Giacomo Meyerbeer (tegelikult Jakob Liebmann Meyer Beer ; 5. september 1791 Tasdorf , Brandenburgi mark ? 2. mai 1864 Pariis ) oli juudi paritolu saksa-prantsuse pianist, helilooja ja dirigent.

Opingud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jakob Liebmann Meyer Beer oli parit 18. sajandi lopu Berliini uhest rikkamast pankuriperekonnast. Ta sai hea humanistliku hariduse. Noorukina andsid talle muusikateadmisi oukonna pianist Franz Lauska ning muusikateoreetikud abbe Georg Joseph Vogler ja Carl Zelter . 11-aastaselt oli ta juba tunnustatud pianist.

1810. aastal muutis Jakob oma nime Meyerbeeriks. Samal aastal kutsus Vogler ta Darmstadti , kus ta tutvus Carl Maria von Weberiga , kes samuti kais Vogleri juures kontrapunktitundides. Esialgu teenis Jakob ulalpidamist pianistina. 1811. aastal komponeeris ta oma esimese suurema helitoo, oratooriumi "Gott und die Natur" ("Jumal ja loodus"), mille esitused Berliinis olid menukad. See innustas tegelema lavamuusikaga. Jatkates opinguid, komponeeris ta esimese ooperi "Jephtas Gelubde" ("Jephtase vanne") ja lustimangu "Wirth und Gast" ("Wirth ja kulaline"), mis molemad kukkusid labi. Tanu Vogleri toetusele sai suurhertsogi oukonnakomponisti koha ning suvenes Salieri soovitusel itaalia ja prantsuse ooperikultuuri tundmaoppimisse.

Itaalias katt harjutamas [ muuda | muuda lahteteksti ]

Meyerbeer laks 1815. aastal oppima Itaaliasse, kus sattus otsekohe Rossini moju alla ning vahetas oma eesnime Jakob itaaliaparase Giacomo vastu. Seal komponeeris ta kuus ooperit, mis koik kopeerisid Rossinit, kuid tagasid teatud menu. Eriti hasti voeti Veneetsias vastu "Emma di Resburgo", millega anti 74 etendust. Triumfaalne menu saatis Veneetsia karnevalihooajal ooperit "Il crociato in Egitto" ("Ristisodija Egiptuses"). See ooper meeldis ka Pariisi publikule, kuid mitte sakslastele. Uks selle karme arvustajaid oli Meyerbeeri kunagine kaasuliopilane von Weber. Paremini laks Itaalia teostest "Il crociato in Egitto" Pariisi Theatre-Italienis .

Labimurre Pariisis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pariisis sobrunes Giacomo Meyerbeer Opera-Comique 'i direktori Guilbert de Pixerecourtiga . Tolle innustusel jai ta elama Pariisi. Seal oppis ta koigepealt prantslaste tollase mainekaima libretisti Eugene Scribe 'i juhendamisel tundma prantslaste maitset ning taiendas teadmisi prantsuse kunstist, ajaloost ja kirjandusest. Parast 1830. aasta juulirevolutsiooni komponeeris ta saadud teadmiste baasil spetsiaalselt prantsuse publikule moeldud ooperi "Robert le diable" ("Saatan Robert"). Tulemus oli niivord hea, et pani aluse Meyerbeeri edukale karjaarile Pariisis. Ta tootas end kiiresti Prantsusmaa juhtivaks ooperiheliloojaks ning oli jargmise 30 aasta jooksul ?ovinistliku Prantsusmaa ooperielu valitseja.

Grand opera looja [ muuda | muuda lahteteksti ]

Giacomo Meyerbeer arendas valja tuupilise prantsuse suurooperi ( grand opera ) ulesehituse, mis oli Itaalia publikule vastuvoetamatu, kuid koik Itaalia tippheliloojad (Rossini, Donizetti , Bellini , Verdi ), kes soovisid Pariisis labi luua, pidid sellega arvestama. Meyerbeer oli osav saksa komponeerimistehnikas loodud itaalia meloodilisi oopereid sattima prantslastele meeleparase suursugusesse, lausa pompoossesse ruusse. Prantslased tahtsid naha suursugust lavakujundust ja ootasid etenduselt vaatemangulisust. Laval marsiti, esitati balletinumbreid, domineerisid massistseenid ning kui vaja, olid laval ka hobused voi elus kits (Dinorah). Ilmtingimata pidi olema neli, veel parem veel kui viis vaatust, ning kuskil ooperi keskel oli kohustuslik 20?30-minutiline balletistseen, mis ei viinud kull ooperi su?eed edasi, kuid oli selle sisse sulatatud. Wagner nimetas koike seda ?efektideks ilma pohjuseta”. 1836. aastal kujunes ulimenukaks suursugune, koigi grand opera elementidega (ka hobused laval) ja prantslaste jaoks retooriline "Les huguenotsi" ("Hugenotid") lavastus. Seda ooperit peetaksegi helilooja parimaks, mida ka nuudisajal aeg-ajalt mangitakse.

