Helge Kjellin
Helge Kjellin (1923)
Sundinud	24. aprill 1885 Mon, Stora Kil, Varmland, Rootsi Kuningriik
Surnud	17. oktoober 1984 Filipstad , Varmland, Rootsi Kuningriik
Elukoht	Rootsi Kuningriik
Rahvus	rootslane
Haridus	kunstiteaduse doktor ( Lundi Ulikool )
Teadlaskarjaar
Tegevusalad	kunstiteadus, muinsuskaitse
Tookohad	Lundi Ulikool, Tartu Ulikool, Riia Ulikool, Varmlandi Muuseum
Tuntumad tood	Uno Troili 1815?1875. 1?2. 1917 (doktoritoo) [1] ; Gustaf Rydberg : Skanes malare. 1925 [2] ; Die Hallenkirchen Estlands und Gotland. 1928 [3] ; Die Kirche zu Karris auf Oesel und ihre Beziehungen zu Gotland. 1928 [4] ; Reformationen i Estland och den kyrkliga konsten. 1932 [5] ; Ryska ikoner : Olof Aschbergs till Nationalmuseum overlamnade samling. 1933 [6] ; Fran Vanern till Vasterhavet : en minnesskrift. 1947 [7] ; Christian Eriksson, 1858?1935. 1953 [8] ; Ryska ikoner i svensk och norsk ago. 1956 [9]
Tunnustus	Kotkaristi III klassi teenetemark , 1932

Tor (Thor) Helge Kjellin [tur helje ?ell'i:n] (tavaliselt kasutas nime Helge Kjellin , pseudonuum Tore Moon ) ( 24. aprill 1885 Stora kil, Kil , Varmland , Rootsi ? 17. oktoober 1984 Filipstad , Varmland , Rootsi ) oli rootsi kunstiajaloolane ja muuseumitegelane, Tartu Ulikooli esimene kunstiajaloo professor aastatel 1922 ? 1924 .

Paritolu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kjellini suguvosa on parit Skuttunge kihelkonnast Uppsala laanist. Vanim teadaolev esiisa Olof, kes elas 18. sajandi keskpaigas, oli Skuttunge kula talupoja Eric Olssoni isa (1750?1821). Perekonnanime Kjellin vottis tema poeg Olof Kjellin (1779?1819), kes tootas organisti ja kostrina Aspos Sodermanlandis. Tema poeg Carl Gustaf Kjellin (1806?1868), kes oli Navekvarni (Tunabergsi kihelkond, Sodermanland) renditalunik, seejarel pollumees ja maaomanik Bjortorpis (Olme kihelkond, Varmland), on koigi Kjellinide esiisa. Tema pojapojad olid tuberkuloosiarst Georg Viktor Kjellin (1878?1943) ja kunstiajaloolane Helge Kjellin.

Tor Helge Kjellin sundis talupidaja Gustav Victor Kjellini ja Maria Josefina Omani kumnelapselise pere eelviimase lapsena. Hiljem pidas ta isa kaupmeheametit.

Hariduskaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kjellin oppis 1894 ? 1902 Stockholmi Norrmalmi korgemas ladina koolis.

Sugisel 1907 astus ta Uppsala Ulikooli filosoofiateaduskonda. Uliopilasena avaldas 1908 ? 1912 ilukirjandust pseudonuumiga Tore Moon, oli aktiivne korporant ning aastatel 1909 ? 1910 Varmlandi osakonna esimene kuraator.

Oma oppejoust Johnny Roosvalist inspireerituna hakkas sugavamat huvi tundma keskaja kunsti, eriti kirikuarhitektuuri vastu. Ta osales 1911. aastal Roosvali ja Sigurd Curmani algatatud Rootsi kirikute uurimisprogrammis " Sveriges kyrkor " ja tegi aastatel 1911 ? 1918 uurimistood ligi sajas Varmlandi maakonna kirikus. Avaldas selle pohjal uurimuse "Rootsi kirikute" valjaannete seerias (Kyrkor i Grums harad. Sveriges kyrkor. Warmland I. Stockholm 1924). Sai 1913 Uppsala Ulikooli kunstiajaloo ja -teooria kandidaadi kraadi (juhendaja dotsent Johnny Roosval ).

Oktoobris 1914 astus Kjellin Lundi Ulikooli , kus kaitses 1917. aastal litsentsiaadi ja seejarel doktorikraadi (juhendaja Ewert Wrangel ) rootsi maalikunstniku Uno Troili monograafiaga.

Tookaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tootas aastatel 1903 ? 1905 Kuninglikus Raudteevalitsuse kontoriametnikuna. Astus 1905 . aastal vabatahtlikuna sojavakke ja tegi sojavaelist karjaari. 1905 ? 1908 tootas ta Raudteevalitsuse sojavaeburoos ning 1907 sai reservalamleitnandi auastme.

1913. aastast praktiseeris Stockholmi Riiklikus Ajaloomuuseumis, Malmo muuseumis, osales arheoloogilistel valjakaevamistel Alvastras ja Upplandi maakonnas, tegi uurimistood Skane maakonna kirikutes.

Aastatel 1917 ? 1929 oli vaheaegadega Lundi Ulikooli kunstiajaloo oppejoud ja periooditi ka professor ning samal ajal 1917 ? 1921 tootas Lundi ulikooli kunstimuuseumis. 1918 inventeeris Skane maakonna kirikuid ja tegi uurimistood Varbergi kindluses. Aastatel 1921 ? 1926 oli kunstiajaloo professor Tartu Ulikoolis ja 1929 ? 1931 Lati Ulikoolis Riias. Alates 1928 . aastast tootas Varmlandi muuseumi ja vabaohumuuseumi juhatajana. 1938 . aastast taitis Warmlandi maakonna muinsuskaitseulema (antikvaari) kohuseid. Jai pensionile 65-aastaselt 1950 . aastal.

Kjellin juhtis restaureerimisprojekte Rootsis (Varberg), Eestis (Karja ja Ridala) ja Latis ( Ukskula ) ning on avaldanud teadustoid keskaegse kirikukunsti kohta Baltimaades, Skanes ja Varmlandis.

Hilisema aja kunsti on kasitlenud Uno Troili (1?2, 1917), Gustaf Rydbergi (1925) ja Christian Erikssoni (1953) monograafiates.

Kjellin oli Rootsis tunnustatud vene ikoonimaali ekspert. Oma teadmisi ikoonikunstist on ta dokumenteerinud artiklites kreeka ja vene ikoonikunsti kohta ning koostanud Rootsi Rahvusmuuseumi (Nationalmuseum Stockholmis) kogusse kuuluvate vene ikoonide kataloogi (1933).

Taluehituse uurijana on tal ilmunud "Varmlandi sugu" (“Det varmlandska folklynnet”, 1934?35), "Luuletajate Varmland" (“Skaldernas Varmland”, 1936) ja palju muid teoseid. Ta on toimetanud aastaraamatut "Varmland enne ja nuud" (“Varmland forr och nu”). Kjellin nagi palju vaeva Varmlandi uue muuseumi korraldamise ja arendamisega. 1930. aastal asutas Varmlandi konserveerimisasutuse. Koos abikaasa Stina Wennstromiga restaureeris Varmlandis altarikappe, epitaafe ja kantsleid.

Tartu Ulikooli esimene kunstiajaloo professor [ muuda | muuda lahteteksti ]

Enne 1919. aastat kunstiajaloo professuuri Tartu Ulikoolis ei eksisteerinud ja kunstiajalugu oli senini opetatud klassikalise arheoloogia oppetoolides. 13. juunil 1921 valiti Kjellin Tartu Ulikooli Filosoofia-Keeleteaduskonna kunstiajaloo oppetooli professoriks. Tartusse saabus ta 1922. aasta alguses ja pidas 26. jaanuaril Tartu Ulikooli aulas avaloengu: "Die mittelalterliche kirchliche Baukunst des Scandinaviens und ihre auswartigen Verbindungen" (Skandinaavia keskaegne kiriklik ehituskunst ja selle valismaised sidemed), millega maaratles oma teaduslikud huvi Eesti kunsti ajaloos.

Kjellin asutas oppetooli juurde kunstiajaloo uurimisinstituudi ( kunstiajaloo kabinet ). Instituudi kogud koosnesid esialgu professori isiklikest raamatutest, reprodest ja diapositiividest. Suvel 1922 hakkas ta koos uliopilastega koguma uurimismaterjali Eesti keskaegse arhitektuuri kohta. "Eestimaa ehitus- ja kunstimalestiste kogusse" koondati koikvoimalikku pildi-, arhiivi- ja ehitusarheoloogilist materjali Eesti kunsti ja arhitektuurimalestiste kohta, sh moodistusjoonised, mille koostas insener Nikolai Paulsen .

