Johannes Kert
(
3. detsember
1959
Petseri
?
4. marts
2021
Tallinn
) oli Eesti sojavaelane (auastmelt
kindralleitnant
), poliitik ja riigiametnik.
Ta oli aastail 1996?2000
Eesti kaitsevae juhataja
. Muu hulgas teenis ta vahemikus 2001?2002
Eesti maavae ulemana
ning oli 2002?2008
Eesti sojaline esindaja NATO
ja
Euroopa Liidu juures
. 2008. aasta jaanuaris laks ta reservi.
Oktoobrist
2014
oli ta
Reformierakonna
liige. Ta kandideeris
2015. aasta Riigikogu valimistel
valimisringkonnas nr 8
ning osutus valituks ringkonnamandaadiga (752 haalt).
[1]
Ta oli uks
MTU Vaba Ukraina
algatajatest ja
Korp! Sakala
vilistlane.
Johannes Kert oli lopetanud
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelise Voru 1. Keskkooli
ja 1981. aastal
Tartu Riikliku Ulikooli kehakultuuriteaduskonna
.
Kert lopetas 1988. aastal rooduulemate kursuse
Harkivi Korgema Tankivagede Kooli
juures ning 1994. aastal korgemate riigiametnike strateegilise planeerimise kursuse
George C. Marshalli nimelises Euroopa Julgeoleku-uuringute Keskuses
Saksamaal
. Ta oli oppinud
Soome Vabariigi Maakaitse Korgkooli
Eesti riigikaitse korgema juhtkonna erikursusel 1998?1999 ning
Ameerika Uhendriikide Army War College
'is
Pennsylvanias
1999?2000.
Johannes Kert oli tegevteenistuses
Noukogude sojavaes
ruhmaulemana ja rooduulema kohusetaitjana 1983?1985. Ta oli
Kaitseliidu
liige alates 1990. Ta oli
Kaitseliidu Tartu maleva
pealik 1991,
Kaitseliidu operatiivgrupi
ulem 1991?1992,
Kuperjanovi Uksik-jalavaepataljoni
ulem 1992. Kert oli Kaitseliidu ulem 1993?1996. Kaitsevae juhataja kohusetaitja 1996 ning
Kaitsevae juhataja
1996?2000, seejarel Kaitsevae juhataja nounik ning
Maavae ulema
kohusetaitja 2000?2001 ja Maavae ulem 2001?2002. Ta oli Eesti sojaline esindaja
NATO
ja
Euroopa Liidu
juures 2002?2008.
Kerdi teeneteks kaitsevae juhatajana on julgeolekuekspert ja
riigikaitsekomisjoni
liige
Peeter Tali
pidanud inimkeskse juhtimise juurutamist, Pohjamaade stiilis valjaoppesusteemi rajamist. Samuti kaitsevae muutmist "tooliste ja talupoegade vaest demokraatliku riigi rahvavaeks".
[2]
Ta lahkus tegevteenistusest 31. jaanuaril 2008.
[3]
Alates
1. veebruarist
2008
oli ta kaitseministeeriumi nounik. Ta noustas ministeeriumi pohiliselt
kuberkaitse
, kaitsejoudude mehitamise, Kaitseliidu arengu, kaitseministeeriumi haldusala personalipoliitika ja komplekteerimise asjus. Ta valmistas ette
NATO Kollektiivse Kuberkaitse Kompetentsikeskuse
tood (ta oli olnud ka selle idee algataja ning vedaja), esindab seda keskust rahvusvahelises juhtkomitees ja NATO komisjonides, analuusis Kaitsevae Uhendatud Oppeasutuste komplekteerimise ja ajateenistusega seotud probleeme ning osales Kaitseliidu strateegilises arendamises protsessis ning kaitsealase arendus- ja teadustegevuse koordineerimises.