Estonia teater on "Hugenotte" esitanud 1924. aastal, see on jaanud ainsaks Meyerbeeri ooperi lavastuseks Eestis.

Kulalisena Saksamaal [ muuda | muuda lahteteksti ]

Prantsusmaa-karjaari korvalt leidis Meyerbeer aega tegutseda ka mujal. Aastail 1842?1848 oli ta Preisi oukonnas Berliinis Generalmusikdirektor , kuid pidi sellelt kohalt lahkuma vastuolude tottu teatrijuhtidega. Berliinis kirjutas ta patriootilise laulumangu ( Singspiel ) "Ein Feldlager in Schleisien" (Sileesia valilaager), mis esitati tules havinud Hofoperi taasavamisurituste raames. Keiser Friedrich Wilhelmi soovil komponeeris saatemuusika oma venna Michael Beeri naidendile "Struensee". Dirigendina vahendas ta saksa publikule oma sobra von Weberi ooperi "Euryanthe" originaalversiooni ning Richard Wagneri esimesed kaks arvestatavat ooperit "Rienzi" ja "Der fliegende Hollander" ("Lendav hollandlane"). Toetas majanduslikult Wagnerit, kes oli sunnitud elama vaesuses valismaal.

Menukas elu lopuni [ muuda | muuda lahteteksti ]

Poordunud tagasi Pariisi, nagi Meyerbeer kovasti vaeva, et saada 1849. aastal lavale oma jarjekordne suurooper ? "Le prophete" ("Prohvet"). Esialgu ei voetud teost paris omaks, kuid mone aja parast vallandas just see teos tema karjaari eriti tasuva perioodi. Vaga menukad olid ka tosine ooper "L’etoile du nord" (Pohjataht), koomilise alatooniga "Le pardon de Ploermel" ("Ploermeli andestus") ja parast autori surma esietendunud "L'africaine" ("Aafriklanna").

Giacomo Meyerbeer oli vaga orna hingega ja kergesti solvuv. Ta elas alati vaga valuliselt ule kriitikat, kolleegide (eriti Offenbachi ) aasimist ja Fromental Halevy igat uut ooperit. Kui ooperikomponistina tegutsemise algperioodil oli tema mojutajaks Rossini, siis hiljem matkis ta meelsasti Auberi ja Donizettit ning ka Verdit ja Wagnerit. See tekitas paksu verd ja heliloojate ringkondades tema vooristamist ning plagiaadis suudistamist.

Reeglina olid Meyerbeeri suurooperid tagasihoidliku faabula ja pealiskaudse orkestratsiooniga. Ka tegelaskujude iseloomustamine ja karakteri avamine jattis soovida. Ooperid olid ules ehitatud seeriale hoolikalt kavandatud ja komponeeritud numbritele ning arvestasid tapselt lauljate voimeid. Kui uks voi teine laulja ara langes, siis tavaliselt too takerdus ja venis.

Vahesed heliloojaid nautisid oma eluajal samasugust ulespuhutud tahelepanu ja austust kui Meyerbeer. Tema teoseid esitati 50 aastat jarjest Prantsusmaal rohkem kui teiste heliloojate omi kokku. Tanapaeval lavastatakse neid aga harva, sest need on liiga pikad, majanduslikult vahetasuvad, igava faabulaga ning nouavad arvukate korgetasemeliste solistide kaasamist. Seejuures on korgetasemelisel solistil esitada vaid uks aaria.

Ooperid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Jephtas Gelubde" (Munchen, 1812)
• "Wirt und Gast" (Stuttgart, 1813)
• "Das Brandenburger Tor" (1814, esitamata)
• "Romilda e Costanza" (Padova, 1817)
• "Semiramide riconosciuta" (Torino, 1819)
• "Emma di Resburgo" (Veneetsia, 1819)
• "Margherita d’Anjou" (Milano, 1820)
• "L’Almanzore" (1821, esitamata)
• "L’esule di Granada" (Milano, 1821)
• "Il crociato in Egitto" (Veneetsia, 1824)
• "Robert le diable" (Pariis, 1831)
• "Les huguenots" (Pariis, 1836)
• "Ein Feldlager in Schlesien" (Berliin, 1844)
• "Le prophete" (Pariis, 1849)
• "L’etoile du nord" (Pariis, 1854)
• "Le pardon de Ploermel" (ka "Dinorah", Pariis, 1859)
• "L’africaine" (Pariis, 1865)