Oma uurimishuvidest lahtuvalt keskendus Kjellin Laane-Eesti ja Saaremaa keskaegsetele kirikutele, kus ta leidis koige ilmsemaid seoseid Skandinaavia keskaegse kunstiga (eriti Ojamaa kirikutega). Tartus tootas Kjellin ka Eesti Rahva Muuseumi kunsti- ja kultuuriloolise osakonna juhataja ning kunstikool Pallase joonistusopetajate kunstiajaloooppejouna. 1923 juhtis Tartu Toomkiriku varemete arheoloogilisi valjakaevamisi ning 1923?1924 restaureeris Karja ja Ridala keskaegsed kirikud Eestis.

Professorina tootas Kjellin Tartus kuni septembrini 1924, jatkates samal ajal uurimis- ja oppetood Rootsis ning tehes uurimisreise Euroopasse. Tartust lahkumise pohjus olid tema tegevust piiravad majanduslikud olud. 1924 ? 1926 vottis Kjellin vastu kunstiajaloo eksameid ning pidas Tartu Ulikooliga labiraakimisi professorina jatkamiseks, kuid kokkuleppele ei joutud. Parast Tartu ulikooli seaduse arutelu Riigikogus soovis Haridusministeerium 1926. aastal kunstiajaloo professuuri kaotada, kuid ulikooli vastuseismisel jaeti see vakantseks. Kunstiajaloo Kabinetis jaid palgalisteks tootajateks Voldemar Vaga ja Helmi Saarmann .

Kjellini opilased Tartu Ulikoolis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kjellinil oli Tartus ule saja kunstiajaloo uliopilase, kellest 27 tegid talle kunstiajaloos eksami erinevas ulatuses.

Ulemastme ( Laudatur ) ulatuses tegid lopueksami Irene Ottilie Thomson (ab. Sepp), Elsbet Markus (ab. Parek, 1902?85), Helmi Saarmann (ab. Saadre , 1901?89), Elfriede Simenson (Epp Siimo, 1904?91), Eva Pedriks (ab. Niinivaara, 1901?2000), August (Ajas) Kruus (1902?84) ja Voldemar Vaga (1899?1999).

Keskastme ( Cum Laude ) ulatuses tegi lopueksami 13 uliopilast: Theodora (Jevdora) Karro (ab. Leitmann/Leitma; 1899?1944), Amanda Hallik (ab. Oll ), Agnes Stahl (ab. 1930?34 Puksov ), Hilda (Iroida) Muhlberg (ab. Kauri) , Magdalene Ehrenwert (Erenurm), Helene Masing (Masen), Linda Antje, Gustav Saar (1901?30), Jaan Pert (1899?1953), Harry Mora (Moora, 1900?68), Ferdinand Leinbock (Linnus, 1895?1942), Bertha Elfriede (Berta) Treufeldt (ab. Helk) ja Hilda Rosalie (Haldi) Sule (ab. Teder , 1902?93).

Alamastme ( Approbatur ) ulatuses tegi lopueksami 7 uliopilast: Elfriede Therese (Elts) Mollits (ab. Magi), Adelaida Lemberg , Hilda Taba (Tabba, ab. James), Selma Eleonore Mitt (ab. Lipp), Sigrid Helene Elsbeth von Narbutt , Hildegard Pilli (ab. Terras ) ja Julie Roks (ab. Mihkla, 1900?1988).

Kunstiajaloos tegid Kjellinile lopueksami ja seega lopetasid sel erialal Tartu Ulikooli V. Vaga (1925), H. Saarmann (1925), E. Simenson (1926) ja L. Soonberg (1928). Magistrikraadi kaitsesid V. Vaga ("Die Architekten der Dorpater Universitat", 1926), E. Simenson ("Die Hermansfestung in Narwa. Beschreibung und Baugeschichte", 1928). E. Markus esitas kull magistritoo Jarvamaa keskaegsetest kirikutest, kuid see jai tal kaitsmata ning ulikooli lopetas ta alles 1947.

