Hallasan
ehk
Halla magi
(
korea keeles
漢拏山;
Pohja-Koreas
한나산; haaldus molemal puhul
Hallasan
;
Hanjas
漢拏山) on
uinunud vulkaan
Louna-Koreas
Jeju saarel
, Louna-Korea korgeim
magi
(1950 m, mis viimastel andmetel on 3 m madalam ehk 1947 m).
Hallasani on minevikust peetud puhaks nii Korea mandriosas kui ka Jeju saarel ning teda on nimetatud uheks kolmest legendaarsest jumalast. Igal aastal elasid nad mae otsas, palvetades Korea Rahvavabariigi eest. Nii rajas pastor Lee Yak-dong (李 新 東) 1469. aastal praeguse Sancheondani juurde magikoja, kus ta oobis Sanje linnas. Templi jaanused, kus ta oobis, on siiani alles.
Hallasan on Louna-Korea korgeim magi ja seda kummardavad inimesed, sest nende arvates elavad sellel jumalad ja vaimud. Mae alternatiivsete ingliskeelsete nimede hulka kuuluvad Hanla magi voi Halla magi ja vanemad ingliskeelsed allikad nimetavad tippu Aucklandi maeks. Hallasan on kirjutatud Pohja-Koreas "Chosunguls" nagu see oleks
Hannasan
( 한나 산 ); siiski haaldatakse seda endiselt kui
Hallasan
. Varem on Hallasan olnud tuntud paljude teiste koreakeelsete nimedega, sealhulgas
Buak
( 副萼 / 釜岳 ),
Wonsan
( 元山 / 圓 山 ),
Jinsan
( 鎭山 / 鎭 山 ),
Seonsan
( 先山 / 仙山 ),
Dumuak
( 두 무악 / 頭無 岳 ),
Burasan
( 部라 산 / 浮 羅山 ),
Yeongjusan
( 瀛州山 / 瀛州 山 ) ja
Hyeolmangbong
( 穴 망봉 / 穴 望 峯 ). Hallasani igal nimel on oma tahendus ja legend.
Hallasani nimes tahendab Han (漢) Linnuteed voi universumit ja La (拏) tahendab tommet [相 牽引] voi saaki [나]. Oeldakse, et see tulenes tahendusest, et magi vois Linnutee voi universumi alla tommata, kuna see on nii korge. Vana legendi kohaselt voiksid nad kauem elada, kui keegi peaks maest ules ronima, tahte nagema ja huudma ' 老人性 ' (
umbesseong
).
Nimi tahendab mage, mis asub linna tagakuljel ja kaitseb linna elanikke. Jinsan asub tavaliselt linna tagaosas, mis tahendab, et see hoiab piirkonna mugavalt. Hallasani nimetati Jinsaniks seetottu, et Hallasan kaitseb Korea poolsaare heaolu, blokeerides Korea poolsaarelt Vaikse ookeani lounaosa suured tuuled.
Dumuak on Hallasani teine ??nimi. Nimi tahendab julge peaga mage. Legendi jargi kuttis jahimees varem mael ja sai oma vibu otsa kogemata jumala Cheonje naba. Jumal valjendas oma viha Hallasani tipu mahavotmisega. Mae ulejaanud osast sai Baekrokdam ( 白鹿潭 ) ja maest rebenenud osaks sai Sanbangsan ( 山房山 ). Oeldakse, et koht, kuhu see magivalitsus visati, on nuud Sanbangsan, ja koht, kus see korjati ja kaevati, oli Baeknokdam.
Wonsani nime kasutatakse seetottu, et sellel on mae korgeim keskpunkt, umardatud vikerkaare kujuga ja langetatud jark-jargult umber koigi kulgede, moodustades koonuse. Kui vaadata selgel paeval Halensaani, Haenamist voi Jindost, naeb kogu magi valja nagu orn koonus. Vaga selgetel paevadel on Hallasan ka mandrilt nahtav.
