Toovaidluseks nimetatakse lahkarvamust tootaja ja tooandja vahel, mis puudutab tootingimusi, palka voi ametiaega. Toovaidluste lahendamiseks voivad tootajad ja tooandjad kasutada erinevaid meetodeid, sealhulgas labiraakimisi, lepitamist, vahekohtumenetlust voi kohtuvaidlust . ^[1]

Toovaidluse tekke pohjused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Toovaidlused tekivad tavaliselt tootajate soovidest, milleks on: korgem palk, paremad huvitised , paremad tootingimused ning suurem tookindlus. ^[1]

Toovaidluse lahendamise viisid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tavaparasteks toovaidluse lahendamise viisideks on:

Arutelu ja labiraakimised osapoolte vahel. See on esimene samm vaidluse lahendamisel. Labiraakimiste edu soltub suurel maaral osapoolte valmisolekust ja soovist saavutada probleemi lahendamine ilma kolmanda isiku sekkumiseta. Kui uks voi molemad osapooled keelduvad labiraakimistest, siis ei ole voimalik toovaidlust sellisel viisil lahendada.

Lepitamine ja vahendus. Need on vajalikud siis, kui osapooled ei saa ise toovaidluse lahendamisega hakkama.. Kolmas osapool on vahendajaks, puuab vaidlejaid kokku viia ja julgustab neid vaidlust lahendama.

Vabatahtlik vahekohus . Konflikti osapooled otsustavad vabatahtlikult anda vaidluse kolmandale isikule. Vahekohus lahendab vaidluse vastavalt eelnevalt kokkulepitud tingimustele, millega molemad osapooled on nous. Osapooled lepivad kokku, et vahekohtuniku otsus on neile siduv.

Kohustuslik vahekohus . Vaidlused, mida ei ole muul viisil suudetud lahendada, tuleb loplikuks ja siduvaks otsustamiseks esitada kolmandatele isikutele sunniviisiliselt. Vahekohtumenetlus tahendab seda, et osapooled ei ole suutnud ise kokkuleppele jouda ning kutsutakse kolmandat isikut utlema, milline on pooltevaheline kokkulepe.

Seadusandlusega on kindlaks maaratud oigusaktid , mille kaudu saab teatud vaidlusi taielikult korvaldada ja satestada nende lahenduse korra. ^[2]

Toovaidluse menetluse liigid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Toovaidluskomisjoni poole poordudes saab valida kolme menetluse liigi vahel. Esimeseks on tavamenetlus . Parast avalduse menetlusse votmist edastatakse see vastaspoolele ja maaratakse komisjoni istungi aeg. Istungil osaleb toovaidluskomisjoni juhataja ning kaks kaasistujat vaidlevate poolte juuresolekul. Teiseks on rahaliste nouete kirjalik menetlus. Toovaidluskomisjoni juhatajal on oigus oma algatusel menetleda rahalise noude avaldust kirjalikus menetluses, kui nouete kogusumma ei uleta 6400 eurot. Kolmandaks on lepitusmenetlus . Lepitusmenetlus toimub vaidlusesse sattunud poolte vabal tahtel, kus toovaidluskomisjoni juhataja on lepitaja rollis ning toetab nende suhtlust, et leida vaidluskusimusele lahendus ning jouda lepituskokkulepeni. Lepitusmenetluse ajal lepitaja ei tegele ainult juriidiliselt seotud probleemidega. Lepitaja tegeleb ka naiteks emotsionaalse rahuloluga. Lepitaja osaleb aktiivse kuulajana ning on menetluses erapooletu. Lepitaja saab suunata pooli leppima, tehes ettepanekuid tuli lopetamiseks kindlatel tingimustel. ^[3]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]