| Sydney ooperiteater
|
|---|
|
Sydney Opera House
|
 |
| Uldandmed
|
|---|
| Asukoht
|
Bennelong point
,
Sydney
,
Austraalia
|
|---|
| Stiil
|
modernism
,
ekspressionism
|
|---|
| Ehituse algus
|
1959
|
|---|
| Ehituse lopp
|
1973
|
|---|
| Avamine
|
20. oktoober 1973
|
|---|
| Maksumus
|
102 miljonit
Austraalia dollarit
|
|---|
| Aadress
|
Bennelong Point, Sydney NSW 2000, Austraalia
|
|---|
| Omanik
|
Uus-Louna-Walesi valitsus
|
|---|
| Koordinaadid
|
33° 51′ 25,4″ S
,
151° 12′ 53,6″ E
|
|---|
| Tehniline ulevaade
|
|---|
| Korgus
|
65 m
|
|---|
| Vundamendi pindala
|
1,8 ha
|
|---|
| Ehitusmaterjal
|
betoonist raam, ribistruktuuriga eelvalatud betoonelemendid
|
|---|
| Projekt ja ehitus
|
|---|
| Arhitekt
|
Jørn Utzon
|
|---|
|
|
 UNESCO maailmaparand
|
| Tuup
|
kultuuriline
|
|---|
| Kriteeriumid
|
i
|
|---|
| Viited
|
166
|
|---|
| Piirkond*
|
Aasia ja Okeaania
|
|---|
| Nimekirja arvatud
|
2007
(31.
istung
)
|
|---|
|
*
Regioon on UNESCO maaratletud
|
|
|
Sydney ooperiteater
on
ooperiteater
Austraalias
Sydneys
. Selle arhitekt on
Jørn Utzon
. See on
20. sajandi
kuulsamaid ehitisi ja sellest on saanud Sydney
sumbol
.
Hoone kuulub
Taani kultuurikaanonisse
.
Ooperiteater votab enda alla 1,8
ha
. Suurim laius on umbes 120 meetrit ja pikkus 183 meetrit; ehitis toetub 580
betoonpostile
, mis asuvad merepinnast 25 meetrit allpool.
Voolutarvet voib vorrelda sellise linna omaga, kus elab 25 000 inimest. Elektrikaableid on hoones uhtekokku 645 km.
Kuigi kaugelt paistab katus uhtlase pinnana valge, on katus tegelikult kaetud 1 056 006 laikivvalge
Rootsis
valmistatud katusekiviga. Vaatamata katusekivide isepuhastumisvoimele on neid vaja aeg-ajalt puhastada ja vahetada.
1950. aastate alguses joudis Sydney linnavalitsus otsusele, et oleks vaja ehitada uus ooperiteater.
1956
. aastal kuulutati valja
arhitektuurikonkurss
, kuhu laekus 223 kavandit 32 riigist. Voitjaks valiti
1957
. aasta
29. jaanuaril
taani
arhitekt
Jørn Utzon
.
Ooperiteatri ehitus algas
1959
. aastal ning tuli tegeleda rohkete probleemidega. Ehitise kavandatud vorm oli vaga raskesti teostatav. Uute arhitektuurilahenduste valjamotlemiseks ja tehniliste arvutuste tegemiseks laks tuhandeid tootunde. Lisaks puudusid veel projekti viimased joonised. Naiteks tuli loobuda esialgsest katusekattematerjalist ja lopuks leiti sobivaim lahendus katuse katmiseks ribiliste ja monteeritavate
raudbetoonelementidega
.
Keerukate konstruktsioonide tottu ehitus jarjest kallines ja venis. Jørn Utzon, pettununa vaidlustest, lahkus Austraaliast. Jouti juba arvata, et ehitus jaabki pooleli, kuid siiski tood jatkati.
20. oktoobril
1973
avas kuninganna
Elizabeth II
pidulikult vastvalminud Sydney ooperiteatri
Beethoveni
9. sumfoonia
saatel. Juba enne ametlikku avamist oli seal toimunud kaks etendust, esimesena mangiti
Sergei Prokofjevi
"
Soda ja rahu
".
Ooperiteater valmis plaanitust 10 aastat hiljem ning laks esialgu planeeritud 7 miljoni
Austraalia dollari
asemel maksma ule 100 miljoni dollari (see tahendab, et esialgset eelarvet uletati enam kui 1400%).
Ooperiteater on ehitatud
betoonist
sammastele, mille all on
lintvundament
. Nendele sammastele toetub ka hoone
katus
. Katuse ehituseks on kasutatud laeva
voori
meenutavad ribistruktuuriga
eelvalatud betoonelemente
. Betoonelementide katsetamiseks, et need oleks piisavalt tugevad katuse jaoks, transporditi osa betoonelemente Inglismaale
tuuletunnelisse
.
[1]
Sydney Ooperiteatri katuse tugevusarvutused tehti selle aja koige voimsamate arvutite abil. See hoidis kokku aega ja raha. Inimesel lainuks sellises mahus arvutuste tegemiseks keskmiselt kaks nadalat, kuid arvutiga saadi need valmis ligikaudu kahe paevaga. Lisaks leiti katuse paigaldamisel, et sammas polnud piisavalt tugev ja tuli umber teha, mis toi taiendavat aja- ja rahakulu. Siseviimistluse tegemine kestis esialgu planeeritust oluliselt kauem. Suurde saali oli esialgu plaanitud rajada 2000 istekohta, kuid Uus-Louna-Walesi osariigi valitsus otsustas, et vaja oleks 3000. Nii laks ehitus veel kallimaks ning avamine tuli edasi lukata. Ajakulu suurendas ka vaipade paigaldamine, mis tuli sobitada mustrisse.
Tanapaeval kaivad turistid vaatamas Sydney Ooperiteatrit nii hoone erilise arhitektuuri kui ka sealsete lavastuste parast. Et hoone katus on tehtud heledatest keraamilistest plaatidest, siis on voimalik sinna kuvada ka suuri reklaame. Aastas kulastab Sydney Ooperiteatrit keskmiselt 350 000 inimest.