Yeongjusan on parit Hiina ajaloolisest ajaloost. Keset merd asuvad Samsinsanid, naiteks Bongrae, Bangjang ja Yeongju, kus on varskeid urte. Oeldakse, et Qin Shi Huang kaskis umbes 200 aastat tagasi Xujiangi Laane-Buddhal ravimtaime hankida. Arvati, et Yeongjusan on taimeliigi elupaik, mis muutis inimesed surematuks. Legendi jargi elasid Hallasanis Korea surematud volurid. Selle erilise taime tottu olid nad surematud. Qinshi Huang soovis, et taim elaks igavesti, ja kaskis oma meestel taim katte saada (200 pKr).
Buak on saanud Hallasani nime mae tipu tottu. Mae kraater naeb valja nagu suur tiik. Legendi jargi olevat seal vett joomas kainud valge hirv.
Louna-Korea korgeim tipp ja ajalooline Yeongsani magi Hallasan registreeriti 1966. aastal Korea riikliku monumendina Hallasani looduskaitseala nime all ja see maarati 24. martsil 1970 rahvuspargiks. 2002. aastal maarati see UNESCO biosfaari kaitsealaks ja 2007. aastal registreeriti see UNESCO maailma loodusparandi nimistusse. 2008. aastal registreeriti Ori Oreum Sanjeonghwa reljeefne margala
Ramsari
margalana, mis on looduskaitse all.
Hallasani loetakse Jirisani (tolkes “tarkade inimeste mage”) ja Seoraksani (tolkes “suur valge magi”) korval uheks Louna-Korea kolmest peamisest maest, mida haldab Korea Vabariik, samuti Jeju eriomane isejuhtiv provints. Mae umbrus moodustab
Hallasani rahvuspargi
. Magi on arvel Louna-Korea
loodusmalestisena
nr 182.
Hallasani vulkaan on
kilpvulkaan
, mis tahendab, et see on lai ja lame ning see koosneb peamiselt
basaltseist
laavavooludest
. Kilpvulkaanid purskavad enamasti
aluselist laavat
, mis vorreldes ranirikkamate laavadega, on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani. Hallasan moodustab suurema osa Jeju saarest, mida sageli peetakse saare enda esindajaks. Seal on Korea traditsiooniline kohalik utlus, et "Jeju saar on Hallasan ja Hallasan on Jeju." Mage voib toesti naha koigist saare kohtadest, kuid selle tipp on sageli pilvedega kaetud.
Hallasani pinnas koosneb enamasti vulkaanilisest tuhast, vulkaanilisest liivast ja
lapillidest
ehk
puroklastilistest osakestest
ehk uksikutest kivimitest, mis tekkelt on plahvatusliku
vulkaanipurske
labi vulkaanist valja lennanud
tardkivimi
kild. Pinnase orgaaniline sisaldus on suurem kui mis tahes muul Louna-Korea pinnasel, kuid ei ole pollumajanduseks koige parem.
Vulkaaniline saar
tekkis
Pliotseeni ajastust
alates
mandrilavalt
, mis asub selles piirkonnas umbes 100 meetrit allpool merepinda. Umbes 360 parasiitkoonust ehk Jeju murdes leiduvat
oreumi
( 오름 ) leidub vulkaani kuljel. Enamik neist on tuhakabid ja kuhmikoonused , kuid ranniku lahedal ja avamerel on ka moned laava kuplid ja umbes 20
tufirongast
, mis moodustusid veealuste vulkaaniliste pursete tagajarjel. See on aktiivne vulkaan, kuna viimane purse toimus hinnanguliselt umbes 5000 aastat tagasi aastal 1007 ja see seab vulkaani aktiivseks klassifikatsiooniks, see tahendab, et see on pursanud viimase 10 000 aasta jooksul. Vulkaan/tulemagi asub Hallasani rahvuspargis. Vulkaan on 1950 meetri korgune ja selle kraater on ule 400 meetrise labimooduga.
