Felipe II ( 21. mai 1527 – 13. september 1598 ) oli Habsburgist Aragoni ja Kastiilia ehk Hispaania kuningas 1556 – 1598 , Portugali kuningas ( Filipe I ) alates 1580 . Tema vottis esimest korda kasutusele tiitli " Hispaania kuningas ", mis tema kasitluse jargi tahistas kogu Ibeeria poolsaare (ehk siis tanapaeva Hispaania ja Portugali) valitsejat. Tema pojapoeg Felipe IV kasutas seda aga vaid Kastiilia ja Aragoni kohta (1621?1665), misjarel see nimetus neile ka kinnistus.

Felipe ehk Philipp von Habsburg oli Saksa-Rooma keisri Karl V ning Portugali Isabella poeg ning sai juba aastal 1555 Madalmaade valitsejaks. Esialgu puudis Karl teda enda jarel seada ka Saksa-Rooma troonile, kuid see katse siiski ebaonnestus.

Abielu Mary I-ga [ muuda | muuda lahteteksti ]

Philipp von Habsburgi isa Saksa-Rooma keiser Karl V oli otsustanud poja Felipe naita Inglismaa kuninganna (1553?1558) Mary I -ga. Et Felipest pidi saama Hispaania kuningas, oleks Habsburgide voim sisuliselt Prantsusmaa sisse piiranud. Habsburgide voimalik hegemooonia kohtas tugevat vastupanu ka Inglismaal, kus kardeti Hispaania mojualuseks jaada. Viimaks noustusid briti aadlikud abieluga, kuid noudsid, et Philippi ei kroonitaks mingil juhul Inglismaa kuningaks ega antaks talle uldse otsustusoigust Inglismaa kuningriigi asjadega tegelemiseks. Seega pidi tema roll jaama puhtsumboolseks. 1554 . aastal saigi ( 1556 . aastal Madalmaade valitsejaks saanud) Philipi ja Mary abielu teoks, aastatel 1556 ? 1558 oli Mary ka Hispaania kuninganna. Kuid abielust lapsi polnud ning seega ei onnestunud Habsburgidel Inglismaa kuningriigi troonile tousta. Abieluga Inglismaa kuninganna Mary Tudoriga sai ta aga endale Napoli kuningriigi , millega kaasnes uliprestii?ne Jeruusalemma kuninga tiitel.

Karl V hakkas tasapisi oma voimust loobuma, parandades pojale jargemooda Milano ja Burgundia ehk Madalmaade hertsogi tiitli, 1556. aastal sai Felipe enda kanda ka Hispaania kuninga kohused. Karl V hoidis imperaatori tiitlit enda kaes kuni oma surmani, 1558. aastal.

Philipp von Habsburgist sai Hispaania ja Madalmaade valitsejaks Felipe II-na, kes sai uleuldiselt tuntuks oma sugava katoliikluse , isegi usufanatismi tottu ning voitles protestantismi vastu koikmoeldavate vahenditega. Felipe II kohta oeldi, et ta oli suurem katoliiklane kui paavst ise. Ta seadis sisse ulirange inkvisitsiooni , 1556 . aastal laksid Madalmaad Hispaania kuninga ja Burgundia hertsogiks saanud katoliku usku Felipe II voimu alla.

Madalmaade ulestous [ muuda | muuda lahteteksti ]

1555 . aastast oli reformatsiooni tulemusena Madalamaades levinud kalvinism . 1561. aastal toimunud rahvarahutustele vastasid Hispaania voimud vagivallaga. Reformatsiooni Pohja-Madalmaades toetasid ka Hispaania ulemvoimuga rahulolematud aadlikud, milles juhtivat osa aga reformatsioonis etendasid Oranje Willem , krahv Egmont ja krahv Hoorn. 1565. aastal solmiti opositsiooniliste aadlike liit ning 1566. aastal esitati manifest , milles nouti Madalmaade vabaduse taastamist, protestantide vastaste seaduse pehmendamist, generaalstaatide kokku kutsumist. 1565. aasta augustis algas ulestous, mille rahustamiseks lubas Parma Margarete lopetada inkvisitsiooni tegevuse ja anda amnestia ulestousnutele.

1567. aastal saabus Hispaania karistusvagedega Madalmaadesse hertsog Alba ning kehtestas terrorire?iimi, saades ka Madalmaade asevalitsejaks. 1572. aastal puhkes uus Hispaania-vastane ulestous. Soda kulges vahelduva eduga, kuid lopuks said Pohja-Madalmaad iseseisvaks, kuna Hispaania ei saanud meritsi palju joude sinna saata (Inglismaa tottu) ja Prantsusmaaga olid suhted vaga halvad (toona oli seal kuningaks Henri IV ).

  Pikemalt artiklis Hollandi Vabariik , Kaheksakumneaastane soda , Hispaania Madalmaad

Hispaania kuningana [ muuda | muuda lahteteksti ]

Samas Felipe II reformis ja tsentraliseeris tunduvalt riigikorraldust ning tal onnestus 1580 . aastal saada ka Portugali kuningaks . Nii oli kogu Ibeeria poolsaar uhe valitseja voimu all ning Habsburgide voim Euroopas laiem kui kunagi varem, kuid et puudusid Karl V sarnane uhendav isiksus ning Saksa-Rooma ja Hispaania koordineeritud koostoo, siis ei suutnud nad oma ulekaalu Prantsusmaa suhtes ara kasutada.

Felipe II ajal oli Hispaania Euroopa voimsaim riik, kuid tema ambitsioonikas ning aarmuslikult vastureformatsiooniline poliitika tekitasid riigile tosiseid probleeme ning pohjustasid 1581 Pohja-Madalmaade ehk Hollandi vabariigi iseseisvumise.

Hispaania koloniaalimpeeriumi voitlus Inglismaa kuningriigi ja Elizabeth I ulemvoimu parast merel loppes 1588 . aastal Hispaania " Voitmatu Armaada " hukuga.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Hispaania ajalugu#Hispaania Habsburgide valitsusajal
• Puha Liiga ja Puha Liiga soda