus- ja maaehitusinstituut
• Tehnikainstituut
• Majandus- ja sotsiaalinstituut

Instituudivalised uksused:

• Taastuvenergia keskus
• Agrobiotehnoloogia arenduskeskus
• Mahekeskus
• Teadusloo uurimise keskus
• Keelekeskus

Rektorid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Richard Antons 1951?1954
• Minna Klement 1954?1969
• Arnold Ruutel 1969?1977
• Nikolai Koslov 1977?1988
• Olev Saveli 1988?1993
• Mait Klaassen 1993?1998
• Henn Elmet 1998?2002
• Alar Karis 2003?2007
• Mait Klaassen 2008?2022
• Ulle Jaakma alates 2023

Professorid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tuntumate maaulikooli professorite sekka kuuluvad Ivar Etverk , Toomas Frey , Osvald Hallik , Elmar Haller , Ants Ilus , Mari Ivask , Ulle Jaakma , Andres Koppel , Tiiu Kull , Juri Kuum , Hans Kuuts , Endel Laas , Jaan Lepajoe , Anne Luik , Lembit Nei , Ulo Niinemets , Ingmar Ott , Tiit Paaver , Karl Peterson , Aarne Pung , Kalju Poldvere , Loit Reintam , Vassil Ridala , Gerhard Rago , Kalev Sepp , Urmas Tartes , Julius Tehver , Rein Teinberg .

Sport [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ulikooli juures asub Eesti Maaulikooli spordihoone , kus tegutseb spordiklubi Eesti Maaulikooli Spordiklubi . Spordiklubi pakub harrastus- ja saavutusspordi voimalusi ning spordialast huviharidust. Saavutusspordi aladest on esindatud korvpall, maadlus, saalihoki ja vorkpall ^[7] .

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

1802. aastal taasavati Tartu ulikool ja filosoofiateaduskonnas alustas 1806. pollumajandusloenguid, Tartu Ulikooli pollumajanduse ja tsiviilarhitektuuri professor Johann Wilhelm Krause . Krause surma jarel hakkas loenguid pidama pollumajandusteadlane Friedrich Johann Leberecht Schmalz , kes asus looma Vana-Kuustesse katse- ja oppemajandit, mis sai tuntuks kui Vana-Kuuste Pollumajanduse Instituut (1834?1839), mille peamisteks uurimisvaldkondadeks olid kartuli- ja lambakasvatuse probleemid. Tartu Ulikooli pollumajandusope eestlaste jaoks vaheatraktiivseks, kuna oppetoo toimus saksa keeles ^[8] . Eesti Maaulikooli ajalugu ulatub aastasse 1848 , mil loodi Tartu veterinaariakool . 1873 . aastal muudeti veterinaariakool Tartu veterinaariainstituudiks .

Tartu Ulikooli pollumajandusteaduskond [ muuda | muuda lahteteksti ]

1919 . aastal uhendati Tartu veterinaariinstituut Tartu Ulikooliga ja nimetati loomaarstiteaduskonnaks. Samal aastal rajati Tartu Ulikoolis ka pollumajandusteaduskond, mis 1920 . aastal jagati metsa- ja agronoomiaosakonnaks, kusjuures viimane osakond holmas lisaks taimekasvatusele ka loomakasvatust.

Agronoomiaosakonna ope kestis seitse semestrit, teoreetiline ope oli tihedalt seotud praktilise tooga, mis toimus endise Raadi moisa aladel moodustatud Raadi katsejaamas , Jogeva Sordiaretusjaamas ja Tooma Sookatsejaamas . Oppejoududena tegutsesid: prof. Anton Nommik ( mullateadus ja agrikultuurkeemia ), prof. Nikolai Rootsi ( taimekasvatus ), dots. Jaan Mets (rohumaaviljelus), prof. Leo Rinne ( maaparandus ja geodeesia ), prof. Aleksander Luksepp (pollutooriistad ja -masinad), August Matlik ( aiandus ), prof. Elmar Emil Leppik (taimehaigused), prof. Jaan Magi ( loomakasvatus ), prof. Elmar Liik (vaikelooma- ja linnukasvatus ), prof. Peeter Kopp (agraarokonoomika, agraarpoliitika ja uhistegevus), prof. Peter Rubel ( agraarpoliitika ja uhistegevus, agraarokonoomika ja plaanimajandus ) ja Theodor Pool (talutoode ratsionaliseerimine ).

Loomaarsti- ehk veterinaariateaduskonda kuulus algselt viis professuuri ja viis dotsentuuri, alates 1937. aastast 11 professuuri. Veterinaariateaduskonna kursus kestis algaastatel 4 aastat ja alates 1924. aastast viis aastat. Loomaarstiteaduskonna oppejoud olid prof. Karl Happich (vet. teaduskonna organiseerija; epizootoloogia ja bakterioloogia ), prof. Woldemar Gutmann ja dots. Karl Saral (kirurgia), prof. Johann Waldmann (patoloogiline anatoomia), prof. Ludvig Kundsin (anatoomia), dots. Aleksander Rangel (hobuserautus ja kabjahaigused), prof. Johannes Kaarde (veiste haigused ja sunnitusabi), prof. Elmar Roots (loomatervishoid ja piimahugieen) ja prof. Julius Tehver (histoloogia ja embruoloogia).