Vulkaanil on
kraatrijarv
Paekrokdam
( 白鹿潭 / 白鹿潭 ). Hallasanil asub kraaterjarv nimega Baek-rok-dam, mis tahendab "valge hirve jarv". Jarve moodustab katuseharja kaldeera ehk ulaosa varisemine magma liikumisega maa alla. Kaldeera on vulkaani voi selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Kaldeera tekib parast plahvatuslikke ja voimsaid vulkaanipurskeid, mis on osaliselt tuhjendanud magmakambri, mistottu selle kohal asuv toetuseta jaanud vulkaan kukub kokku. On legend, mis annab jarve nime meestele, kes laskuvad taevast valgete hirvedega mangima. Jarve umbermoot on soltuvalt aastaajast kuni 2 kilomeetrit sugavusega kuni umbes 100 meetrit. Baengnokdami ida- ja laaneseina konfiguratiivsed kivimid on erinevad. Idapoolne sein on ulaosas kaetud 2?5 m paksuse basaltlaavaga. Alumises osas on Tamra kihi korge kontsentratsiooniga ojasetete kiht. Laanesein on valmistatud trahheetilisest laavakuplist. Laava purskamisel moodustunud vulkaaniline sein peaks koosnema laavast. Baengnokdami Tamra kihistu kallet ja suunda ei saa otse Baengnokdami juures moota.
Jeju saare temperatuurimuutuste suundumuse moistmiseks analuusitakse Halla luhiajalist prognoosimudelit, Korea poolsaare ilmaandmeid ja AWS tuulevektorit. Kui lounatuuled voolavad merre, tekivad Hallasani umbruses meretuuled ja mere tuule poole moodustub meretuul. Rannikul kogunevad rannikul tuuled ja meretuuled pusiva poorise moodustamiseks ning korgeim temperatuur ilmneb piirkonnas, kus poorised esinevad.
Hallasani maksimaalse temperatuuri tendents
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Jeju saare maksimaalse temperatuuri muutumise moistmiseks uuriti ja analuusiti piirkonda, kus tuule nork ilm oli korgeim. Hommikul, kui moodustub vastupidine kiht ja tuul on nork, touseb alumise kihi soe ohk, kui ohu liikumine ulemise ja alumise kihi vahel on blokeeritud, ja see pannakse meretuulega ulemisele korrusele, mis mojutab temperatuuri tousu keset maestikku.
Korgeima temperatuuri esinemine langeb kokku Eddy tekkeasendiga ja norga tuule korral moodustub see keskmises magipiirkonnas. Kui tuul on nork, koguneb soojus keskmisse kihti, nii et keskmises magises piirkonnas on maksimaalne temperatuur korgem madala korgusega rannikuala temperatuurist, mis on umbes 1?3 ° C ja 4 ° C voi korgem allatuule poolel.
Kui tuul puhub kiirusega 4?9 m / s, ilmneb tuule nahtus peamiselt, seetottu moodustub rannikualal merest tulev nork tuuleiil ja tipptemperatuuri taheldatakse peamiselt paevasel ajal.
Hallsani minimaalse temperatuuri tendents
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Minimaalse temperatuuri muutus varieerub soltuvalt Hallasani jahutusastmest ja tuule kiirusest. Kui tuul puhub meretuule domineerimise tottu, laskub Hallasanis jahutatud ohk rannikualale ja kutsub esile temperatuuri languse. Kui sunoptiline tuul puhub tugevalt, liigub Hallasani kulm ohk allatuule poole ja ilmub madalaim temperatuur. Madalaim temperatuur allatuule piirkonnas on 2?5 ° C madalam kui teistes piirkondades ja madalaim temperatuur ilmub sageli oosel.
Kui puhub nork loode-sunoptiline tuul, ilmneb madalaim temperatuur Jeju saare idaosas. Hallasani tipu jahedus laskub maestiku kaudu allamage ja seda kogutakse Jeju saare idaosas, nii et hommikune temperatuur langeb palju.
Piirkondadevaheline temperatuuri koikumine Hallasani poolt
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Viimase viie aasta jooksul on temperatuuri (maksimaalne temperatuur ? minimaalne temperatuur) korvalekalle kevadel suurenenud martsist maini. Kevadise suure korvalekalde pohjuseks on see, et Hallasanis esineb piirkondadevahelist temperatuuri koikumist sageli.