Teoseid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Karja kiriku restaureerimisel kogutud materjalide pohjal avaldas ta 1928 monograafia "Die Kirche zu Karris auf Oesel und ihre Beziehungen zu Gotland" (Saaremaa Karja kirik ja selle sidemed Ojamaaga), mis on tema koige mahukam uurimus Eesti kunsti ajaloost.
• Helge Kjellini bibliograafia

Helge Kjellini malestusfond [ muuda | muuda lahteteksti ]

1919. aastal kais noor Lundi dotsent Kjellin Muncheni muuseumides ja kohtus muuhulgas antikvaar A. S. Dreyga, kellel oli pakkuda ilus Pohja-Itaalia 12. sajandi marmorreljeef 1000 riigimarga eest. Sojast rasitud Saksamaal oli suure inflatsiooni aeg. Asja omandatud vaarisasi laks kojuveo ja tollitariifidega Kjellinile maksma 238,98 Rootsi krooni, mis sel ajal noore akadeemiku kuupalk. Kivi kujutas elu latet, levinud allegoorilist motiivi butsantsi ja veneetsia skulptuuris, ning kuigi Kjellin plaanis sellega kaunistada planeeritavat eramut, deponeeris ta seda 107 cm korgust ja 80 kg rasket kivi Stockholmi Rahvusmuuseumis. Vahepeal plaanis Kjellin selle maha muua, et maksta laste hariduse eest, kuid seda ei lainud vaja.

Tutred otsustasid reljeefi parast isa surma maha muua Londoni Sotheby oksjonimajas. Selle eest saadud 27 000 Briti naela eest (240 000 Rootsi krooni ) asutati Helge Kjellini malestusfond. Fondi vahendeid on kasutatud Varmlandi muuseumis sailitatava Helge Kjellini arhiivi inventeerimistoodeks ja ulalpidamiskuludeks. 1992.-1993. aastast hakati korraldama iga-aastasi Kjellini loengupaevi.

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1932 Kotkaristi III klassi teenetemark

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

1911 abiellus ta Stina Wennstromiga ( 1891 ? 1968 ). Tal oli kolm last: Alva Margit Kjellin ( 1912 ? 2005 ), Marja Schonmeyr ( 1915 ? 2002 ) ja Ameerika naitleja Alf Gunnar Kjellin ( 1920 ? 1988 ).

