Stalinism

Stalinism on Jossif Stalini loodud poliitika sotsialismi ulesehitamiseks ja kommunistliku uhiskonna valjaarendamiseks. NSV Liidus rakendatuna sunnitas see Stalinliku revolutsiooni tulemusena "sotsiaalautokraatliku" poliitilise susteemi aastatel 1929?1953 ja maaras seelabi NSV Liidule omased pohijooned, mis ajapikku norgenedes ja hagustudes pusisid kuni Noukogude Liidu lopuni. Alates 1948. aastast algas ka uute satelliitriikide staliniseerimine. Uldine sotsialismileeri destaliniseerimine algas parast Stalini surma (1953) 1956. aastal ja toi endaga kasvava lohe Hiina Kommunistliku Parteiga .

"Just Jossif Stalin muutis kommunistlikud poliitilised susteemid mitteparitavateks monarhiateks (ning sobitas Isamaasoja ajal kokku isegi riikliku ateismi ja vene rahva oigeuskliku patriotismi). (…) ...pole mingeid toendeid, et Lenin oleks ette nainud voi voinud kuidagi olla nous sellise universaalse ja kohustusliku ilmaliku riigiusuga, mis arenes valja parast tema surma. Stalin ei pruukinud seda teadlikult ette votta. Ta vois lihtsalt kaasa minna tema hinnangul mahajaanud talupoegliku Venemaa ning selle autokraatliku ja ortodoksse suuna pohivooluga. Kuid on vaheusutav, et selline susteem oleks tekkinud ilma temata, ning usna kindel, et seda ei oleks peale sunnitud teistele sotsialistlikele re?iimidele." (Eric Hobsbawm, Aarmuste ajastu , Varrak 2002, lk 427, 426)

Stalinismi iseloomustavad totalitaarne ainuparteisusteem, aarmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi uhtekasvamine bol?evistliku parteiga ( UK(b)P / NLKP -ga), uhiskonna elu koigi kulgede range reeglistamine ja salapolitseilik jalgimine ( OGPU / NKVD ), primitiivne uldkohustuslik bol?evistlik-kommunistlik ideoloogia, juhikultus , tegeliku demokraatia , vabaduse ja oiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sojakas vene ?ovinism , agressiivne valispoliitika , piiramatu omavoli ja klassivoitluse nimel korda saadetud massiterror "vaenulike" klasside (talupojad, aadelkond jt eraomandi valdajad), vahemusrahvuste ( ksenofoobia , antisemitism ), haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, spioonimaania ja hirmuohkkonna tekitamine olematute rahvavaenlaste otsimise ja nende ule naidisprotsesside korraldamisega.

Moistet "stalinism" kasutasid esimest korda trotskistid . Algselt tahendas stalinism (ka: stalinlus ) 1920. aastatel Jossif Stalini juhitud enamust Uleliidulises Kommunistlikus (bol?evike) Parteis . Voitluses Lenini poliitilise ja teoreetilise parandi tolgendamise parast vastandus see trotskismile . Stalini enda sonul oli stalinism eriti energiline kaitsmine.

Stalini 55. sunnipaeva ajal 1934 . aastal tostis Karl Radeki artikkel Stalini ideed ja poliitika iseseisvaks saavutuseks. Tekkis valjend " marksism-leninism-stalinism ". Stalinismi teooria nurgakivid olid sotsialismi areng uhel eraldivoetud maal ning sellega kaasnev klassivoitluse teravnemine. Viimasega legitimeeriti repressioone ja stalinlikke puhastusi , mille ohvrid morvati voi viidi GULAG -i sunnitoolaagritesse. Selle poliitika ohvrite arv arvatakse olevat vahemalt 20 miljonit.

Lev Trotski kriitika Noukogude Liidu poliitiliste olude pihta ja dissidentlike kommunistide publikatsioonid muutsid sona "stalinism" laaneriikides nii sotsiaalteadustes kui ka tavakeeles Noukogude Liidu ning parast Teist maailmasoda tekkinud reaalsotsialistlike riikide ideoloogilise dogmatismi ja totalitarismi ning Kominternis teostunud Stalini ja NLKP ulemvoimu sunonuumiks.

Trotski jargi tekkis Stalini ajal "uus privilegeeritud kiht (...) mis voimu jarele janunedes, eluhuvede jarele janunedes kardab oma positsioonide parast, tunneb hirmu masside ees ? ja vihkab kohutavalt igasugust opositsiooni."

Noukogude Liidus ja teistes reaalsotsialistlikes riikides ja kommunistlikes parteides nimetati kriitikat stalinismi aadressil parast NLKP 20. kongressi aastal 1956 isikukultuse kriitikaks. 1970. aastatel ja parast 1989 . aastat raagiti stalinismist ka eurokomunistlikes ja postkommunistlikes parteides, kuigi sellele moistele ei antud selgepiirilist ajaloolist, teoreetilist ega poliitilist sisu.

Aleksandr Sol?enitsoni raamatu " Gulagi arhipelaag " ilmumise jarel ( 1974 ) hakati Laane-Euroopas ja USA-s stalinismi moistet seostama Gulagi vangilaagrite susteemiga.

Stalinistlikeks nimetatakse sageli ka isikukultuse ja voimuteostamise vorme Hiina Rahvavabariigis ( maoism ) ja Pohja-Koreas , kuigi neid on tugevasti mojutanud konfutsianism ja Kim Il-Sung vastandas oma ideoloogiat teiste kommunistlike parteide omale.

Stalinlikud "puhastused" [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aastatel 1936 - 1937 toimunud Stalinlik "puhastus" oli suunatud men?evike , anarhistide , trudovikute jne veel ellujaanud liikmete vastu. Voimule saades korvaldas Stalin jark-jargult oma vastased.

Hinnangud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Stalinismi kasitleti Noukogude Liidus ja Kominternis kui marksismi , marksismi-leninismi voi leninismi edasiarendust, koige progressiivsemat ideoloogiat ja poliitikat .

Alates 1956 . aastast loodi Noukogude Liidus stalinismi ja Jossif Stalini kohta uus, tema isiku kultust tauniv kontseptsioon: kollektiivse juhtimisprintsiibi ja sotsialistliku seaduslikkuse massilise rikkumise, st Noukogude Liidus sotsialismi ja kommunismi ehitamise nimel korda saadetud inimsusvastate kuritegude eest tehti vastutavaks Jossif Stalin. Sellega ei noustunud selliste kommunistlike riikide juhid, nagu Hiina , kelle arvates olid stalinlikud meetodid marksismi ja leninismiga kooskolas ja oigustatud.

Stalinistlik kultuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

Stalinistlik kultuur lahtus sotsialistliku realismi pohimotetest.

Arhitektuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

Arhitektuuris kujutas stalinism endast uusklassitsismi erikuju. Fassaadil kajastus ehitiste ruumijaotus , selle kujunduses vaheldusid suured krohvitud pinnad portikuse motiivi ja dekoratiivplastikaga , kusjuures fassaadi kujunduse ja ruumijaotuse vahel tekkis monikord vastuolu. Hauamonumentidena kasutati palju obeliske .