Hallasan oli mandrist pikka aega isoleeritud ja selle liigid suutsid saada ainulaadseteks ja mandri liikidest erinevaks. Mae korgus pohjustab seal elamist mitmesuguseid taimeliike. Maest sai elupaigaks madalal korgusel elavad taimed ja korgel korgusel elavad taimed. Jeju saarel elab 50 voi enam ainulaadset liiki, eriti Hallasani korgel alal. Mael elavad ka erinevad loomaliigid. Mae geograafia tottu arenesid samad liigid tuhandete aastate parast erineval viisil. Nii nagu taimeliigid, kasutavad ka algses kulmas ja kuumas kliimas elavad loomaliigid mage oma elupaigana. Hallasani elupaigana kasutab kokku 160 linnuliiki. Ainult 19 liiki peetakse loodusmalestiseks ja valitsus kaitseb neid. Ronkasid nahakse tavaliselt matkarajal. Kokku elab mael 3315 putukaliiki. Seal elab ka 254 amblikuliiki. Uuringus leiti, et amblike elupaik on koondunud rohkem mae pohjakuljele. Puugid elavad mael ja pohjustasid tukk aega Jeju elanikele palju kahju. Puukide tekitatud kahju jatkub tanapaevalgi, mis kahjustavad koduloomi.
Maailma lillepiirkonna jargi kuulub Hallasan parasvootme alampiirkonda koos Jangtse joe basseini ja Edela-Jaapaniga. Rannikust kuni Hallasani tipuni jaotatakse taimed keskkonnamoju tottu vertikaalselt subtroopilistest taimedest alpi taimedele. Korea levinud 4000 soontaimede liigist on hinnanguliselt umbes 400 liiki ohustatud voi potentsiaalselt haruldased. Jeju saarel on levinud 23 keskkonnaministeeriumi maaratud liigispetsiifilist metsataime (kokku 59 liiki) ja neist 6 voib leida Hallasani looduskaitseala. Samuti levitatakse Jeju saarel umbes 50 liiki eritaimi, eriti Hallasani magismaal.
Saare geograafilise iseloomu tottu on isolatsiooni tottu palju alamliike, ehkki nad on samad liigid. Samuti on Hallasan koht, kus eksisteerivad koos polaarloom ja troopiline loom kliimavootme erinevuse tottu vastavalt korgusele.
Imetajad Jeju Island jaotuvad 5 tellimusi ja 114 perekondade ja 5 liiki. Seega on imetajate jaotus Jeju saarel liikide ja arvu poolest vaga vilets, kuna Jeju saar on Korea poolsaarelt isoleeritud juba ammu. Imetajate arv on vahenenud, kuna viimastel aastatel on nende toit vahenenud, sest neid kasutavad rodentitsiidid ja pestitsiidid ning valimatu kalapuuk. Hallasanis on asustatud nirk, magra ja gasell. Nirkide ja makrade arv vaheneb markimisvaarselt. Kitse- ja Formosani-hirved on juba valjasurnud. Metskits, Hallasani suurim imetaja, oli kunagi valjasuremisohus. Kuid nuud suurenes selle rahvaarv tanu kaitsepoliitikale ja Jeju saare inimeste paljudele pingutustele.
Enamik Jeju saare kahepaikseid ja roomajaid on Korea polised loomad, kuid seal on ka voorliiki loomi, kuna Jeju saar asub Jaapani ja Hiina vahel. Kuna kliima on leebe, valja arvatud magipiirkonnad, on subtroopilised metsad ja jaised metsad hasti uhtlustatud ning neitsimetsad on hasti kaitstud. Hallasani magi sobib varjupaigana eriti hasti kahepaiksete ja roomajate jaoks, hasti arenenud rohumaade ja soodega ning on toitainete ja toidurikas.
Jeju saarel on 364 liiki linde, 91 liiki mooduvaid linde, 100 liiki linde talvel, 42 liiki pusilinde ja 43 sorti
vagarante
. Jeju saare lindude hulgas, valja arvatud randlindude ja rannikualade elupaigas elavad liigid, on 160 liiki, kes elavad peamiselt Hallasani mae loodusmalestisteks on maaratud 19 liiki.
Mael elab Gwaneumsa ( 관음사 / 觀音 寺 ), mis on saare vanim budistlik tempel. Tempel ehitati algselt Goryeo dunastia ajal (1046-1083) kuningas Munjongi ajal (文宗). Nagu paljud teisedki Korea templid, havitati Gwaneumsa 1702. aastal ja suleti 200 aastaks. Tempel ehitati umber 1908. aastal. Siis levis budismi taas Jeju saarel. Templi lahedal on malestuskoht, et malestada aastatel 1948?1950 toimunud Jeju ulestousu ohvreid . See on uks saare kulastatavamaid kohti.