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Han maste. En hvardagsroman ur Stockholmslivet af Tore Moon [Ta peab. Argipaevaromaan Stockholmi elust]. Stockholm, 1908, 200 lk, 2. tr 1910.
• Margit Milde. En bok om tva lyckliga unga [Margit Milde. Raamat kahest onnelikust noorest]. Stockholm, 1910, 234 lk, 2. parandatud tr 1912, 160 lk, 3. tr 1912.
• Belysningsforemal.?Utstallning af aldre kyrklig konst [Valgustid. ? Vanema kirikukunsti naitus]. Hudiksvall, 1913, lk 98?105.
• Malningar.?Utstallning af aldre kyrklig konst [Maalid. ? Vanema kirikukunsti naitus]. Hudiksvall, 1913, lk 112?127.
• Dopfat.?Utstallning af aldre kyrklig konst fran Skane [Ristimiskivid. ? Skoone vanema kirikukunsti naitus]. Malmo, 1914, lk 79?96.
• Nattvardskarl.?Utstallning af aldre kyrklig konst fran Skane [Karikad. ? Skoone vanema kirikukunsti naitus]. Malmo, 1914, lk 121?149.
• Massvik.?Svenska slott och herresaten [Rootsi linnused ja moisad] (5) 1914, lk 16?22.
• Troili.?Egron Lundgren, Uno Troili. Minnesutstallning i Malmo museum [Malestusnaitus Malmo muuseumis]. Stockholm, 1915, lk 16?28.
• J. C. Boklund. Minnesutstallning i Malmo museum [Malestusnaitus Malmo muuseumis]. Malmo, 1917, 24 lk.
• Fornminnen och kyrkor.?Sverige. Georg., topogr., statist. beskrifn. D. 5, Stockholm, 1915, lk 370?372, 397, 405?635.
• En landshovdingeberattelse om Varmland fran 1600-talets slut.?Varmland forr och nu 14 (1916), lk 3?34.
• Om “Varmlandska slakter”.?Varmland forr och nu 14 (1916), lk 35?41.
• Uno Troili 1815?1875. 1?2. Stockholm, 1917, 276, 274 lk. (Grad.-avh. Sv. allm. konstforen. publ. 25?26)
• Auguste Rodin, den lefvande ytans mastare.?Tidskrift for konstvetenskap 1917/2, lk 176?177.
• En bok om Varmland av varmlanningar 1.?Kyrkliga minnesmarken i Varmland. Uppsala, 1917, lk 357?378.
• Medeltida gravvardsformer i Norden.?Lunds univ. arskr. N. F. Avd. 1 Bd. 14 Nr 19. Lund, 1918, 36 lk.
• Credi eller icke credi.?Tidskrift for konstvetenskap 5 (1920), lk 99?100.
• Nederlandska och tyska kopparstick och trasnitt. 1400?1700-talen. Lund, 1920, 82 lk.
• Utstallning av Halvor Bagges samling av grekiskt-bysantinskt maleri och konsthantverk fran medeltiden och senare tid. Katalog med inledning. Lund, 1921, 23 lk.
• Historisk utstallning. Aldre utlandska och svenska litografier. Lund, 1921, 18 lk.
• Gustaf Rydberg.?Ord och bild 30 (1921), lk 289?304.
• Nordens storsta landsortsmuseum. Kulturhistoriska museet i Lund.?Tidskrift for hembygdsvard 2 (1921), lk 92?95.
• Ornerade massingsfat och deras inskrifter.?Aldre kyrklig konst i Skane, Lund 1921, lk 201-245.
• Tva Pietro Longhi malningar i Sverige.?Vet.-soc. i Lund Arsbok 1923, lk 59-76.
• Nagra riktlinjer for de estniska museernas verksamhet (Pa estn.).?Odamees 2, Tartu, 1923, lk 56?57.
• Eesti Rahva Muuseum. Kunsti- ja kultuuriloolise osakonna juht. Tartu, 1923, 20 lk (Eesti Rahva Muuseumi valjaanne nr 19)
• Fuhrer durch die ethnographischen, kunst- und kulturhistorischen Sammlungen des Estnischen Nationalmuseums zu Ratshof. Dorpat, 1923, 10 lk (Die kunst- und kulturhist. Abt. Publik. nr 20 d. Estn. Nat. Museums)
• En miniatyrteater med figurer efter Jacques Callot, Stefano della Bella och Melchior Lorch.?Vet.-soc. i Lund Arsbok 1924, lk 217?36, 6 ill.
• Kyrkor i Grums harad. Stockholm, 1924, V, VII 157 lk (Sveriges kyrkor. Warmland. I).
• Reformatsioon ja Eesti kiriklik kunst.?Usupuhastus eestlast maal, tartu, 1924, lk 220?229.
• Gustaf Rydberg : Skanes malare. Stockholm : Sveriges allmanna konstforening, 1925. 237 lk. Serie: Sveriges allmanna konstforenings publikation, 99-0481499-6 ; 34.
• Ur Gustaf Rydbergs skissbocker. Malmo : Malmo grafiska anstalt, 1926. 125 lk.
• Nagra romanska gravmonument i Skane. Lund : Tidskrift for konstvetenskap, 1926, 11 lk.
• Marie Gloria : en kretensisk ikon fran 1500-talet. Lund : 1926, 45 lk.
• En gotlandsk fabeldjursfunt pa Osel och en gammal handelsvag osterut. Stockholm, 1926, 17 lk.
• Beskrivande katalog over Gustaf Rydbergs oljemalningar, handteckningar och etsningar. Stockholm : Sveriges allm. konstforen, 1926, 143 lk.
• Ernst Norlind som manniska och konstnar. : [Till femtioarsdagen.] Malmo, 1927.
• Ernst Norlinds konst. Malmo : Malmo grafiska anstalt, 1927, 20[59] lk
