Marie Antoinette,
Prantsusmaa
ja
Navarra kuninganna
Marie Antoinette
(
saksa
Maria Antonia von Osterreich
,
prantsuse
Marie-Antoinette d'Autriche
;
2. november
1755
Viin
?
16. oktoober
1793
) oli
Prantsusmaa
ja
Navarra
kuninganna
1774
?
1790
,
Louis XVI
abikaasa. Ta sundis
Saksa-Rooma
keisri
Franz I
ja
Maria Theresia
peres. 14-aastaselt abiellus ta tulevase Prantsusmaa kuninga Louis XVI-ga. Ta on tuntud eeskatt paljude
legendide
jargi (mida mitmed ajaloolased peavad selgelt liialdusteks) ja oma surma tottu: ta
giljotineeriti
Prantsuse revolutsiooni
ajal
1793
. aastal riigireetmise eest.
12-aastane Marie Antoinette
Marie sundis
Viinis
Hofburgi lossis. Ta oli viieteistkumnes laps ja uheteistkumnes (viimane) tutar Franz I ja keisrinna Maria Theresia peres. Oukondlased nimetasid Mariat vaikeseks, kuid terveks printsessiks. Tema odede-vendade hulka kuulusid muu hulgas vanem ode Maria Carolina, noorem vend Maximilian, kolm vanemat venda
Joseph
,
Leopold
ja Ferdinand Karl.
Legend raagib, et Marie ja
Wolfgang Amadeus Mozart
kohtusid lapsepolves, kui Mozart andis luhikese kontserdi keiserlikule perele. Kui keisrinna kusis, mida Mozart soovib esinemise eest saada, lausus noor helilooja, et tahab Mariaga abielluda.
Marie oed abiellusid koik kiiresti Euroopa kuninglike oukondade peadega: Maria Christina
Hollandi
regendiga; Maria Amalia
Parma
vurstiga; ja Marie lemmikode Maria Carolina
Napoli
kuninga Ferdinandiga.
Aastal
1748
solmiti
Aacheni vaherahu
, mis lopetas peaaegu sajandi kestnud konflikti Austria ja Prantsusmaa vahel. Et sailitada solmitud rahu, pani Austria ette, et
Louis XV
jareltulija ? pojapoeg Louis-Auguste ? abiellub uhega Maria Theresia tutardest. Kuna Maria vanemad tutred Johanna Gabriella ja Maria Joseph surid
rougetesse
(vastavalt
1762
ja
1767
), siis jarjekord joudis Marie katte. Jargnesid pikad labiraakimised ning lopuks Louis XV soostus Austria lepinguga
1769
. aastal. Parast abielulepingu allkirjastamist todes Theresia, et tema tutar ei tunne hasti
prantsuse keelt
ega kombeid ning selleks palgati eraopetajad, kes opetasid Mariele prantslaste kombeid.
Dofiin Marie Antoinette'i vapp
16. mail
1770
, kui Marie oli 14-aastane, peeti pulmad.
Marie Antoinette'i ei huvitanud poliitika ? voib-olla tal polnud piisavalt teadmisi. Tema ema saadik krahv
Mercy d'Argeneau
, kes saadeti Marie jarele luurama, kandis ette, et Marie on sugavas
depressioonis
ega urita teha midagi, et Austria moju maksma panna.
Louis-Auguste'i ja Marie Antoinette'i elu muutus, kui
10. mail
1774
suri kuningas Louis XV
rougetesse
. Oukondlased vandusid truudust uuele kuningale Louis XVI-le ja kuningannale Marie Antoinette'ile, kes oli sel ajal 19-aastane.
Antoinette'i soprusringkond oli vaga kinnine ning see pohjustas
Versailles' lossis
rahutusi.
Mojutatuna oma abikaasa nooremast vennast
Artois' krahvist
, hakkas Antoinette maskeeritult kulastama Pariisi ooperiballe. Troonil olles elas ta luksuslikku elu: ostis riideid,
teemante
ning vottis osa onnemangudest.
Louis XVI valitsusajal oli Prantsuse riik pankroti aarel. Eelnevate kuningate ?
Louis XIV
ja
Louis XV
? sojad olid riigilt votnud palju raha. Samuti mojus riigile halvavalt suur rahaline toetus
Ameerika revolutsionaaridele
, kes uritasid saavutada soltumatust
Suurbritanniast
.
Marie ja Louis XVI esimene laps sundis parast 8-aastast abielu 19. detsembril
1778
. Tutre nimeks sai Marie-Therese-Charlotte. Seejarel sundisid Louis-Joseph (sundinud 1781),
Louis-Charles
(1785) ja Sophie-Beatrix (1786).
Antoinette puhendus oma laste kasvatusele, samuti toetas ta heldelt igasugust heategevust.
14. juulil
1789
marssis suur rahvahulk Pariisis asuva
Bastille vangla
juurde, kus tol ajal hoiti vaid seitset vangi. Valvurite vastupanu murti ning vangla komandant markii de Launay arreteeriti. Konvoi saatel raekoja poole liikudes langes markii rahvahulga viha alla ning
lint?iti
. Kuninga oukonda joudsid uudised alles hilja ohtul. Selle peale olevat Louis XVI kusinud, et kas see on kodanike mass; hertsog Rochenfoucauld-Liancourt vastanud, et see on
revolutsioon
.
10. augustil
1792
runnati
Tuileries' paleed
, kus elas kuningas ja Louis XVI oli sunnitud otsima kaitset
Rahvuskonvendilt
. 13. augustist kuulutati kuningas ja tema perekond ametlikult vangideks. Algul hoiti neid
Luxembourgi palees
, hiljem Temple'is.
21. septembril
1792 kuulutati valja Prantsusmaa vabariik.
16. oktoobril 1793 loikas valvur maha Marie juuksed ning sidus ta kaed selja taha. Ta toimetati spetsiaalses karus labi Pariisi giljotiini juurde. Legend raagib, et tema viimased sonad olevat olnud: "
Monsieur
, ma palun vabandust. Ma ei teinud seda meelega." (Ta oli timukale jala peale astunud.)
Kell 12.15 Marie Antoinette hukati.
Marie Antoinette, Louis XVI ja
madame
Elisabeth (Louis' ode) maeti massihauda tanapaeva
Madeleine'i kiriku
lahedale.
Kui
Bourbonide
dunastia taastati, siis uritati leida ka nende surnukehad.
21. jaanuaril
1815
, rohkem kui 20 aastat parast Antoinette'i surma, kaevati tema
porm
ules ning maeti
Saint Denis' basiilika
krupti
, mis oli traditsiooniline Prantsuse monarhide viimne puhkepaik.