Magi on ka Jonjaamji asukoht, pagood, mis sailitab Buddha sailmeid.
Erinevalt Korea sisemaa poolsaare magedest on Hallasanil orn kallak.
Hallasanil on viis matkarada.
- Gwaneumsa rada (관음사 探訪 로 / 觀音 寺 探訪 路 ) - 8,7 km
- Eorimoki rada (어리목 探訪 로 / 어리목 探訪 路 ) - 4,7 km
- Seongpanaku rada (城板岳 探訪 로 / 城 板 岳 探訪 路 ) - 9,6 km
- Yeongsili rada (令室 探訪 로 / 靈 室探訪 路 ) - 3,7 km
- Donnaeko rada (돈내코 探訪 로 / 돈내코 探訪 路 ) - 9,1 km
Eorimoki rada ja Yeongsili rada ei saa Baeknokdami ronida, vaid ronida saab ainult Witse Oreumini ( 윗세오름 ). Donnaeko rada on suleti 15. aastaks ja see avati taas 2009. aasta detsembris, labides lounamuuri ja viies Witseoreumi. Nambyeoki ristmikust kuni Seongnalreumi rajani on 1 km, mis voib jouda Baeknokdami, kuid see jaeti 2009. aastal avatuks.
Mael asub saare vanim
buda
tempel
Gwaneumsa
. See ehitati algselt
Kory? dunastia
ajal, kuid 20. sajandil see havis ning ehitati uuesti ules. Templi oues on monument Jeju saarel toimunud
kodusoja
lahingute (1948?1950) ohvritele. See on saare uks kulastatumaid paiku.
Juba iidsetest aegadest voib mae tippu ronides naha kaugel lounataevas vanemat lossi ja seal on legend, et seda tahte nainud inimesed elasid kaua. Kuningas Jeongjo aastal avaldatud vallamaja teatel oli Halla maest ules ronimiseks Daejeonghyeoni poole jarsk magitee ja inimesed ronisid labi magede mooda puid. Lisaks oeldakse, et mais oli mael lund ja kui jaad oli vaja, roniti maele ja selleks kanti nahast kotti. See on Nokdam Manseol (鹿 潭 晩 雪).
Vulkaanile on voimalik jouda matkates ja kopteriga.
Gwaneumsa rajale autoga soitmiseks peaks kasutama maanteed number 1117, mis uhendab Jeju Arra-dongi mage ja Tamra hariduskeskust ning Cheon-Wangsa. Jeju raekojast Gwaneumsa teabekeskusesse kulub umbes 25 minutit ja Seogwipo raekojast umbes 50 minutit. Kui soovite kasutada uhistransporti, soitke Jeju linnaliinibussiga number 475. Kuna see buss ei sisene linna, peate Jeju ulikooli sissepaasult maha minema ja umberistuma. Varem tegutses see ainult nadalavahetustel ja puhadel, kuid alates 2017. aasta bussiliini umberkorraldamisest saab seda kasutada ka toopaevadel. Kui peate bussiga soitma Jeju linna voi Seogwipo linna, on lahim peatus Jeju meditsiinikeskus 5.16 tee aares. See votab jalgsi umbes 4 ~ 50 minutit. Isegi kui tuleksite hilja maest alla, oleks selle marsruudi labimine bussiga kasulik.
Eorimoki rajale autoga soitmiseks peaksite kasutama maanteed number 1139 (voi 1100), mis uhendavad Jeju linna ja Seogwipo City Jungmun-dongi. Jeju raekojast kulub umbes 35 minutit ja Jungmun-dongist umbes 50 minutit. Kui soovite kasutada uhistransporti, soitke bussiga number 240. (Valjastusintervall umbes 1 tund.)
Autoga Seongpanak Trailile minemiseks peaksite kasutama maanteed number 1131 (voi 516), mis uhendavad Jeju linna ja Seogwipo linna. Jeju raekojast Seongpanaki teabekeskuseni kulub umbes 30 minutit. Seogwipo raekoja juurest kulub umbes 40 minutit. Kui soovite kasutada avalikke umberkorraldusi, soitke maantee 516 bussidega, milleks on 181, 182, 281. Kuna nende busside vaheline intervall on vaid 10?15 minutit, on selle marsruudi jaoks parim juurdepaas.