• Die Hallenkirche Estlands und Gotland. Lund, 1928. Serie: Kungl.Humanistiska Vetenskapssasmf:s arsberattelse 1928/29. 1.
• Aristoteles och Phyllis. : Ett moraliserande motiv i konsten. [Ill.] Lund: Finn. Lukasgillets i Lund publikation. 1928.
• Stilriktningar och skolor inom det ryska ikonmaleriet. Lund, 1928, 28 lk + 12 ill.
• Die Kirche zu Karris auf Oesel und ihre Beziehungen zu Gotland. Lund : Gleerup, 1928. Serie: Acta Regiae Societatis humaniorum litterarum Lundensis. 269 lk, 34 ill.
• Vergilius i korgen och som trollkarl.?Johnny Roosval den 29 augusti 1929. Amici Amico. Stockholm: Nordisk rotogravyr, 1929, lk 142?150.
• Hembygdsvard och hembygdsforeningar i Varmland under ar 1929 / [red. av H. Kjellin]. Karlstad : Varmlands fornminnes- och museiforen., 1931. 54 lk.
• Hembygdsvard och hembygdsforeningar i Varmland under ar 1930 / [red. av H. Kjellin]. Karlstad : Varmlands fornminnes- och museiforen., 1931. 39 lk.
• Reformationen i Estland och den kyrkliga konsten.?Kyrkohistorisk arsskrift utgiven av D. Emanuel Linderholm Professor i kyrkohistoria vid Uppsala universitet. argang 1932. Uppsala och Stockholm: Almqvist & Wiksells Boktryckeri-A.-B., lk 279?296.
• Helge Kjellins:Latviesu maksla. : [Den lettiska konsten.] Riga, 1932.
• Till Artur Hazelii minne. Karlstad,1933, Ur: Varmland forr och nu. 1933. (Artur Hazelius 1833-1901).
• Ryska ikoner : Olof Aschbergs till Nationalmuseum overlamnade samling. Icones russes, collection Olof Aschberg : donation faite au Musee national /[le present catalogue a ete elabore par Helge Kjellin], Stockholm :[Nationalmuseum],1933, (2), 116 lk, 8 ill. Nationalmusem utstallningskatalog; 45. Utstallning, i K. Akademiens for de fria konsterna lokaler i samband med den XIII internationella konsthistorikerkongressen i Stockholm 1933.
• Ryska ikoner : Olof Aschbergs till Nationalmuseum overlamnade samling /[katalogen ar utarbetad av Helge Kjellin]. Stockholm :Norstedt, 1933. 103 lk, 16 pl. Nationalmuseum utstallningskatalog ;44.
• Christian Erikssons liv och bildkonst : en aterblick vid 75-arsdagen. Karlstad : Nya Werml.-tid.,1933. 35 lk., 1 ill. Varmland forr och nu, 1933. Eriksson, Christian,1858-1935
• Hembygdsvard och hembygdsforeningar i Varmland under ar 1931 / [red. av H. Kjellin]. Karlstad :Varmlands fornminnes- och museiforen.,1933. 52 lk.
• Hembygdsvard och hembygdsforeningar i Varmland under ar 1932 / [red. av H. Kjellin]. Karlstad :Varmlands fornminnes- och museiforen.,1933. 68, [7] lk.
• Det varmlandska folklynnet. Karlstad :[Varmlands museum],1934. 2. uppl. s.a. (2. tr samal aastal).
• Karlstads stads trehundrafemtioarsjubileum : Minneskronika. Karlstad : Varmlands museum,1935. 78 lk.
• De grafiska konsternas teknik och historia : kortfattad oversikt. Stockholm : Grafiska sallskapet,1935. 16 lk.
• Skaldernas Varmland. [Boras],[1936.]. Ur: Svenska gods och gardar. Varmland. 1. 1936.
• Gamla varmlandska allmogehem och deras moblering. Uddevalla,1936. ur: Svenska gods och gardar. Varmland. 2.
• Bromander, Carl Vilhelm, 1865-1963, Helge Kjellin. Boltziusslakten och Boltziusminnen : minnesskrift till 100-arsdagen av F. A. Boltzius fodelse. Karlstad :Varmlands museum, 1936. 31 lk.
• Varmlands museum 100 ar / [red. av Helge Kjellin]. Karlstad :Varmlands museum,1939-1941. 439, [1]s., 2 pl.-bl. :ill. Ingar aven i: Varmland forr och nu. 37 (1939)-38 (1940).
• "Warmeland i sitt amne och i sin uppodling." Varmlands odlingshistoria under 6000 ar. Karlstad,1939-1941. ur: Varmlands fornminnes- och museiforenings arsbok 1939-1940.
• Thor Fagerkvist - mastaren fran Persberg. Uppsala,1939. ur: Nationen och hembygden. 2. 1939. Thor Fagerkvist (1884-1960)
• Warmeland i sitt amne och i sin upodling : Varmlands odlingshistoria under 6 000 ar. Karlstad :Varmlands museum,1941. [3], 295, [1] lk. :ill. Ur: Varmlands fornminnes- och museiforenings arsbok. 1939/1940
• Marbacka. : Vagledning genom Selma Lagerlofs hem. Utg. av Marbackastiftelsen. Karlstad, 1942-1950 (7 trukki)
• Wermlands brandstodsbolag 1843-1943 : minnesskrift /pa uppdrag av styrelsen utarbetad av Helge Kjellin. Karlstad : Bolaget, 1943. 299, [5] lk.
• Mosaiska kultforemal jamte ett 40-tal malningar av Hilda Heyman med motiv fran Polens och Tjeckoslovakiens ghetton samt fran Palestina. Karlstad :Varmlands museum,1945. 11 lk.