Metsaosakonnas oli kolm professuuri: metsakorraldus (prof. Andres Mathiesen ), metsakasvatus (prof. Oskar Daniel ) ja metsakasutus (prof. Kaarel Veermets ). Metsaosakonna kasutusse olid praktilise oppebaasina Raadi dendropark , Kuusnomme metsabioloogiajaam , Kuusnomme moisa maadel ja Kastre-Peravalla metskond . ^[9]

1946 . aastal loodi metsaosakonna baasil metsandusteaduskond ja 1950. aastal nimetati loomaarstiteaduskond umber veterinaariateaduskonnaks.

Eesti Pollumajanduse Akadeemia [ muuda | muuda lahteteksti ]

1951 . aastal loodi Tartu Riikliku Ulikooli pollumajandus-, metsandus- ja veterinaariateaduskonna baasil Eesti Pollumajanduse Akadeemia (EPA). Lisaks EPA veterinaaria - ja metsandusteaduskonnale moodustati pollumajandusteaduskonnast agronoomia - ja zootehnikateaduskond , Tallinna Polutehnilisest Instituudist toodi ule pollumajanduse mehhaniseerimise teaduskond ^[10] ja avati hudromelioratsiooni teaduskond. Kokku oli EPA-s seitse teaduskonda . 1955. aastal asutati EPA kaugoppeteaduskond ja Tartu Riikliku Ulikooli haldusalast toodi ule Jarvselja oppekatsemajand ja Raadi katsejaamad . EPA-st kujunes keskseks pollumajanduslikku, metsanduslikku ja veterinaarharidust andvaks oppeasutuseks Eestis. 1958. aastal uhendati EPA metsamajanduse ning maakorralduse ja hudromelioratsiooni teaduskond metsmajanduse ja hudromelioratsiooni teaduskonnaks, 1963. aastal nimetati teaduskond metsanduse ja maaparanduse teaduskonnaks. 1969. aastal loodi EPA pollumajanduse okonoomika , majandusmatemaatika , raamatupidamise, matemaatika ja poliitilise okonoomia kateedri baasil majandusteaduskond.

1960. aastatel hakati Tartu linna piirile Tahtvere moisa naabrusse rajama Eesti Pollumajanduse Akadeemia uut hoonete kompleksi. 1976. aastal projekteeris arhitekt Valve Pormeister EPA metsamajanduse ja maaparanduse teaduskonna oppehoone ^[11] ning hoone valmis 1983. aastal ^[12] .

1976. aastal nimetati EPA zootehnikateaduskond umber zooinseneriteaduskonnaks.

1988. aastal toimus esimene demokraatlik rektorivalimine , alustati uleminekut ainesusteemile, loodi uliopilaste omavalitsus ja uliopilaste esindusorgan. Maaparandusosakonna baasil moodustati maainseneriteaduskond. 1990. aastal suleti EPA sojanduskateeder ja uhiskonnateaduste, keelte ja kehakultuurikateedri baasil moodustati humanitaarinstituut. 1991. aastal nimetati suured oppeinstituudid teaduskondadeks , mis jagunesid instituutideks , need aga oppetoolideks .

Eesti Pollumajandusulikool [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti Vabariigi Ulemnoukogu Presiidiumi 26. septembri 1991 otsusega nimetati Eesti Pollumajanduse Akadeemia umber Eesti Pollumajandusulikooliks (EPMU) ja ulikool kandis aastatel 1991?2005 Eesti Pollumajandusulikooli (EPMU) nime. 1997. aastal liideti ulikooliga Eesti keskne bioloogiline teadusasutus Zooloogia ja Botaanika Instituut , mis andis aluse ulikooli muutumisel peamiseks Eesti okosusteeme paljudest tahkudest uurivaks ja opetavaks ulikooliks.

2005. aastal joustus ulikooliseaduse muudatus, millega Eesti Pollumajandusulikool nimetati umber Eesti Maaulikooliks.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Eesti Maaulikooli loomakliinik
• Eesti Maaulikooli Tartu Tehnikakolled?
• Eesti Maaulikooli loodusteaduslikud kogud
• Eesti Maaulikooli audoktorite loend
• Maaulikooli park
• Eesti Maaulikooli Uliopilasesindus
• Eesti Maaulikooli Keskkonnakaitse Uliopilaste Selts
• Eesti Maaulikooli loodusteaduste kool
• Eesti Maaulikooli Mullamuuseum
• Eesti Pollumajandusulikooli mullateaduse ja agrokeemia instituut
• Teisi maaulikoole: Norra Maaulikool , T?ehhi Maaulikool Prahas , Varssavi Maaulikool

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti Maaulikool

• Koduleht
• Maaulikool kogub rohelist varvi . Indrek Rohtmetsa intervjuu Eesti Pollumajandusulikooli rektori Alar Karisega . Horisont nr 4 / 2005