Yeongsili rada on uhendatud Gwaneumsa rajaga maantee number 1100. See muudab transporditeabe toesti sarnaseks. Tegelikult on uhistranspordi viis sama. Kuid tuleku ja mineku aeg on hoopis teine, kuna need kaks rada on autoga 30 minuti kaugusel. Jeju raekojast Yeongsili teabekeskuseni kulub umbes 50 minutit. Jungmunist Yeongsili teabekeskusesse kulub umbes 30 minutit.
Autoga Donnaeko raja aarde minemiseks peaksite kasutama maanteed nr 1115, mis uhendab Jeju linna Arauni magijoge, Tamra hariduskeskust ja Chunwangsa templit. Jeju raekojast Donnaeko teabekeskuseni kulub umbes 60 minutit ja Seogwipo raekojast umbes 25 minutit. Kui soovite kasutada uhistransporti, soitke Seogwipo linnaliinibussidega 610-1. Peaksite teadma, et see buss laheb leinagaleriisse ( 忠魂 墓地 , mis on sissepaas) ainult 6 korda paevas. See votab jalgsi umbes 4 ~ 50 minutit.
- http://jeju.news1.kr/news/articleView.html?idxno=10571
. 09.06.2020
- http://www.peaklist.org/WWlists/ultras/china4.html
Kesk- ja Ida-Hiina, Taiwan ja Korea - Louna-Korea loend. 09.06.2020
- Simon Winchester
Korea: jalutuskaik labi imede maa
(London, Penguin, 2004). Leht 39.
- Simon Winchester (21 February 1988).
"Sotsiaalne Retk Hallasani maele"
. New York TImes. 09.06.2020
- 漢拏山.
한국민족문화대백과사전
(korea keeles). 09.06.2020
- encykorea.aks.ac.kr
(korea keeles). 09.06.2020
- Cheongeumi kollektsioon
- Tamra puhtuse kaart
- Myeonamjip (勉 庵 集)
- 『Riik ja Minjung』 (Park Tae-soon, Han Gil-sa, 1986)
- 『Jeju Dominani Sammu vaim” (Jeju saar, 1986)
- 『Halla magi looduskaitseala akadeemiline aruanne』 (Jeju-do, 1985)
- 『Jeju-do』 (Jeju-do, 1985)
- 『Halla magi 』(Jeju magimuusika uhing, 1984)
- 『Korea geograafiline juhend』 (National Geographic Institute of Construction, 1982)
- 『Jeju-doji』 (Jeju-do, 1982)
- 『Uus Korea geograafia』 (Gang Seok-oh, Saeulsa, 1979)
- 『Nosan City Chosun』 (Eun Sang Lee, Samjungdang, 1976)
- 『Jeju-do』 (Goeun, Ilji, 1976)
- 『Kultuuriparandi saal』 - Loodusmonument - (Kultuurivaartuste Amet, 1973)
- 『Jeju-do kultuurivaartuste ja ajalooliste paikade uuringute aruanne』 (Jeju-do, 1973)
- 入力 09.06.2020.
https://news.joins.com/article/23452981
中央日報
(korea keeles) 09.06.2020
- Globaalse vulkanismi programmi kohta. Smithsonian Institution. 2013. 09.06.2020
- Park, Yea Eun.
"Seal voib olla vulkaaniline tegevus, aga me ei tea seda": Jeju varem kui varem arvati, toob esile teadmiste nappuse Hallasani vulkaani kohta"
Jeju nadalaleht
. 09.06.2020
- 輪船, 現員 學, 停車 年 (2005), "濟州島 漢拏山 의 地質". 地質 學會誌 第 41 權 號 4 號 (제 第 165 號), 2005.12. Leht. 481-497
- http://www.jeju.go.kr/hallasan/intro/directions.htm#opt-lang
www.jeju.go.kr
(korea keeles) 09.06.2020
- https://web.archive.org/web/20110508102159/http://map.naver.com/
www.naver.com
(korea keeles). Arhiveeritud originaalist 2011-05-08. 09.06.2020