Heyman, Hilda,1872-1955, kaasautor Helge Kjellin. Svensk judisk bibliografi.

• Varmland, ett storslaget och egenartat landskap / under red. av Helge Kjellin. Stockholm :Sv. litteratur,1946. 494 lk.
• Marbacka. : Guide through Selma Lagerlof's home. Publ. by the Marbacka foundation. Karlstad,1947.
• Marbacka : guide through Selma Lagerlof's home /publ. by the Marbacka foundation. Karlstad :Nerman,1947. 14 lk. Selma Lagerlof (1858-1940).
• Fran Vanern till Vasterhavet : en minnesskrift /utg. av O. F. Ahlmark & Co. eftr. AB., Karlstad, med anledning av dess 100-arsjubileum [Av Helge Kjellin m. fl.] Goteborg :Wezata,1947. 130 lk.
• Marbacka : guide through Selma Lagerlof's home /by Helge Kjellin ; published by the Marbacka foundation. Karlstad, 1953. 15 lk.
• Marbacka : vagledning genom Selma Lagerlofs hem. Karlstad :Marbackastiftelsen,1953. 14 lk.
• Christian Eriksson, 1858-1935. Stockholm :Norstedt,1953. 331 lk. [Aven utg. som: Sveriges allmanna konstforenings publikation. 62]
• Marbacka : vagledning genom Selma Lagerlofs hem /av Helge Kjellin ; utgiven av Marbackastiftelsen. 8. uppl. Karlstad,1954. 13 lk.
• Ryska ikoner i svensk och norsk ago. Stockholm :Svensk litteratur,1956. 331 lk.
• Ryska ikoner i svensk och norsk ago. Stockholm :Sv. litteratur,1956 ;(Malmo :Landby & Lundgren). 331 lk.
• Russiske ikoner i norsk og svensk eie. Oslo :Dreyer,[1956]. 331 lk.
• Helge Kjellin. Gejvall, Nils-Gustaf. Nedre Ulleruds kyrkor : en minnesbok med anledning av den nuvarande kyrkans tvahundraariga tillvaro /[utg. av Nedre Ulleruds forsamling], 1959.

Helge Kjellini kohta [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Helge Kjellin.? Eesti biograafiline leksikon. Tallinn : KU Loodus, 1926-1929, lk 221.
• Svenska man och kvinnor. Biografisk uppslagsbok. 4. I-Lindner. Stockholm : Albert Bonniers Forlag, 1948, lk 258-259.
• Vem ar vem. Svealand utom Stor-Stockholm. Huvudredaktor: Paul Harnesk. Stads-bibliotekarie, Uppsala. Stockholm : Bokforlaget Vem ar vem, 1964, lk 439?440.
• Erik Elinder. Helge Kjellin dod. Kollegan till Froding Produktiv forskare.? Svenska dagbladet 23/10 1984.
• Ingemar Liman. Helge Kjellin : 1885-1984. Ingar i:Konst i Varmland. Karlstad : Varmlands museums och Varmlands fornminnes- och museiforeningen, 1985.
• Sten Karling. Helge Kjellin. ? Vetenskapssocieteten i Lund. Arsbok. Lund : Vetenskapssocieteten, 1985
• Sten Karling. Helge Kjellin. ? Konsthistorisk tidskrift Stockholm : Scandinavian University Press, 1985.
• Gunnar Hedin. Helge Kjellin ? inte bara professor. ? Varmlands museum 1839-1989. Redaktor: Britt-Marie Insulander. Karlstad : Varmlands museum, 1989, lk 63?68.
• Pelle Norelius. Helge Kjellins arkiv. ? Semper ardens : lasning i blandade amnen tillagnad Erik Elinder, 1992, lk 222?228.
• Eero Kangor. Art History as a new discipline at the Estonian University in Tartu after the long 19th century. Baltic Journal of Art History, 24 (Autumn/Winter 2022). Tartu: Tartu Ulikool, 2023, lk 9?47.